Artiklid
- Üksikasjad
Agne Narusk
Ülikooliharidusega töötu teadmiste ja oskustega haakuvad üksikud tööturukoolitused.
Mare (nimi intervjuu andja palvel muudetud) koondati rahvusvahelise organisatsiooni Tallinna esindusest pea kaks aastat tagasi. Päeva, mil ta esimest korda sisenes tööturuameti uksest, mäletab naine hästi 1. august 2007. Järjekordi siis veel polnud.
Sellest ajast peale käis Mare iga kuu tööturuametis, et anda vaikides allkiri vaikides ulatatud tööotsimiskavale olukord muu-tusteta. Iga kuu, kokkulepitud päeval seisan ära pika järjekorra ja annan ametnikule allkirja, nagu kriminaalhooldusel olija. Minu nimega kaust, kuhu lisatakse alati uus allkirjaga paber, on kasvanud juba päris kopsakaks toimikuks, räägib ta. Miks? Algul seepärast, et sain töötuskindlustushüvitist, nüüd seetõttu, et nii säilib töötul ravikindlustus.
Vaikus kahel pool lauda kestis terve aasta. Siis läks juhtumikorraldaja suvepuhkusele ning tulutust tööotsimisest ja kandideerimistest väsinud naine otsustas asemikult küsida koolitusvõimaluste kohta. Üllatunud konsultant saatis saksa filoloogi haridusega naise karjäärinõustaja jutule. Viimane möönis: jah, teie olukord on raske. Kiitis naise vaprust otsida tööd tööportaalide kaudu. Ja soovitas siis klienditeenindaja koolitust (sest keevitajaks Mare õppida ei tahtnud). Saime mõlemad aru, et see on rohkem teraapia eest, nendib Mare. Aga karjäärinõustaja reklaamlause 90 protsenti lõpetajatest saavad tavaliselt töökoha ning kursuse raames pakutav 40 tundi vene ja inglise keele õpet said otsustavaks. Ülejäänu võtab ta kokku sõnadega: See, mida seal õpetati, kuulub enesest mõistetavalt hea lastetoa juurde. Ei teadnud, kas nutta või naerda. Õppeekskursioon telefoniteeninduse kõnekeskusesse oli ehmatav. Sain aru, et olen täiesti vales kohas, nentis Mare.
Rääkisin oma juhtumikorraldajaga sellest. Tema vastas: aga mina teid ju klienditeenindaja koolitusele ei suunanud, ise läksite, lõpetab Mare teema.
Mida päev edasi, seda vähem julges ta midagi küsida juhtumikorraldajalt ka ju inimene ja oma suure töökoormusega kimpus. Lõpuks leidis internetist giidikoolituse pakkuja see oli midagi, millega võiks võõrfiloloog leiba teenida. Leidis sellegi sätte, mis lubab erandkorras tööturuametil koolitust tellida ka üksikutele huvilistele, ja täitis avalduse. Koolituseni oli aega kolm ja pool nädalat. Vaatame, kuidas sellega on, sellele tehakse riigihange, helistage kuu lõpus, selgitas konsultant.
Pärast kuut tühja telefonikõnet laadis ei, ma ei tea, kuidas sellega on, helistage teisel numbril, meieni pole see jõudnud, helistage teisel numbril, helistage neile, kes riigihanget teevad algas giidikoolitus peale ilma Mareta.
Epiloog
Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakond vastab 5. veebruaril dokumendis 4.1/5751 Mare kirjalikule järelepärimisele kokkuvõtvalt nii: giidina töötamiseks tuleb läbi teha atesteerimine. Eksamiküsimused, esseede teemad, avalduse formular jne on vabalt kättesaadavad giidide ühingu koduleheküljel. Seega saab õppida iseseisvalt ja pole vajalik giidikoolitus, et atesteeritud giidina tööle asuda. Kui praegu koolitusele minna, ei leiaks giidina tööd niikuinii, seisab vastuskirjas.
Mare aga läks ja laenas sõb-ralt 3500 krooni kooliraha ning loodab juba sel suvel õppinud ja atesteeritud giidina turiste abistada.
Töötutele koolituse kinkekaardid
Kui sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna ette valmistatav kupongikoolituse idee leiab heakskiidu, võib registreeritud töötu nn kinkekaardi alusel valida ise endale vajaliku koolituse.
Praegu ei võeta töötuna arvel olijaid töötavatele ja tööotsijatele mõeldud kursustele isegi siis, kui seal leidub vabu kohti. Kui kupongikoolitus käiku läheb, see vahe kaob. Inimese jaoks tähendab see, et ta ei pea enam oma staatuse pärast muretsema ning võib valida just selle kooli ja eriala, mis on tema eduka toimetuleku eelduseks, ütles tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Tema hinnangul peaks eurorahale toetuv katseprojekt valmis saama sügiseks.
Kommentaar
Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor
Tööturukoolitusel on kaks suunda: koolitada inimesi sinna, kuhu on tegelikult töötajaid vaja, ning üldkompetentse andev koolitus väga mahukatele riskigruppidele, nt riigikeelekoolitus muukeelsetele töötutele. Me ei saa anda inimestele teist kõrgharidust, anname vajaliku annuse praktilisi oskusi, et ta saaks n-ö tagasi ree peale, et siis ise edasi liikuda. Ajal, mil Mare töötuks jäi, valitses tööturul pigem tööjõu puudus. Tema haridust ja tööandjate vajadusi arvestades oli väga suur tõenäosus, et ta leiab kiiresti uue töökoha. Seetõttu soovitati tal lisaks tööturuametis pakutavatele töökohtadele kasutada ka kõiki teisi võimalikke tööotsingu portaale.
Kui selgus, et olemasolevatele võimalustele vaatamata Mare siiski ei suutnud rakendust leida, pakuti talle koolitust, mille vajalikkuses veenduti koos karjäärinõustajaga.
Nõustamise käigus selgitati ka tulevase töö sisu ja nii jääb arusaamatuks, miks ta pärast koolitust töölemineku kasuks ei otsustanud.
- Üksikasjad
Kaire Uusen
Kuigi juulist jõustuv seadus lubab ka omal soovil lahkujale töötuskindlustushüvitist maksta, soovivad tööandjad selle punkti raskete aegade tõttu kõrvale heita.
Täna suunduvadki tööandjate esindajad oma ettepanekutega valitsuse jutule. Tööandjate keskliidu volikogu juhi Enn Veskimägi sõnul ei taha nad uut töölepinguseadust ümber teha, kuid ei pea lihtsalt õigeks vabatahtlikult töölt lahkumise katmist hüvitisega.
«Pakume välja selle edasilükkamist paariks aastaks ehk seniks, kuni uuesti kosume. Praegu, kus töötute hulk on kriisi tõttu nii suur, ei pea me õigeks, et vabatahtlikult lahkujad peaksid saama hüvitist,» selgitas Veskimägi.
Ometi võib tööturuametis tunglevas rahvamassis leida palju just vene keelt kõnelevaid inimesi, kes kirjutasid ise lahkumisavalduse tööandja nõudel. Muidu oleks vabastamiseks mõni teine põhjus leitud. Uus seadus päästaks sellised inimesed raskustesse sattumisest.
Samuti teatasid ettevõtjad, et ei saa kohe leppida töötukassa väljakäidud maksumäära tõusuga. Praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimese palgast 0,6, tööandja maksab lisaks 0,3 protsenti töötaja brutopalgast.
Kui veel sügisel otsustas valitsus, et selle aasta 1. juulist tõusevad maksumäärad vastavalt 1 ja 0,5 protsendini, siis kehvemaks läinud majandusseis ja koondamislained nõuavad töötukassa sõnul maksumäära tõstmist vastavalt 2 ja 1 protsendile.
«Meie arvutused näitavad, et see kataks kohustused, kuid seadus peaks jõustuma juba
1. juulist. Hiljem seda tehes nendest summadest enam ei jätku,» tõdes töötukassa juht Meelis Paavel.
Veskimägi väitel on maksumäärade puhul aluseks võetud viimaste kuude näitajad, mis aga ei pruugi ehk edasi nii hullud olla. Tööandjate seisukohaga nõustusid kõik küsitletud suuremad ja väiksemad ettevõtjad.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on aga töötuskindlustusmakse tõus vältimatu. «Maksumäära tõstmine on karm tõsiasi, millega tuleb leppida,» ütles Taliga, kelle sõnul ei ole tööandjate soovid reaalsed.
«Tööandjad võtaks välja ühe sätte ja arvavad, et siis on asi klaar. Vabatahtlikult või poolte leppel töölt äramineku kompenseerimise väljavõtmine seadusest ei lahenda aga ühtegi probleemi,» rõhutas Taliga.
Kui maksemäär jätta tõstmata, pole Taliga sõnul edaspidi võimalik enam kulusid katta. Seega tuleks kogu töölepinguseadus ümber teha.
«See, et praegu on töötukassa reservid ainult kolm miljardit krooni, on just tööandjate süü, kes juba mitu aastat rääkisid, et vähendame töötukassa makseid,» ütles Taliga. «See on tööandjate keskliidu lühinägelik poliitika, mille vilju me täna maitseme.»
Tema sõnul on ametiühingute seisukoht kindel: kui tööandjad tahaks loobuda osast uues seaduses sätestatud reeglitest, siis peavad nad loobuma ka seadusega neile antud hüvedest ehk väiksematest koondamistasudest. «Siis tuleb kõik nullida ja jääb praegune süsteem,» märkis Taliga.
Sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Anneli Berends tõdes, et maksumäärade protsentide muutmine eeldab igal juhul tööandjate ja töötajate kokkulepet. «Kas kokkuleppele jõutakse, näitab aeg ja aprilli alguses toimuv töötukassa nõukogu,» rõhutas ta.
Berendsi sõnul tähendab ka töölepinguseaduse rakendussätete jõustamise võimalik edasilükkamine või muutmine kolmepoolsete läbirääkimiste taasavamist. Seni pole valitsus veel seda arutanud.
«Kui töötukassa või tööturu osapooled vastava ettepaneku valitsusele teevad, siis valitsus seda ka arutab,» märkis Berends. Värske sotsiaalminister Hanno Pevkur tõdes hiljuti meedias, et ei ütle maksutõusu kohta «jah» ega «ei». «Ma pigem ei tõstaks makse, aga lõpliku otsuse teen siis, kui näen töötukassa reservide analüüsi,» lausus Pevkur.
Kommentaar
Kersti Kraas
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht:
Me ei pea mõistlikuks, et ise ära minejad peaksid saama hüvitist. Sissetulek tuleks tagada neile, keda koondatakse. Mitte mingil moel aga ei tohiks tõsta makse.
Aprillist pannakse ettevõtetele peale haigushüvitise maksmine. Sellest tuleb isegi väga suur koormis. Kui nüüd kasvab veel ka töötuskindlustusmakse määr, siis ennustan, et tööandjad ei tule toime ja riigi tulubaas väheneb.
Niiviisi ei ole võimalik ettevõtjalt sadat nahka võtta. Ühelt poolt tuleb Reformierakond välja valimiste seitsme sammuga, kus on madalad maksud ja odav elekter. Teise käega aga pannakse otsa oli ju elektrihinna tõus, mis puudutab meid kõiki.
Ettevõtjatele toob ka väike maksutõus kaasa palju probleeme. Nii avalik kui varjatud maksutõus on nii tugev, et ma ei saa meie valitsusest aru. Nad ei kuulagi meid, ei pea diskussiooni. Umbes nii, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.
Anu Hallik
BLRT kommunikatsioonidirektor:
Ettevõtja ja ettevõtluskeskkonna seisukohalt on seda parem, mida vähem makse ja lihtsam maksusüsteem. Üldine praktika maksudega peaks olema nii, et majanduse tõusufaasis tõstetakse makse majanduse jahutamiseks ning langusfaasis alandatakse, et majandust elavdada.
Praegu vähendab ekspordi konkurentsivõimet veel asjaolu, et ümberkaudsete riikide valuutad on märkimisväärselt odavnenud ja seega on Eesti kui euroga seotud keskkond tootmiseks päris kallis koht.
Iga lisakulu kas siis maksudena (haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt) või näiteks energiahinna tõusuna muudab Eesti eksportiva tootmise vähem konkurentsivõimeliseks. Eestil on aga vaja just konkurentsivõimelisi eksportööre.
- Üksikasjad
Kadri Ibrus
Kui sotsiaalmaksu ei vähendata, pole tööandjad kindlustuse maksmisega nõus.
Tartu mehel Heino Aasajärvel (51) tekkisid kolme aasta eest tööpostil kukkumise tagajärjel tõsised seljahädad. Nüüdseks on ta kaotanud nii tervise kui ka töökoha. Neli kuud olen olnud tööta, nentis autojuhi-transporditöölise ametit pidanud Aasajärv, kes tuli Tallinna uuringutele, selgitamaks, kas tal on juba kutsehaigus välja arenenud. Haiguse tõttu on talle uue töö leidmine eriti raske.
Aastakümneid traktoristina töötanud Lembit Suurkülale (57) on aga puue juba määratud ja tööl käia pole tal enam võimalik. Sissetulekuks on üksnes kolme tuhande krooni piiresse jääv töövõimetuspension, mille eest tuleb ka end ravida.
Kui siiani on sellised tööl tervise kaotanud inimesed oma murega üksi jäetud, siis nüüd kavatseb valitsus nende kaitseks luua eraldi kindlustussüsteemi. Rahandusministeerium on koostöös sotsiaalministeeriumiga koostanud uue plaani, mille järgi loodaks erakindlustusel põhinev ja kõigile tööandjatele kohustuslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Seaduse jõustumise järel sõlmivad kõik tööandjad kindlustusseltsidega mõistliku aja jooksul kindlustuslepingud, selgitas süsteemi ideed rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.
Seejärel muutub kindlustus täies ulatuses kohustuslikuks kui lepingut pole, järgneb sanktsioon. Tööandjad maksavad lepingu alusel kindlustusmakseid ning kui nende töötajaga toimub tööõnnetus või töötaja haigestub kutsehaigusse, siis makstakse talle hüvitist. Maksete suurus võiks sõltuda töökeskkonna kvaliteedist mida parem see on, seda väiksemad on maksed.
Haigestunud või vigastada saanud töötajatele tagab süs-teem Tõniste sõnul saamata jäänud töötasu, ravi ja vajaduse korral ka taastusravi. Samuti soovitakse aidata inimest tööellu tagasi tuua näiteks ümberõppe kaudu, kui vana tööd ei ole enam võimalik teha, töökoha ümberehituse või lihtsalt abivahendite võimaldamise kaudu. Veidi meenutab see praeguse liikluskindlustussüsteemi pakutavat, näitlikustas Tõniste.
Regionaalhaigla töötervishoiuarst dr Viive Pille ütles, et praegu pingutavad inimesed oma töökohal viimse võimaluseni, et palka saada. Meieni jõuavad inimesed juba väljakujunenud puudega. Reageerida tuleks aga varem, sõnas Pille, kes usub, et kindlustussüsteem aitaks olukorda muuta.
Tööandjad ei taha arutadagi
Kuid juba esimeste tööandjatega kohtumiste järel on selge, et kerge seda plaani valitsusel läbi suruda ei ole.
Tööandjate esindaja Tarmo Kriis teatas Päevalehele sama, mida nõupidamisel rahandusministeeriumis: tööandjad sellise kindlustusega ei lepi ja kui üldse asi jutuks tuleb, siis tingimusel, et samavõrd vähendatakse sotsiaalmaksu. Kriis märkis, et tööandjatele alles pandi peale uus koormis haiguspäevade hüvitamine ning järgmist uut kohustust ei kannataks nad enam välja.
