Artiklid

Üksikasjad

Agne Narusk

Tö­öi­ni­mes­te­le mõel­dud kur­sus­te­le ei pää­se töö­tu ka siis, kui seal on va­bu koh­ti.

Tö­öa­la­ses ümber- või täien­dusõppes keh­tib ran­ge töö­jao­tus: töö­tuid koo­li­tab töö­tu­ru-amet, töö­ta­jad saa­vad kur­sus­tel osa­le­da ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi kau­du. Ja võima­lu­si tö­öi­ni­mes­te­le ja­gub: ta­su­ta koo­li­tust pa­kub kok­ku 37 kut­se-õppea­su­tust ja ra­ken­duskõrg­koo­li ning 48 va­ba­ha­ri­dus­lik­ku koo­li­tus­kes­kust üle Ees­ti. Töö­tu­na ar­vel oli­ja ees on need uk­sed lu­kus ise­gi siis, kui kur­sus­tel on va­bu koh­ti.

„Ko­hu­ta­valt halb tun­ne on töö­tu­le öel­da, et kah­juks ei saa te väl­ja­va­li­tud kur­su­se­le õppi­ma tul­la, sest te ei käi tööl,” võtab ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi (HTM) täis­kas­va­nu­ha­ri­du­se ta­li­tu­se ju­ha­ta­ja Ter­je Hai­dak kok­ku nen­de­ni jõud­nud kut­seõppe-a­su­tus­te juh­ti­de mu­re. Tu­leb et­te, et töö­tu võtab end ar­velt ma­ha sel­leks, et min­na HTM-i kau­du lei­tud so­bi­va­le koo­li­tu­se­le. Ja kui koon­da­mis­tea­de käes, ot­si­tak­se ki­bekäh­ku väl­ja so­bi­lik kur­sus, et jõuaks end veel tö­öini­me­se­na sin­na möl­li­da. Kui veab, sest va­bad ko­had kao­vad mi­nu­ti­te­ga ning taht­jaid on mi­tu kor­da roh­kem.

Viis, kui­das kaks asu­tust õpi­hi­mu­lis­te jaoks koo­li­tus­kur­su­si han­gi­vad, on sa­mu­ti eri­nev. HTM teeb õppea­su­tus­te­le ja koo­li­tus­kes­kus­te­le riik­li­ku tel­li­mu­se, töö­tu­rua­met (TTA) on ko­hus­ta­tud iga koo­li­tus­kur­su­se jaoks väl­ja kuu­lu­ta­ma rii­gi­han­ke. Sel­leks tu­leb es­malt kok­ku saa­da min­gi arv osa­le­jaid, eda­si järg­neb kuid kes­tev han­kep­rot­se­duur. Kui koo­li­tust os­te­tak­se erand­kor­ras vaid ühe­le töö­tu­le, tu­leb võtta pak­ku­mi­sed mit­melt koo­li­ta­jalt. Ka see on aja­ma­hu­kas, kuid siis­ki kii­rem ja vä­hem bürok­raat­lik kui rii­gi­han­ge.

Töö­tu­rua­me­ti pea­di­rek­to­ri Tii­na Or­mis­so­ni sõnul po­le sel­li­ne süsteem prae­gu­ses olu­kor­ras kind­las­ti mõist­lik, kuid amet se­da muu­ta ei saa. „Mõis­ta­gi võiks tea­tud koo­li­tus­te­le ol­la riik­lik tel­li­mus, na­gu on HTM-il,” nen­tis ta. „See aga nõuab muu­da­tu­si sea­du­ses.” Se­ni, ku­ni va­ja­li­kke muu­da­tu­si po­le, tu­leb TTA-l piin­li­ku täp­su­se­ga jär­gi­da rii­gi­han­ke prot­se­duu­re ning mää­rust st­ruk­tuu­ri­toe­tus­te väl­ja­maks­mi­se kor­ra koh­ta. Kar­mid nõuded pe­le­ta­vad ee­ma­le ka koo­li­ta­jaid: pal­ju liht­sam on vas­ta­ta tei­se mi­nis­tee­riu­mi riik­li­ku­le tel­li­mu­se­le kui jän­na­ta töö­tu­te ümberõppe­ga.

Ministeerium pole päri

„V­äi­de, et koo­li­tus­te tel­li­mi­ne rii­gi­han­ke kor­ras on äär­mi­selt ma­hu­kas ja ae­ganõudev, ei pea pai­ka,” vas­tas sotsiaalministeeriumi töö­tu­ru osa­kond kol­lek­tiiv­selt küsi­mu­se­le, kas po­leks mõtte­kas prae­gus­tes olu­des muu­ta töö­tu­te­le mõel­dud koo­li­tus­te tel­li­mist kii­re­maks ja liht­sa­maks. „Töö­tu­ru­koo­li­tu­se tel­li­mi­ne eri­neb n-ö klas­si­ka­li­sest ava­tud han­ke­me­net­lu­sest ning an­nab han­ki­ja­le olu­li­selt va­ba­mad käed. Tea­tud juh­tu­del võib tões­ti ol­la, et le­pin­gu­part­ne­ri leid­mi­ne on ve­ni­nud. Prot­se­duu­ri pik­kus sõltub tih­ti koo­li­tu­se lii­gist ning võima­li­ke pak­ku­ja­te ar­vust.” Mi­nis­tee­riu­mi kin­ni­tu­sel saab TTA ma­hu­ka­maid koo­li­tu­si tel­li­da ka siis, kui koo­li­tusg­rupp veel koos ei ole. „Koo­li­tu­si on tel­li­tud ka et­te ning le­pin­gud sõlmi­tud tea­tud juh­tu­del ku­ni 2009. aas­ta lõpu­ni,” selgitas töö­tu­ru osa­kon­d.

Rahaline toetus õppijale
Tööturukoolitusel osalemise toetused

•• Stipendiumi on õigus saada töötul, kes osaleb vähemalt

40 tundi kestval tööturukoolitusel. Ühe osaletud tunni eest saab stipendiumi 3 krooni ja 75 senti.

•• Sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär on 1200 krooni kuus. Ühes kuus hüvitatakse nii sõidu- kui ka majutuskulusid, ühe päeva eest hüvitatakse kas sõidu- või majutuskulud.

Allikas: www.tta.ee

Ka tööotsijad on nüüdsest oodatud

•• Sellest kuust saavad seni vaid töötavatele inimestele mõeldud kutseõppeasutuste täienduskoolitustel osaleda ka tööotsijad ja eri põhjustel töölt eemal viibijad, nagu lastega kodus olevad emad, pensionärid jt, edastas eelmisel nädalal haridus- ja teadusministeerium uudise esimese nn piiriülese ettevõtmise kohta. Töö-otsijana mõeldakse siin siiski endiselt meest-naist, kes pole töötuna tööturuametis arvel.

HTM-i projektijuht Inna Laanmets paneb inimestele südamele, et õppimisvõimalusi tuleb uurima hakata aegsasti. Teave kõikide koolituste kohta on ministeeriumi kodulehel. Koolitustele saab registreeruda kutsekoolides, neist paljudes ka elektrooniliselt. Teise poolaasta kursuste nimekiri pannakse internetti üles juuni lõpuks, nii mõneski kutsekoolis algavad need juba augustis.

Üksikasjad

Kas päevase osakonna tudengil, kes käib ühtlasi täiskohaga tööl, on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Kindlustusmakse läheb tema palgast maha nagu teistelgi töötajatel.

Vastab Erik Aas,
Eesti töötukassa juhatuse liige

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta töötuna arvele inimest, kes õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes. Kuid kui täiskoormusega õppija on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega (töötamine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, töötamine avalikus teenistuses vms), saab ta ennast töötuna arvele võtta ja ka töötuskindlustushüvitist taotleda. Viimati öeldut mõistagi juhul, kui ta vastab ka teistele töötuskindlustushüvitise saamiseks sätestatud tingimustele (vt: www.tootukassa.ee).

Selgituseks olgu öeldud, et ülikooliseaduse § 22 lg 1 kohaselt võib ülikoolis toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksterniõpe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 6 lg 1 kohaselt toimub koolis õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Seega pole seaduse järgi ülikoolis enam päevast õpet, on kas täis-, osakoormusega või eksterniõpe.

Üksikasjad

Tarbija24

Tarbija24.ee avaldab kahe lugeja küsimused, millele andis vastuse tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

Küsimus: kas erafirmale raskel ajal võib töötajaid saata 3 kuuks palgata puhkusele?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam:
Töötaja võib saata palgata puhkusele üksnes töötaja nõusolekul. Soovitatav on kokkulepe kirjalikult vormistada ning kokkuleppes näidata palgata puhkuse alguse ja lõpu kuupäevad.

Küsimus:
Noor tüdruk läks ülikooli kõrvalt ööklubisse tööle, lepingut muidugi ei teinud. Ja probleem ongi nüüd käes, makstud on ainult veerand palgast ning inimesed (ööklubi omanikud) enam telefonidele ei vasta. Kas peaks pöörduma töökaitseinspektsiooni?

Niina Siitam:
Töötajal on võimalik töösuhte tunnustamiseks ja maksmata palga nõudes pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Selleks, et vältida tekkida võivaid olukordi, kus töölepingut ei sõlmita või palka ei maksta, tuleks töötajal nõuda või vähemalt püüda nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist, kus oleks märgitud kõik töölepingu kohustuslikud tingimused. Kui tööandja mingil põhjusel seda siiski ei tee, on võimalik nõuda tööandja kohustuse täitmist töövaidlusorgani kaudu.

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

•• Töötaja tahab minna õppepuhkusele (tasemekoolitus) ja kirjutas avalduse viieks kalendripäevaks (E–R). Tööandja aga tahab, et ta kirjutaks avalduse seitsmeks õppepuhkuse päevaks. Koolist anti tõend, mis kinnitab, et sessioon kestab ühe nädala. Töötaja aga vastab, et laupäev ja pühapäev on niikuinii tema ametlikud puhkepäevad. Kas tööandjal on õigus nõuda, et õppepuhkuse avaldus oleks kirjutatud just seitsmeks kalendripäevaks?

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se § 8 lg 3 jär­gi an­tak­se ta­se­me­koo­li­tu­ses osa­le­mi­seks õppe­puh­kust töö­ta­ja soo­vil õppe­ses­sioo­ni­deks. Ses­sioo­ni aja mää­rab koo­li­tu­sasu­tus ja näi­tab sel­le ära oma tea­ti­ses. Õp­pe­puh­ku­se kes­tu­se ar­vu­ta­mi­ne toi­mub puh­ku­se­sea­du­ses sä­tes­ta­tud kor­ras, s.t puh­kust an­tak­se ka­lend­rip­äe­va­des. See­ga on tö­öand­jal õigus nõuda, et ka puh­kep­äe­vad ar­va­taks õppepuh­ku­se hul­ka.

•• Meie firma juurde loodi tütarettevõte, kuhu on plaanis üle viia kõik senised töötajad. Kas piisab sellest, kui lisame olemasolevatesse töölepingutesse tööandja uue nime, või peame siiski iga töötajaga sõlmima uue töölepingu?

Kah­juks ei sel­gu küsi­mu­sest, mis alu­sel töö­ta­jad tei­se­le fir­ma­le üle an­tak­se. Kui te­ge­mist on se­ni­se fir­ma ja­gu­ne­mi­se­ga või sel­le ma­jan­dusüksu­se ühelt isi­kult tei­se­le min­gil õigus­li­kul alu­sel üleand­mi­se­ga, siis lä­he­vad töö­le­pin­gud uue­le tö­öand­ja­le töö­le­pin­gu­sea­du­se § 6 alu­sel se­nis­te tin­gi­mus­te ko­ha­selt üle, muu­de­tak­se ai­nult tö­öand­ja ni­me. Uue le­pin­gu sõlmi­mi­seks põh-just ei ole. Sel­lel, et üks on ema­fir­ma ja tei­ne tütar­fir­ma, töö­su­he­tes täht­sust ei ole. Te­ge­mist on ka­he eri­ne­va ju­rii­di­li­se isi­ku­ga, s.t ka eri tö­öand­ja­te­ga.

Üksikasjad

Andrus Karnau

Kiirelt kasvav tööpuudus ja eelarvedefitsiit seab löögi alla mullu suure sõnasõja saatel vastu võetud töölepinguseaduse need punktid, mis lubavad senisest suuremaid hüvitisi töötuks jäänud inimestele.

Kuna tööandjate keskliit on vastu töötuskindlustuse maksu tõusule, aga töötukassa juhid leiavad, et seniste maksumääradega ootab kassat pankrot, siis ähvardavad löögi alla sattuda värske töölepinguseaduse sätted. Töötukassa juhtide hinnagul jääb kassa tänavu 1,5 miljardi krooniga miinusesse, see oleks pool kassa reservidest.

«Võib-olla töötukassa ei pea kõiki ülesandeid täitma, mida seadus temalt praegu nõuab,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»
Praegu omal soovil töölt lahkunu ei saa töötukassalt sentigi, 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.

Kriisi arvates tuleks majanduskriisi tõttu üle vaadata kõik hüvitised, mida töötuks jäänutel on õigus saada.
«Nii viletsas majandusolukorras nagu praegu tuleb kõiki meetmeid ilma valehäbita kaaluda, sest olukord on kiiresti halvenenud ja eelnevad kokkulepped kaotavad oma mõtte,» ütles Kriis.

«Kindlaid ettepanekuid meil ei ole, me võtaks aega, et need sõnastada,» lausus Kriis hüvitiste võimalike kärbete kohta.

Ametiühingujuht Harri Taliga lausus, et kui uus töölepinguseadus ei sobi ettevõtjaile, tuleb vana seadus uuesti kasutusele võtta.
«Töötushüvitiste määra tõus on uues seaduses lahutamatult seotud koondamiste korra muutusega,» lausus Taliga. «Kui tööandjad tahavad, siis võime vana koondamiste korra juurde tagasi minna. Aga ma kahtlen selles, et nad tahavad.»

Taliga märkis, et Eesti töötuskaitse maksud on niigi euroliidu vähima lubatud taseme lähedal. Tööandjate panus sellesse peaks olema suurem, niigi on ebaõiglane, et tööandjate panus on kaks korda väiksem palgatööliste omast.

Töötukassa võimekus tasuda hüvitisi töötuks jäänud inimestele tuli üleöö teemaks eelmisel reedel, mil töötukassa juhtkond teavitas nõukogu liikmeid soovist tõsta maksumäärasid kolmekordseks. Vastasel korral ähvardab kassat rahatuks jäämine juba selle aasta lõpul, sest tööpuudus on kasvanud arvatust kiiremini.

Kuigi töötukassa lootis nõukogult heakskiitu sellele plaanile juba täna hommikul, siis nõukogu maksutõusu küsimuses kokkuleppele ei jõudnud.

  1. Töötukassa nõukogu läks lõhki
  2. Töötuskindlustuse makse kallineb üle kolme korra
  3. Kui koondamislaine üle pea lööb…
  4. Eripensionärid pääsesid kärpekääride vahelt