Üksikasjad

Avaldatud: 07 Oktoober 2008

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Töötan hotelli vastuvõtus, meile arvestatakse palka tunnitöö põhjal. Vahetused on eri pikkusega – 7,5, 9 või 12 tundi. Minu töökoormus on lepingus 0,8 kohta ehk 32 töötundi nädalas. Viimati tuli aga töötunde kuus 144. Kas mulle peaks maksma ületundide eest või mitte? Eelmises töökohas peeti igakuist arvestust ja maksti eraldi kõige eest, mis ületas 160 tundi.

Küsimusest ei selgu, kas küsija tööaega arvestatakse päeva viisi või summeeritult mingi pikema ajavahemiku jooksul. Kui tegemist on tööaja summeeritud arvestusega, peab see olema kirjas töösisekorraeeskirjas, kollektiiv- või töölepingus. Samas näidatakse ka tööajanormi täitmise arvestusperiood, selleks on tavaliselt üks kuni neli kuud. Tööinspektori kooskõlastusallkirjaga võib arvestusperiood olla pikem.

32-tunnise töönädala korral on päevane tööajanorm kuus tundi ja 24 minutit. See norm tuleb korrutada arvestusperioodi langevate kalendaarsete tööpäevade arvuga – kui arvestuse aluseks on üks kuu, näiteks mai, siis 21-ga. Nii saame mai tööajanormiks 134 tundi ja 50 minutit. Kui aga tööaega arvestatakse summeeritult kolme kuu, näiteks mai, juuni ja juuli jooksul, siis saame kolme kuu normiks 403 tundi ja 38 minutit. Tööpäeva või -vahetuse pikkus võib arvestusperioodi jooksul olla erinev, kord lühem, kord pikem, kuid perioodi lõpuks peab kogu selle aja norm saama täidetud. Kui tööandja ei ole tööd näiteks ülalnäidatud ühe või kolme kuu jooksul andnud, peab ta juurde maksma nii, et töötaja saaks palka ikkagi vastavalt 134 tunni ja 50 minuti või 403 tunni ja 38 minuti eest. Kui aga tööajanormi on arvestusperioodi jooksul ületatud, tuleb tööandjal maksta ületunnitöö eest lisatasu. Niisiis selgub ületunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. Päeva viisi tööaja arvestamise korral tekib küsijal ületunnitöö iga päev, mil ta töötab üle päevanormi, s.t üle kuue tunni ja 24 minuti.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 Oktoober 2008

• Äripäev

Gert D. Hankewitz

Tulevastele vanematele makstav vanemahüvitis on muutunud nii iseenesestmõistetavaks riigi antavaks hüveks, et seda üritatakse pettuste teel suurendadagi.

"Küsimus oli puhtalt ellujäämises," ütleb Teet, kes on ühena vähestest nõus rääkima lugu, kuidas ta oma kaasaga riigilt suurema vanemahüvitise välja kauples. "Tundsime end ka väga halvasti, oleme tegelikult seadusekuulekad inimesed," lisab elukaaslane Maarja kärmelt juurde. Mõistagi pole Teet ja Maarja isikute pärisnimed - jätame need allikate anonüümsust kaitstes enda teada.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4091/uud_uudidx_409111.html (originaalartikli nupust )

Üksikasjad

Avaldatud: 07 Oktoober 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tiina Saar

Kiired majanduskasvuaastad muutsid inimesed mugavaks ja hooletuks; ettevõtted hakkasid tegema kulutusi, mis polnud mitte alati otstarbekad.

Lähiaastad toovad kainuse ka nendesse firmadesse, kes otseselt oma äri koomale ei tõmba, võib lühidalt kokku võtta viimasel Pärnu Konverentside “Palga päeval” räägitu. Töötajatele tähendab see, et tulemuspalgad kahanevad oluliselt, kui ettevõte toodab kaupu või teenuseid vaid kohaliku turu jaoks.

Fontese ärisuuna juhi Katri-Triin Maripuu sõnul on 2008. aastal tulemustasud vähenenud keskmiselt 1500 krooni kuus ehk 10–15 protsenti. Leibkonna jaoks, kes peab toime tulema suure laenukoormuse ja tõusvate hindadega, on see tuntav. Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul näitavad viimased uuringutulemused, et usaldus­indeks on langenud negatiivsele poolele, mis tähendab, et inimesed kardavad töötuks jääda ja hinnatõusu, nad ei kuluta enam nii kergekäeliselt.

Selleks et ellu jääda, vaatavad ettevõtted üle oma kulude poolt. Lauri sõnul olidki kiired kasvuaastad mingis mõttes ebanormaalsed. Inimesed läksid mugavaks, laisaks, hooletuks ja ka ettevõtted hakkasid tegema kulutusi, mis polnud otstarbekad. Töökohti ja töötajaid hinnates võib nüüd selguda, et mitte kõik töötajad ei too firma kukrusse raha juurde. Need töötajad satuvad vabale tööturule, kus konkurents on endisest tihedam. Kui veel paar aastat tagasi läksid noored ülikoolilõpetajad tööandja juurde jutuga, et tahavad hoolimata kogemuste puudumisest 20 000 krooni kätte saada, ja tööandjad seda töötajate puuduse tõttu ka maksid, siis nüüd sellised läbirääkimised vilja ei kannaks.

Tugi koondatutele

Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul on koondatavate inimeste jaoks piisavalt teenuseid. Sama kinnitavad ka infolehe Tööjõuturg tehtud tööandjate küsitluse tulemused. Need, kes töökohast ilma jäävad, saavad nõustamist ja tuge nii oma ettevõttes kui ka kohalikus tööhõiveametis. Pakutakse ümberõpet ning treenitakse kandideerimisoskusi.

Asja teine külg on aga see, et igaüks, kes koondamisteate saab, peab mingis mõttes vaatama peeglisse ja mõtlema: miks just mina? Kas polnud mu oskused piisavad või olin ma teistest kehvem? Igal juhul mõjutab töötuks jäämine enesehinnangut ja lööb hinge haava.

Kui tootmissektoris on veel võimalik inimesi kergemini ümber õpetada, siis maaklerid, müügiesindajad ja muudel vahendavatel ametikohtadel olevad töötajad kannatavad enim. Sageli pole neil peale tootespetsiifiliste oskuste, hea suhtlemis- ja arvutikasutamisoskuse suurt midagi. Samal ajal ei luba nende n-ö kõrge enesehinnang pakkida näiteks kaubanduskeskuses kaupu. Enamasti on just see sihtrühm ka Eesti sisetootmise meelisklient, kel kanda liisingud ja laenud.

Õppimine aitab käppadele maanduda
Suhtu endasse kui ettevõttesse:

•• Konverentsil “Palga päev” käis läbi mõte, et praeguses olukorras hakkab selgeks saama elukestva õppimise tegelik tähendus. Tuleb lihvida oskusi, mis aitavad olla töös efektiivsemad, suhtuda endasse kui ettevõttesse ja leida paindlikke töövorme lisaraha teenimiseks.

•• Praeguse aja trendiks on loovpraktiliste alade õppimine: näiteks finantsharidusega ini­mene õpib aianduskoolis haljastajaks, ärijuht pottsepaks, raamatupidaja gurmeekokaks või masseerijaks.

•• Karjäärinõustamises on mitmekülgsus üks tööõnne alustalasid – mida rohkem on inimesel põnevaid oskusi, seda lihtsam on tal leida uusi põnevaid võimalusi ja mitte langeda masendusse, kui töökoht kaob.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 september 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee

Tööõigusabi AS juhataja ja jurist Heli Raidve sõnul peaks töötaja enne töölepingu lõpetamise lepingu allkirjastamist aja maha võtma ja mõtlema oma õiguste peale.

Raidve sõnul kirjutatavad inimesed Eestis lepingutele alla liiga kergekäeliselt, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Terevisioon».

Kui ettevõtte otsustab tööjõukulusid piirata, siis pakub ta töötajale tõenäoliselt töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.

Lisaks hüvitisele tuleb Raidve sõnul töötajal meeles pidada ka seda, et poolte kokkuleppe puhul ei saa erinevalt koondamisest töötukassast taotleda töötuskindlustushüvitist.
Samas märkis Raidve, et koondamist töötaja nõuda ei saa, sest see on tööandja õigus, mitte kohustus.