Ametiühingute juht Harri Taliga märkis, et teema on üleval olnud juba üle 15 aasta. 1993. aasta aprillis sõlmiti kolmepoolne leping, et hädavajalik on kiiresti luua ja käivitada eraldiseisev kindlustusskeem, meenutas ta. Taliga sõnul peab süsteem motiveerima ettevõtjaid töökeskkonda parandama ja tagama samal ajal töötajale palgast oleneva hüvitise töövõime kaotuse korral.
Mida saab inimene praegu?
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstakse ajutise töö-võimetuse hüvitist ning kompenseeritakse ravikulud ja osaliselt ravimid ravikindlustussüsteemi kaudu. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on haigushüvitis 100%.
Haigekassal on õigus nõuda 20% ajutise töövõimetuse hüvitisest tagasi tööandjalt. Kuna see eeldab tööandja süü tõendamist, mis on õiguslikult küllalt aeganõudev ja kulukas, siis praktikas seda sisuliselt ei rakendata. 2007. aastal kulus tööõnnetuste korral makstavateks haigushüvitisteks haigekassa eelarvest 32 miljonit krooni.
Püsiva töövõimetuse ja toitja kaotuse korral makstakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse vahenditest. Täpsed andmed, kui palju makstakse riiklikku töövõimetuspensioni tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu, puuduvad, kuid hinnanguliselt võis see 2007. aastal olla umbes 52 miljonit krooni
Eesti ei ole senini kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et ette valmistatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.
Kutsehaigust ei registreerita
Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjuseks ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena.
Seda kinnitab muu hulgas suur haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta. Kui Taanis on see 1216 päeva, siis Eestis ligikaudu 40 päeva. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigustest tingitud tervisekahjud hüvitatakse üldhaigestumisena, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.
Eestis on aastas registreeritud umbes 3600 tööõnnetust (neist raskeid 1000 ja surmaga lõppenuid 3035) ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtumit. Samal ajal võib Euroopa riikide keskmisest lähtuva sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt olla siin tegelik tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv ligi kolm korda suurem ning seda eelkõige just kergete tööõnnetuste arvel.
- Üksikasjad
Jan Jõgis-Laats
Juulist peaksid paljud kommunaalteenuste firmad jagama öise vahetuse kaheks.
Kaubandus-tööstuskoda tegi läinud nädalal sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta juulist jõustuvas uues töölepinguseaduses öötööle sätestatud piirangut, mis ei luba tervishoiusektorile tehtud erandeid välja arvates töötada öösel ühes vahetuses kauem kui kaheksa tundi.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamis- ja õigusosakonna juhataja Mait Paltsi sõnul ei soovi ettevõtjad midagi erakorralist, vaid praeguse praktika jätkumist, kus tööinspektsiooni nõusolekul on lubatud kuni 24-tunnised vahetused. Kindlasti mõjutaks see suuremaid võrgustikuettevõtteid gaasi-, elektri-, vee- ja soojafirmasid, kelle süsteemid on käigus 24 tundi ja kes peavad ka töötajaid sel ajal tööl hoidma, hindas Palts seadusemuudatuse mõju.
Arutelu on vähemalt osaliselt tingitud asjaolust, et aasta alguses pöördusid ses küsimuses sotsiaalministeeriumi poole erandi taotlusega laevaomanike liit, Eesti Raudtee ja Securitas Eesti. Seejärel saatis ministeerium sotsiaalpartneritele kirja, milles palus nii tööandjate kui ka ametiühingute hinnangut sellele, kas ja kuidas kehtestada erisusi öötööle seadusega sätestatud piirangutes. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on kaubanduskoja ettepanek erandite laiendamise kohta seni ainuke kirjale laekunud vastus.
Vastuolus eurodirektiiviga
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga tõdes, et tööandjate esindajad mullu kevadel uue seaduse üle käinud kõnelustel öötöö piirangu kohta küsimust ei tõstatanud. Taliga sõnul ei ole praegune öötööd lubav seadus kooskõlas euroliidu direktiiviga ja uus seadus kaotaks selle vastuolu.
