Artiklid

Toimetaja: Riina Kallas

Uue töölepinguseaduse jõustumisega tekib võimalus töötuskindlustushüvitist saada ka töölt või teenistusest omal soovil lahkunud, töö- või teenistussuhte kokkuleppel lõpetanud inimesel.

"Samuti hakkab töötukassa maksma hüvitist iga koondamisjuhtumi puhul," selgitas sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõunik Jana Zdanovitš arileht.ee-le.

Kehtiva seaduse alusel maksab töötukassa hüvitist vaid töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral.

Valitsus on ühe mõttena käinud välja töötuskindlustusmaksu määra tõstmise varasem kehtinud tasemeni ehk 1,5 protsendini brutopalgast, millest nii nagu praegugi, kannaks kolmandiku ettevõte ning kaks kolmandikku töötaja.

Alates 2006. aastast ja praegu kehtiv maksemäär on tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%.

Zdanovitši kinnitusel kasutatakse töötuskindlustusmaksetest kogunenud raha üksnes töötuskindlustuse seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

"Töötuskindlustusmakse määra tõstmise vajalikkusest on räägitud seoses uue töölepinguseaduse rakendumisega, mis laiendab töötuskindlustushüvitise saajate ringi," ütles Zdanovitš.

Muudatus toob rahandusministeeriumi andmetel valitsussektori eelarvesse lisatulu 538 miljonit krooni.

Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga on varem Äripäevale öelnud, et maksumäära tõstmiseks ei ole vajadust, kuna töötukassa reserv ulatub praegu kolme miljardi kroonini.

Töötukassa nõukogus tuleb 2009. aasta töötuskindlustusmakse määr päevakorda nõukogu koosolekul 1. oktoobril.

Mariana Hagström
Advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat

Jürgen Valter
Advokaadibüroo Glikman & Partnerid jurist

Viimasel ajal on aktiivselt diskuteeritud palkade vähendamise teemal ja pakutud välja, et majanduslanguse ajal võiks tööandja ellujäämise nimel olla üheks võimaluseks vähendada töötajate palku. Selline ettepanek on leidnud positiivset vastukaja tööandjate leeris, kuid pannud töötajad ja ametiühingud oma õiguste eest võitlema ja ka tuleviku peale mõtlema.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4072/arv_kolumn_uus_407201.html (originaalartikli nupust )


Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Millised (eri)soodustused on tööl käivale kuni kolmeaastase lapse vanemale?

Tööseadused näevad alla kolmeaastast last kasvatavale isikule ette mitmeid soodsamaid tingimusi. Nii võib teda rakendada tööle ööajal, puhkepäeval ja ületunnitööle üksnes tema nõusolekul. Nõusolekut on vaja ka töölähetusse saatmiseks. Töötajal, kes kasvatab kuni pooleteiseaastast last, on õigus saada tööpäeva jooksul lapse toitmiseks vaheaegu iga kolme tunni töötamise järel ja mitte vähem kui 30 minutit. Soodsamad tingimused on ette nähtud ka puhkuse kasutamisel. Nii võib töötaja valida puhkuse talle sobival ajal ja tööandja on kohustatud selle sooviga arvestama.

Töölepingu lõpetamise soovist võib töötaja tavalise ühe kuu asemel ette teatada ainult viis päeva. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks on ette nähtud mitmed töötajat kaitsvad piirangud. Nii võib töötajaga töölepingu lõpetada tööandja likvideerimise või pankroti väljakuulutamise, töötaja katseaja ebarahuldava tulemuse või tema süülise käitumise tõttu üksnes tööinspektori nõusolekul. Töölepingu lõpetamine töötaja koondamise ja töötaja tööle või ametikohale mittevastavuse tõttu ei ole lubatud.

Kui tööandja nõuab töölepinguga korrektse riietuse ja/või vormiriietuse kandmist töö juures, kas mul on siis seaduslik alus küsida tööandjalt ka riiete ostmiseks tehtud kulutuste katteks kompensatsiooni?

