Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Seaduse järgi on bakalaureusekraadi kaitsmiseks ette nähtud 42 kalendripäeva õppepuhkust. Kas kooli lõpetamiseks antava õppepuhkuse tasustamine on kuidagi seotud sessi ajal juba kasutatud õppepuhkuse kalendripäevade arvu ja selle eest saadud tasuga?

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se alu­sel an­tak­se õppe­puh­kust nei­le ba­ka­lau­reu­sek­raa­di oman­da­ja­te­le, kes on õppi­nud osa­koor­mu­se­ga või eks­ter­ni­na. En­ne 2003/04. õppeaas­tat kõrg­koo­li as­tu­nud üliõpi­la­sed saa­vad õppe­puh­kust ju­hul, kui nad õppi­sid kaugõppes. Ta­se­me­koo­li­tu­se­ga seo­tud õppe­puh­ku­se ajaks säi­li­ta­tak­se kesk­mi­ne palk kümneks päe­vaks õppeaas­tas, ülejää­nud õppe­puh­ku­se, sh li­saõppe­puh­ku­se päe­va­deks säi­li­ta­tak­se töö­ta­su vä­he­malt keh­ti­va mii­ni­mum­pal­ga (tä­na­vu 4350 kroo­ni kuus või 27 kroo­ni tun­nis) ula­tu­ses. Kui küsi­ja on sel õppe-aas­tal ju­ba oma kümnep­äe­va­se kesk­mi­se pal­ga­ga puh­ku­seo­sa ära ka­su­ta­nud, saab ta 42-päe­va­se täien­da­va õppe­puh­ku­se ajal ta­su pal­ga alammää­ra ula­tu­ses.

•• Kas riigisisese töölähetuse päevaraha on riiklikul pühal 80 krooni nagu ikka või makstakse topelt, s.t 160 krooni päevas?

Ka­he­kord­selt maks­tak­se ai­nult rii­gipühal teh­tud töö eest, se­da ka lä­he­tu­se ajal. Päe­va­ra­ha ei ole töö­ta­su, se­da ei suu­ren­da­ta. Nii jääb Ees­ti pii­res päe­va­ra­ha suu­ru­seks riik­li­kul pühal ik­ka 50–80 kroo­ni.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 Oktoober 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Raimo Poom

Praegused ametnikud justiitsministri plaani täitumisel suurt midagi ei kaotaks.

Justiitsminister Rein Lang esitles eile ministeeriumis valminud avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Juhul kui tema eelnõu läbi läheb, võiksid end ametnikuks nimetada praeguse 26 000 riigipalgalise asemel vaid umbes 16 000.

Sama moodi kaotataks suur hulk ametnikele ettenähtud hüvesid, nagu täiendav puhkus, õppelaenu kustutamine riigi poolt ning praegu kehtivad kosmilised koondamishüvitised.

Oma eelnõu tutvustades pidi Lang Päevalehele siiski möönma, et reformi hammas ei hakkaks mitmes punktis praegu ametis olevate ametnike peale. Neile jääksid seaduses kehtivad soodustused, näiteks täiendav puhkus ning eriarvestusega pension, ikkagi kehtima. Kui seda siiski muudetaks, läheksid Langi arvates ametnikud kohe riigi vastu kohtusse.“95-protsendise tõenäosusega on meil siis kolme kuu pärast kohtuasi kaelas. Riigikohus kuulutaks sellise seadusemuudatuse põhiseadusega vastuolus olevaks,” tunnistas Lang.

See tähendab, et täielikult käiksid uue seaduse alla vaid need ametnikud, kes võetakse tööle pärast selle jõustumist.

Lang arvas eile optimistlikult, et üleminekuperiood, mille järel uus seadus hakkaks kehtima kõigile ametnikele, kestaks siiski vaid mõned aastad. “Põhimõtteliselt kuus-seitse aastat kindlasti,” arvas ta.

Ametnike arvu vähenemine tuleneks seaduseelnõu järgi sellest, et praegused ministeeriumites ja riigiasutustes töötavad tehnilised töötajad, nagu raamatupidajad, personalispetsialistid ning pressiesindajad, poleks edaspidi enam ametnikud, vaid lihtsalt töölepinguga riigitöölised. Kuid ametnikud, kellelt tulevase seaduse alusel see austav nimetus ära võetakse, säilitaksid samuti oma praegused hüved.

Päevaleht juhtis tähelepanu

Justiitsminister möönis ääri-veeri, et selline reform võib tähendada, et mõnes kohas tuleb riigitöötajad tulevikus ametnikeks nimetada. See tuleneb praeguse ametnike süsteemi täielikust läbipaistmatusest, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Päevaleht.

Siiski teeks kava kohe lõpu mitmele avalikkuses palju pahameelt esile kutsunud kombele, nagu näiteks paljude lisapalkade maksmisele. Lang ütles Päevalehele, et selle järgi kaoksid kohe igasugused lisapalgad. “Ametnik saaks palka üks kord kuus. Ma ühinen täiesti sellega, et praegu saabki kuskilt veebist vaadata, et alatasustatud ametnik saab 13 000 krooni kuus. Tegelikult saab ta seda palka näiteks 15 kuud aastas. Seega on number hoopis teine ja siin käib mingisugune häma,” tunnistas Lang süsteemi vigasust.

Osapoolte vaated eelnõule erinevad

•• Kuna Rein Langi juhitav jus­tiitsministeerium valmistas uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu ette isekeskis, paistis selle avalik esitlemine üllatavat nii koalitsioonierakondi kui ka sotsiaalpartnereid.

•• Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles eile, et uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga väljatulekuks oli viimane aeg, kuna tegevusetus selles valdkonnas on kestnud liiga kaua. “Tervitan justiitsmi­nistri initsiatiivi ja loodan, et see lahendab tõepoolest kõik ametnike arvu, palga ja soodustustega seotud probleemid, nagu Rein Lang seda on lubanud,” sõnas Laar.

•• Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga oli aga krii­tiline eelnõu ettevalmistamise protsessi suhtes.

•• “Aasta tagasi paluti nimetada oma esindajad eelnõu välja töötama, kuid neid pole kordagi selle juurde kutsutud,” kommenteeris Taliga eile avaldatud plaani sündi.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Aidi Kallavus
KPMG Baltics ASi maksunõustaja

Üha enam Soome ettevõtteid kasutab Eesti tööjõudu ning meie töötajad omakorda loodavad sissetulekuid põhjanaabrite juures suurendada.

Suuremate sissetulekute lootmise tuhinas unustatakse tihti aga see, et välismaal töötades maksustatakse palk ka välisriigi maksudega, mis võivad kujuneda Eesti omadest kõrgemaks.

Reeglina maksustatakse Eesti töötaja palk tulumaksuga Soomes siis, kui seal viibitakse enam kui 183 päeva järjestikuse 12 kuu jooksul. Alates 2007. aastast viis Soome sisse regulatsiooni, mille kohaselt tuleb palgalt tulumaksu tasuda Soomes esimesest töötamise päevast alates, kui töötaja töötab Soomes sealse äriühingu juhtimise ja kontrolli all. Samuti kehtib see olukorras, kus Eesti tööandjal on pideva Soomes teenuste osutamise või kaupade müügi tulemusena tekkinud püsiv tegevuskoht, mille kaudu töötajale palka makstakse.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4105/arv_kolumn_410501.html (originaalartikli nupust )

Üksikasjad

Avaldatud: 14 Oktoober 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Nagu teada, valitakse kõrgkooli õppejõud ametisse avaliku konkursi korras trükimeedias avaldatud konkursikuulutuse alusel. Kuulutus avalikustab ametikoha nimetuse, valitava hõive (0,25–1,0 kohta) ning ametiperioodi pikkuse (enamasti viis aastat). Kas administratsioonil on hiljem õigus väljakuulutatud tingimusi ühepoolselt muuta? Näiteks märkida dotsendi töölepingusse viie tööaasta asemele neli ja vähendada õppejõu koormust keset õppeaastat poole võrra? Õppejõud on töötajate üldkoosoleku poolt valitud ka töökeskkonnavolinikuks. Kuid kas töölepingu lõpetamine töökeskkonnavolinikust õppejõuga on üldse lubatud?

Üli­koo­li­sea­du­se, sa­mu­ti ka ra­ken­duskõrg­koo­li sea­du­se ko­ha­selt va­li­tak­se kor­ra­li­sed õppe-jõud kon­kur­si kor­ras ku­ni viieks aas­taks, era­kor­ra­li­sed õppejõud võetak­se töö­le ku­ni kol­meks aas­taks. Kon­kur­si­tea­tes peab ole­ma muu hul­gas sõlmi­ta­va töö­le­pin­gu aeg, mis võib ol­la ka lühem kui viis aas­tat. Töö­le­ping sõlmi­tak­se täh­ta­jaks, mis oli näi­da­tud aval­da­tud kon­kur­si­tin­gi­mus­tes. Sel­le nõude rik­ku­mi­se kor­ral on kan­di­dee­ri­nud isi­kul õigus töö­le­pin­gu sõlmi­mi­sest keel­du­da (vt üli­koo­li­sea­du­se § 39 lg 4) ning esi­ta­da kae­bus riik­li­ku jä­re­le­val­ve teos­ta­ja­le – üli­koo­li pu­hul ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi­le.

Töö­le­pin­gu sõlmi­mi­se jä­rel tu­leb ju­hin­du­da töö­le­pin­gu­sea­du­se reeg­li­test, v.a üli­koo­li­sea­du­se § 39 lg 6 sä­tes­ta­tud keeld koon­da­da õppejõudu õppe­se­mest­ri kes­tel. Töölepingusea-duse (TLS) jär­gi ei saa tö­öand­ja töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si (v.a tö­öa­ja reÏiim ehk tö­öa­ja al­gu­se ja lõpu kel­laa­jad) ühe­pool­selt muu­ta.

Õp­pejõud, kes üli­koo­li­le va­ja­li­ke le­pin­gu­tin­gi­mus­te muu­da­tus­te­ga nõus ei ole, saab lõpe­ta­da töö­le­pin­gu TLS § 82 alu­sel tö­öand­japool­se le­pin­gu­tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se tõttu. Kui ta se­da ei tee, võidak­se ta se­mest­ri lõpus koon­da­da.

Töö­ta­ja­te esin­da­jaks (sh töö­kesk­kon­na­vo­li­ni­kuks) va­li­tud töö­ta­jal, sh õppejõul, on töö­ta­ja­te koon­da­mi­se kor­ral töö­le jää­mi­se ee­lisõigus. Kuid töö­le­pin­gus et­tenäh­tud täh­ta­ja saa­bu­mi­se tõttu le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel min­geid ee­li­seid kel­le­le­gi et­te näh­tud ei ole, sest sel ju­hul ei lõpe­ta­ta töö­le­pin­gut tööand­ja al­ga­tu­sel (vt TLS § 71). Niisiis lõpeb tähtajaline tööleping ka töökeskkonnavolinikul.