Ka öötöö piirangu puhul annab [uus] seadus tegelikult võimaluse jätkata tööd 12-tunniste vahetustega, kuid seejuures ei tohi päeva keskmine töötundide arv 24 tunni kohta öö-päevas ületada kaheksat tundi, rääkis Taliga. On palju asju, mida töökorralduses saaks paika panna kollektiivlepingutega selleks on vaja vaid soovi kokku leppida, lisas ta.
- Üksikasjad
Agnes Ojala
Ministeerium koostab Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamiseks uut programmi.
Kõikidel ei ole kindlasti koolitust vaja. Vajadus selgub vestluses tööturuameti konsultandiga ja kui ühele nõule ei jõuta, suunatakse töötu karjäärinõustamisele, tutvustas ameti pressiesindaja Erko Vanatalu süsteemi, tunnistades, et kohe amet töötule koolitust pakkuma ei hakka, nii et oma initsiatiiv tuleb kasuks. Päris nii siiski ei saa, et inimene tuleb meile ja ütleb: palun mulle see ja see koolitus, lisas ta.
Vanatalu sõnul kestab koolitusvajaduste väljaselgitamine olenevalt kohast väga erinevalt Tallinnas võib selleks kuluda paar kuud, Lääne-Virumaal ja Hiiumaal mõni päev. Ka tuleb sobivat koolitust oodata, sest kursused tellitakse hankega.
Mullu käis tööturuameti koolitustel 5451 inimest. Enim läbiti tööotsingukoolitusi, kus õpitakse tööjõuturule naasmiseks vajalikke oskusi. Rohkelt osaleti ka juuksuritele ja teistele oskustöölistele mõeldud koolitustel ligi 4000 korral.
Tööturuameti juhataja Tiina Ormisson usub, et koolitused on suunatud õigesti. Koolitame palju keevitajaid, sest neile on ka enim tööpakkumisi, tõi ta näite.
Nii jätkata pole mõistlik
Ormissoni sõnul on praegu keeruline otsustada, keda ja kui palju koolitada. Teeme koostööd majandusministeeriumiga, kes hakkab ettevõtteid ekspordil abistama. Kui selgub, et kellegi on vaja sada inimest, keda saab kolme-nelja kuuga välja õpetada, siis peame sellest teadma.
Siiski tunnistas Ormisson, et senisel moel jätkata ei ole mõistlik ja tööturuamet võiks töötuid riikliku tellimuse alusel suunata kutseõppeasutustesse. Selleks tuleks esmalt seadust muuta.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats sõnas, et olukord hakkab muutuma. Tööturukoolitusi rahastatakse valdavalt Euroopa Sotsiaalfondist ja uue programmi koostamine on just käsil, märkis ta. Seni korraldatud koolituste kohta ütles Käärats, et riik on headel aegadel läinud kergema vastupanu teed, pakkudes enamasti vaid lihtsamaid koolitusi.
Selgitamaks, milliste oskustega inimesi on tööturul vaja, kohtub sotsiaalministeerium sel nädalal ministeeriumide, tööandjate ja ametiühingute esindajatega.
Tasuta koolitusi pakuvad teisedki
Kui üldjuhul saavad töötud tasuta koolitust tööturuameti vahendusel, leidub ka teisi maksuta kursusi. Näiteks korraldab BCS Koolitus koostöös Microsofti ja Eesti kaubandus-tööstuskojaga kursuse tarkvaraarendajatele.
Kõrgema taseme õpet on viimasel ajal olnud varasemast rohkem vaja, lausus BCS Koolituse juhataja Urve Mets. Peame praegu tegema valiku, koolituse 20 kohale on 80 soovijat.
Alates 2004. aastast on BCS Koolitus korraldanud õpet ka tööturuameti tellimusel ja Metsa hinnangul on väga olulised isegi lihtsamad kursused, kus inimesi toetatakse tööturule naasmisel ja õpetatakse elementaarseid arvutioskusi.
Eelmisel aastal kulus tööturuametil koolitustele 51,2 miljonit, käesoleva aasta eelarves on selleks 82,7 miljonit krooni.
Lehekülg 1436 / 1650