Töötajatelt korrektse riietuse kandmise nõudmine on loomulik ja normaalne. Eriti on nõue põhjendatud siis, kui töötaja tööülesanded eeldavad suhtlemist klientidega, kuna korrektselt riietatud töötaja loob firmast hea ja usaldusväärse mulje. Korrektne riietus avaldab positiivset mõju ka kaastöötajatele. Kui töötaja ja tööandja on töölepingus kokku leppinud, et töötaja peab kandma korrektset riietust, siis on see viimasele ka kohustuslik. Tööandja kohustust hüvitada töötajale riietuse maksumust seadus ette ei näe. Seega ei ole töötajal õigust keelduda korrektselt riietumast põhjusel, et tööandja ei hüvita riietuse maksumust. Teistsugune võib olukord olla siis, kui tööandja nõuab töötajalt vormiriietuse kandmist.

Kuna seadus ei reguleeri töötajale vormiriietuse tasuta andmist, on praktikas välja kujunenud, et tööandja kulul muretsetakse töötajatele vormiriietus, mille maksumusest osa tasuvad töötajad. Selline praktika on mõistlik, kuna vormiriietus on samal ajal ka töötaja individuaalne tööajal kantav riietus.

Valitsuskabinet kiitis tänasel nõupidamisel heaks raamatute, perioodika ning ravimite käibemaksumäära tõstmise viielt protsendilt üheksale protsendile, ühtlasi plaanitakse kaotada kõik käibemaksuerisused. Ka lükkub edasi täiendav tulumaksuvabastus alates pere esimesest lapsest.

Valitsuskabinet kiitis põhimõtteliselt heaks rahandusministri poolt esitatud 2009. aasta eelarve täiendavate tulude projekti ca 7,4 miljardi krooni ulatuses.

"Arutasime ministritega järgmise aasta eelarve tulude võimalusi ning kõne all oli kogu maksumuudatuste pakett," ütles rahandusminister Ivari Padar. "Täna otsustati, et alates järgmise aasta 1. juulist tõstetakse maagaasi aktsiisimäära ning kaotatakse ära käibemaksuerisused, v.a. perioodikale, raamatutele ja ravimitele, mida hakatakse järgmisel aastal maksustama 9-protsendilise määraga."

Padar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ka täiendav tulumaksuvabastus alates pere esimesest lapsest lükkub edasi.

Juba varasemate kabinetinõupidamiste kokkulepete kohaselt tõstetakse sõiduautode erisoodustuse määra 4000 kroonini, suurendatakse riigilõivude määrasid ning tõstetakse töötuskindlustusmaksu määra. Samuti on juba varasemalt valitsuse istungil heaks kiidetud juriidilise isiku tulumaksu muudatuste aasta võrra edasilükkamine. Kabineti nõupidamine jätkub homme pärast valitsuse istungit, kus tuleb arutlusele veel täiendavad tuluvõimalused, eelarve tervikpilt, ministeeriumide kulud ja lisataotluste mahu katmine.

Praeguse ajakava kohaselt esitatakse 2009. aasta eelarve eelnõu valitsuse istungile 18. septembril.

Helve Toomla

•• Olen kohaliku omavalitsuse töötaja. Sain Tallinna ülikoolist magistrikraadi. Esitasin seda tõendava dokumendi tööandjale ja küsisin, kas nüüd lisandub minu töötasule ka nn magistrikraadi tasu. Vastus oli eitav. On see tõesti nii?

Avaliku teenistuse seaduses § 38 näidatud lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse kohustuslikuna ainult riigiametnikule. Kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal sellele lisatasule nõudeõigust ei ole.

•• Kas töövõimetuse aeg arvatakse puhkuseõigust andva töö-aasta hulka või jäetakse välja?

Puhkuseseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt arvatakse ajutise töö-võimetuse aeg tööaasta hulka. Puhkuseõigust andvast tööaastast jäetakse välja ainult lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg.