Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2008

• Eesti Päevaleht

Taimi Elenurm
tööpsühholoog

Lugeja kirjutab: „Tõsiselt mõtlevates firmades on töösuhte lõpetamise korral rutiiniks blokeerida esmalt töötaja ligipääsuõigused (e-kirjadele, andmebaasile, intranetile jne - toim), alles seejärel teatada, milles on asi. Põhjenduseks on see, et töötajal poleks võimalust esmases emotsioonide tulvas midagi kahjulikku korda saata.” www.epl.ee, 16. september

In­fo­ka­na­li­te sul­ge­mi­ne on tõlgen­da­tav ag­res­siiv­su­se ja umbu­sal­du­se­na. Sel­le mõju võib võrrel­da pe­re­su­he­te­ga, mil­les üks kaa­sa va­he­tab et­te tea­ta­ma­ta ühi­se elu­ruu­mi lu­ku. Nii jõuli­ne käi­tu­mi­ne kut­sub esi­le vas­tu­reakt­sioo­ni.

Jä­re­li­kult pea­vad and­me­baa­si­de sul­ge­mi­se põhju­sed ole­ma kaa­lu­kad: ta­sub hin­na­ta, kas töö­ta­ja­pool­ne tö­öand­ja kah­jus­ta­mi­se oht on ik­ka pii­sa­valt suur ja tõen­äo­li­ne. Sel­list prak­ti­kat on ra­ken­da­tud olu­li­se­le in­fo­le juur­depää­su oma­nud töö­ta­ja­te ehk juht­kon­na ja tipps­pet­sia­lis­ti­de­ga töö­suh­te lõpe­ta­mi­se kor­ral. Se­da ka­su­ta­ti laie­malt sa­jan­di­va­he­tu­sel, kui ta­ju­ti oh­tu, et mõni müügi­mees ta­hab se­ni­se tö­öand­ja klien­di­baa­si­le tu­gi­ne­des oma fir­mat asu­ta­da.

Kom­men­tee­ri­ja on üsna täp­selt ava­nud in­fo­ka­na­li­te sul­ge­mi­se psühho­loo­gia. Oo­ta­ma­tu eba­meel­div tea­de val­lan­dab mõnes ini­me­ses es­malt ei­tu­se („see po­le võima­lik, mi­nu­ga nii et teh­ta”) ja seejä­rel vi­ha („ma nei­le veel näi­tan”). Ena­mik ini­me­si ta­jub jõudu­de va­he­kor­da adek­vaat­selt ja en­dast suu­re­mat (loe: tö­öand­jat) ründa­ma ei ki­pu. Küll aga võib se­da et­te tul­la väi­ke­fir­mas või isik­li­ke ja töö­su­he­te lä­bipõimu­mi­se kor­ral, näi­teks se­nis­te sõpra­de va­hel. Pi­ke­ma töö­suh­te jook­sul on sel­geks saa­dud, mil­li­sed on ühe­le või tei­se­le ini­me­se­le ise­loo­mu­li­kud st­res­si­reakt­sioo­nid, mistõttu in­fo­baa­si­de sul­ge­mi­se ot­sus te­hak­se pi­gem isi­kust ja suh­test, mit­te ame­tist või or­ga­ni­sat­sioo­ni ta­va­dest läh­tu­des. Õi­gus­ta­tud po­le kind­las­ti kõigi and­me­baa­si­de sul­ge­mi­ne.

Vää­ri­ka töö­suh­te kor­ral rää­gi­vad poo­led lä­bi, mil­le­ga töö­ta­ja vii­ma­se töö­tun­ni­ni te­ge­leb ja mil­list in­fot ta va­jab.

Olen ol­nud tun­nis­ta­jaks ju­hi ütlu­se­le: „Vaa­ta üle, mi­da saad edas­pi­di ka­su­ta­da, ja tee koo­piad”. Sel­li­ne suh­tu­mi­ne jät­tis tun­de, et töö­ta­jat usal­da­ti, ning lõi võima­lu­se au­salt kok­ku lep­pi­da, kui­das in­fot edas­pi­di ka­su­ta­tak­se.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Millal võib töötajat koondada?
Keda ja millal ei tohi koondada?
Kellel on jäämisel eelisõigus?

Üld­ju­hul on koon­da­mi­ne lu­ba­tud siis, kui töö lõpeb kas töö­ma­hu vä­he­ne­mi­se, toot­mi­se või töö ümber­kor­ral­da­mi­se, va­rem töö­ta­nud töö­ta­ja töö­le en­nis­ta­mi­se vms tõttu. On siis­ki sel­li­seid ini­me­si, ke­da sea­dus ei lu­ba koon­da­da ise­gi töö lõppe­mi­se kor­ral, ja on neid, kel­le koon­da­mi­sel keh­ti­vad tea­ta­vad pii­ran­gud.

Täies­ti kee­la­tud on ra­se­da või al­la kol­meaas­tast last kas­va­ta­va ini­me­se (nii ema kui ka isa) koon­da­mi­ne. Sa­ma keeld keh­tib ka sel­le­le, kes il­ma ema­ta kas­va­tab lap­sin­va­lii­di või al­la kol­me-aas­tast last. Tö­öand­ja al­ga­tu­sel, sh ka koon­da­mi­se tõttu, ei ole lu­ba­tud töö­le­pin­gut lõpe­ta­da töö­ta­ja aju­ti­se töövõime­tu­se (hai­gu­se) ajal, v.a ju­hul, kui le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhjus on­gi pi­kaa­ja­li­ne hai­gus. Sa­mu­ti ajal, mil töö­ta­ja on puh­ku­sel (sh lap­se­hool­dus- ja pal­ga­ta puh­ku­sel), osa­leb sea­dus­li­kus st­rei­gis, täi­dab rii­gi või ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se pan­dud üle­san­deid või esin­dab sea­du­se või kol­lek­tiiv­le­pin­gu­ga et­tenäh­tud kor­ras töö­ta­jaid.

Need on aju­ti­sed pii­ran­gud, mil­le möö­du­mi­sel saab töö­le­pin­gu lõpe­ta­da. Koon­da­mis­tea­te võib siis­ki ini­me­se­le an­da või saa­ta ka hai­gu­se, puh­ku­se vms pii­ran­gu ajal.

Kui töö­ta­jaid koon­da­tak­se, on töö­le jää­mi­se ee­lisõigus töö­ta­ja­te ja ame­tiühin­gu usal­du­si­si­ku­tel, ame­tiühin­gu ju­ha­tu­se liik­me­tel, töö­kesk­kon­na vo­li­ni­kel ja töö­kesk­kon­nanõuko­gu töö­ta­ja­te va­li­tud liik­me­tel.

Esindajatel eelisõigus

Se­da ee­list saab ka­su­ta­da ai­nult ju­hul, kui koon­da­ta­vaid va­li­tak­se mit­me sa­ma ame­ti ini­mes­te hul­gast. Töö­ta­ja­te esin­da­ja koon­da­mi­sel tu­leb koon­da­mis­tea­de an­da või saa­ta tal­le ühe kuu võrra va­rem kui teis­te­le sa­ma staaÏiga töö­ta­ja­te­le. Pi­kem et­te­tea­ta­mi­se aeg keh­tib veel ühe aas­ta jook­sul pä­rast töö­ta­ja­te esin­da­mi­se vo­li­tus­te lõppu.

Töö­ta­ja­te esin­da­ja­te ja ka alaea­li­se koon­da­mi­seks peab tööand­ja taot­le­ma tö­öins­pek­to­ri nõuso­le­kut. Ning en­ne ame­tiühin­gu esin­da­ja koh­ta ot­su­se te­ge­mist on tö­öins­pek­tor ko­hus­ta­tud küsi­ma töö­ta­jaid esin­da­va or­ga­ni­sat­sioo­ni ar­va­must. Nii pen­sio­niee­li­ku­test kui ka pen­sionä­ri­dest töö­ta­jad on võrd­sed teis­te­ga – töö lõppe­mi­sel kuu­lu­vad koon­da­mi­se­le ne­mad­ki ning neil on õigus saa­da sa­ma­su­gu­seid koon­da­mishüvi­ti­si na­gu teis­tel töö­ta­ja­tel.

Koondamishüvitis

Tööandja maksab hüvitist:

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures kuni viis aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures viis kuni kümme aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures üle kümne aasta – nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Allikas: töölepinguseadus

Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2008

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anu Ojasalu,
Eesti töötukassa avalike suhete juht

Kui te­gu on kol­lek­tiiv­se koon­da­mi­se­ga, mak­sab li­gi­kau­du poo­le koon­da­mishüvi­ti­sest töö­ta­ja­le väl­ja töö­tu­kas­sa. Kol­lek­tiiv­ne koon­da­mi­ne on olu­kord, kus tö­öand­ja va­bas­tab 30 päe­va jook­sul töölt või tee­nis­tu­sest vä­he­malt:

•• viis töö­ta­jat, kui ta an­nab tööd ku­ni 19 töö­ta­ja­le;

•• kümme töö­ta­jat, kui ta an­nab tööd 20–99 töö­ta­ja­le;

•• 10% töö­ta­ja­test, an­des tööd 100–299 töö­ta­ja­le;

•• 30 töö­ta­jat, an­des tööd vä­he­malt 300 töö­ta­ja­le.

