Kaire Uusen
Eakad peavad leppima lubatust väiksema pensionitõusuga ja paljudel tavatöötajail palk kahaneb, aga enamik eripensionäridest võib ka majanduslanguse ajal end tunda kui vanajumala selja taga.
Pensionile läinud kunagised riigikogulased, prokurörid, politseinikud, riigikontrolli ametnikud ja paljud teised endised riigipalgalised võivad rahul olla, sest nende pensione valitsus kärpida ei söandanud.
Seda vaatamata asjaolule, et eripensionide kulu on paari-kolme aastaga peaaegu kahekordistunud, ulatudes sel aastal juba ligi poole miljardi kroonini. Hullemad kulud ootavad riiki veel ees.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadikurühma juht Eiki Nestor tunnistas, et eripensione olnuks lihtsalt võimatu kärpida. «Ma ei tea, kuidas seda seletada, aga on olemas selline asi nagu õiguslik ootus ja tõesti pole mitte midagi teha,» ohkas Nestor.
Tema sõnul tõusis eripensionäride õigusliku ootuse küsimus päevakorda juba möödunud aastal seoses kohtunike palgaga ning sama juhtuks eripensionidega.
«Seal saab teha ainult süsteemseid muutusi. Teema oli meil kõneks, aga see (muutused toim) tähendanuks, et paneksime kogu kärpepaketi löögi alla, ja võinuks juhtuda, et see ei jõustu kunagi.»
Saajad loobuks
Paljud kunagised riigikogulased aga leiavad, et eripensionide maksmise korda peaks muutma. Endine riigikogu liige Valve Kirsipuu nentis, et kui riik on hädas, peavad kõik järele andma, ka eripensioni saajad.
«Ühiskonnas ei tohi olla sellist olukorda, kus ühed tunnevad, et neile on liiga tehtud,» viitas Kirsipuu tavapensionäridele, kes ei saanud lubatud lisaraha. Kirsipuu rõhutas aga, et ka eripensionid pole ühe vitsaga löödud.
«Minu teada on ametkonnad paljud pensionid ise määranud. Need tuleks kindlasti üle vaadata,» leidis Kirsipuu.
Kunagine ülemnõukogu liige, praegune Põlva vallavolikogu majanduskomisjoni juht Mart Madissoon tunnistas, et eripensionäridele ei peaks erandit tegema.
«Praegu on see ring nii laiaks läinud, et midagi tuleks ette võtta,» nentis ta. Esialgu tuleb Madissooni sõnul ära oodata, kas parlamendi palk külmutatakse või mitte.
«Praegustel parlamendipensionäridel ei ole teist võimalust kui pension kas vastu võtta või ise ära anda. Nii et vaatame, mis saab, ja siis tuleb otsustada,» avaldas Madissoon valmisolekut kokkuhoiuks.
Võrdsus ennekõike
Kirjanik Teet Kallas märkis, et ka tema saab tänu ülemnõukogus oldud ajale eripensioni, millelt peaks riik praegu kokku hoidma.
«See oleks õiglane ja ma tahan solidaarne olla. Siin on hämmastaval kombel kangina ees põhiseadus, aga isegi populistlikel kaalutlustel oleks õige külmutada. Ma ei usu, et keegi oleks sellele vastu,» märkis ta. Kallas meenutas, et kui parlamendiliikme eripension loodi, ei pandud seda umbes kümme aastat tähelegi, sest kulu oli nii väike.
«Alles siis märgati, kui inimeste sissetulekud kasvama hakkasid,» nentis ta. Kallase sõnul on tema suhteliselt noor pensionär ja jäi pensionile ajal, kui sellelt hakati maksu maha võtma. «Mulle see meeldib. Enne ei olnud ju seda ka.»
Kasv võib pidurduda
Ehkki paljudes riigiasutustes ei pruugi palgad, mille järgi eripensione arvutatakse, väheneda, võib eripensionide kasv Eiki Nestori sõnul siiski seisma jääda. Eelkõige kunagistel ülemnõukogu saadikutel ja kolme 1990. aastate koosseisu riigikogulastel, kellele parlamendipension laieneb.
Mullu kulus parlamendipensionideks üle 53 miljoni, sel aastal kulub 124 inimesele suure elatise maksmiseks juba ligi 60 miljonit. «Nende pension on seotud riigikogu palgaga, ja kui viimane külmub, külmub ka nende pension,» rõhutas Nestor.
Juba tuleval esmaspäeval, 23. veebruaril otsustab riigikohus, kas parlamendi palk külmutatakse.
Nestor tunnistas, et kõige hullemini võib minna kohtunikel. «Kui kohtunike palk väheneb, väheneb ka kohtunikupension. Nii see on.»
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet tõdes, et neile, kellele on eripension määratud, jätkatakse pensioni maksmist, kuigi veel detsembris arutas valitsus kabinetinõupidamisel uut eripensionide korda.
Tulevikus püütakse riigile üle jõu käivat kulukoormat kergendada ja praegune eripensionide süsteem asendatakse tööandja pensioniskeemiga.
«Vahe on selles, et praegune süsteem võimaldab igal hetkel eripensioni saajate hulka laiendada ning määrata seda ka inimestele, kes on juba pensionile jäänud,» selgitas Malvet.
«Tuleviks aga saavad lisapensioni need, kelle eest on vastavasse fondi teatud perioodi jooksul sisemakseid tehtud.»
Tööandja pensioniskeemi peab välja töötama rahandusministeerium.
Eestis on 6117 eripensionäri
Pensionisaajaid 2007. aasta lõpus ja keskmine pension 1. jaanuaril 2008
Kokku 6117
Politseiametniku pension 1207 (6930 kr)
Kaitseväepension (sh piirivalveametnikud) 419 (7579 kr)
Kohtuniku pension 43 (31 021 kr)
Prokuröripension 19 (20 989 kr)
Õiguskantsleri pension 1 (42 000 kr)
Riigikontrolli ametniku pension 30 (10 350 kr)
Riigikogu liikme pension, presidendi pension, toitjakaotuspension 124 (parlamendipension 19 600 36 750 kr)
ATSi vanaduspensioni lisa 4274 (pensionisuurendus keskmiselt
1086 kr)
Allikas: sotsiaalministeerium
Eripensionid neelavad riigi raha
2009 2008
parlamendipension 59,794 miljonit 53,24 miljonit
presidendi ametipension 0,773 miljonit 0,764 miljonit
prokuröride pensionide suurendus 5,1 miljonit 4,87 miljonit
kaitseväelaste pension 52 miljonit 38 miljonit
politseinike pension 134,8 miljonit 107,8 miljonit
riigikontrolli ametnike pensionid 5,01 miljonit 4,176 miljonit
riigikohtunike ja kohtunike pensionide suurendus 19,8 miljonit 11,93 miljonit
õiguskantsleri pensioni suurendus 0,495 miljonit 0,468 miljonit
piirivalvurite pension 4,8 miljonit 4,8 miljonit
Allikas: riigieelarve