Kol­lek­tiiv­se koon­da­mi­se lä­bi­vii­mi­seks peab tö­öand­ja es­malt kon­sul­tee­ri­ma töö­ta­ja­te esin­da­ja­te­ga, et lei­da võima­lu­si koon­da­ta­va­te töö­ta­ja­te ar­vu vä­hen­da­mi­seks, koon­da­mi­se ta­gajär­ge­de lee­ven­da­mi­seks ning va­ba­ne­va­te töö­ta­ja­te tö­öot­sin­gu­te ja ümber- või täiendusõppe toe­ta­mi­seks. Mõis­ta­gi on tö­öand­ja ko­hus­ta­tud töö­ta­ja­te esin­da­jaid kol­lek­tiiv­sest koon­da­mi­sest õigel ajal tea­vi­ta­ma. Seejä­rel tu­leb töö-ins­pekt­sioo­ni­le esi­ta­da aval­dus töö­le­pin­gu­te kol­lek­tiiv­se üles-ütle­mi­se kooskõlas­ta­mi­seks. Tööand­ja ei või töö­ta­ja­te töö­suh­teid lõpe­ta­da en­ne 30 päe­va möö­du­mist ala­tes tö­öins­pekt­sioo­nilt kooskõlas­tu­se saa­mi­sest.

Kol­lek­tiiv­se koon­da­mi­se hü-vi­tist peab töö­tu­kas­sast taot­le­ma tö­öand­ja, kuid ra­ha mak­sab töö­tu­kas­sa ot­se töö­ta­ja­le. Vor­mi­ko­ha­ne aval­dus koos va­ja­li­ke do­ku­men­ti­de­ga tu­leb töö­tu­kas­sa­le esi­ta­da hil­je­malt 25 päe­va en­ne esi­me­se töö- või tee­nis­tus­suh­te lõpe­ta­mi­se päe­va. Hüvi­ti­se suu­rus ar­ves­ta­tak­se töö­ta­ja kesk­mi­se kuu­pal­ga alu­sel, mil­le koh­ta esi­tab and­med tö­öand­ja; see kan­tak­se töö­ta­ja pan­ga­kon­to­le või saa­de­tak­se pos­ti teel hil­je­malt töö- või tee­nis­tus­suh­te lõpe­ta­mi­se päe­vaks. Kui ini­me­ne pä­rast koon­da­mist ko­he uut töö­koh­ta ei leia, saab ta tö­öot­sin­gu­te ajaks taot­le­da töö­tu­kas­sast töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist.

Loe:
www.tootukassa.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2008

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Kui kauaks võib saata töötajat välislähetusse? Millised kulutused hüvitatakse ja kui suur on päevaraha?

Nina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Töötajat võib saata välislähetusse ja töötaja on kohustatud lähetusse minema, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Töötaja nõusolekul võib lähetus kesta kauem.

Välislähetuse korral hüvitatakse sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, sh sõidupileti ja selle ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud; reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud; majutuskulud mitte vähem kui 800 krooni ööpäevas; kui majutuskulud on plaanitud alla miinimummäära, on töötajal õigus lähetusse minekust keelduda.

Lähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni. Lähetatule on õigus maksta maksuvaba päevaraha mitte üle 500 krooni päevas.

Päevaraha maksmisel tuleb arvestada, et väljasõidupäeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Lähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduki saabumise päeva algusest on möödunud vähemalt kolm tundi. Kui lähetusse mineku päeval jääb sõidu lahkumisel keskööni ja saabumisel päeva algusest alla kolme tunni, makstakse päevaraha riigisisese määra alusel.

Kui palju tohib teha ületunde?

Päevas ei tohi ületundide arv ületada nelja tundi. Nädalas ei tohi ületunnitöö koos tööajaga ületada keskmiselt 48 tundi.

Töötaja nõusolekul võib teda rakendada lisaks ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas tingimusel, et sellest keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt töötaja olukorda ja töö ei tekita töötajal üleväsimust ega kahjusta tema tervist.
Tööandja on kohustatud pidama ületundide arvestust ning hüvitama ületunnid kas lisatasuga, mis ei tohi olla vähem kui 50 protsenti töötaja tunnipalgamäärast, või kokkuleppel vaba aja võimaldamisega.