Artiklid

Agne Narusk

Üli­koo­li­ha­ri­du­se­ga töö­tu tead­mis­te ja os­kus­te­ga haa­ku­vad üksi­kud töö­tu­ru­koo­li­tu­sed.

Ma­re (ni­mi in­terv­juu and­ja pal­vel muu­de­tud) koon­da­ti rah­vus­va­he­li­se or­ga­ni­sat­sioo­ni Tal­lin­na esin­du­sest pea kaks aas­tat ta­ga­si. Päe­va, mil ta esi­mest kor­da si­se­nes töö­tu­rua­me­ti uk­sest, mä­le­tab nai­ne häs­ti – 1. au­gust 2007. Jär­je­kor­di siis veel pol­nud.

Sel­lest ajast pea­le käis Ma­re iga kuu töö­tu­rua­me­tis, et an­da vai­ki­des all­ki­ri vai­ki­des ula­ta­tud tö­öot­si­mis­ka­va­le – olu­kord muu­-tus­te­ta. „I­ga kuu, kok­ku­le­pi­tud päe­val sei­san ära pi­ka jär­je­kor­ra ja an­nan amet­ni­ku­le all­kir­ja, na­gu kri­mi­naal­hool­du­sel oli­ja. Mi­nu ni­me­ga kaust, ku­hu li­sa­tak­se ala­ti uus all­kir­ja­ga pa­ber, on kas­va­nud ju­ba pä­ris kop­sa­kaks toi­mi­kuks,” rää­gib ta. „Miks? Al­gul seepä­rast, et sain töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist, nüüd seetõttu, et nii säi­lib töö­tul ra­vi­kind­lus­tus.”

Vai­kus ka­hel pool lau­da kes­tis ter­ve aas­ta. Siis läks juh­tu­mi­kor­ral­da­ja su­ve­puh­ku­se­le ning tu­lu­tust tö­öot­si­mi­sest ja kan­di­dee­ri­mis­test vä­si­nud nai­ne ot­sus­tas ase­mi­kult küsi­da koo­li­tusvõima­lus­te koh­ta. Ülla­tu­nud kon­sul­tant saa­tis sak­sa fi­lo­loo­gi ha­ri­du­se­ga nai­se karjää­rinõus­ta­ja ju­tu­le. Vii­ma­ne möö­nis: jah, teie olu­kord on ras­ke. Kii­tis nai­se vap­rust ot­si­da tööd töö­por­taa­li­de kau­du. Ja soo­vi­tas siis klien­di­tee­nin­da­ja koo­li­tust (sest kee­vi­ta­jaks Ma­re õppi­da ei taht­nud). „Sai­me mõle­mad aru, et see on roh­kem te­raa­pia eest,” nen­dib Ma­re. Aga karjää­rinõus­ta­ja rek­laam­lau­se „90 prot­sen­ti lõpe­ta­ja­test saa­vad ta­va­li­selt töö­ko­ha” ning kur­su­se raa­mes pa­ku­tav 40 tun­di ve­ne ja ing­li­se kee­le õpet said ot­sus­ta­vaks. Ülejää­nu võtab ta kok­ku sõna­de­ga: „See, mi­da seal õpe­ta­ti, kuu­lub ene­sest mõis­te­ta­valt hea las­tetoa juur­de. Ei tead­nud, kas nut­ta või naer­da.” Õp­peeks­kur­sioon te­le­fo­ni­tee­nin­du­se kõne­kes­ku­ses­se oli eh­ma­tav. „Sain aru, et olen täies­ti va­les ko­has,” nen­tis Ma­re.

„Rää­ki­sin oma juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­ga sel­lest. Te­ma vas­tas: aga mi­na teid ju klien­di­tee­nin­da­ja koo­li­tu­se­le ei suu­na­nud, ise läk­si­te,” lõpe­tab Ma­re tee­ma.

Mi­da päev eda­si, se­da vä­hem jul­ges ta mi­da­gi küsi­da juh­tu­mi­kor­ral­da­jalt – ka ju ini­me­ne ja oma suu­re töö­koor­mu­se­ga kim­pus. Lõpuks lei­dis in­ter­ne­tist gii­di­koo­li­tu­se pak­ku­ja – see oli mi­da­gi, mil­le­ga võiks võõrfi­lo­loog lei­ba tee­ni­da. Lei­dis sel­le­gi sät­te, mis lu­bab erand­kor­ras töö­tu­rua­me­til koo­li­tust tel­li­da ka üksi­ku­te­le hu­vi­lis­te­le, ja täi­tis aval­du­se. Koo­li­tu­se­ni oli ae­ga kolm ja pool nä­da­lat. „Vaa­ta­me, kui­das sel­le­ga on, sel­le­le te­hak­se rii­gi­han­ge, he­lis­ta­ge kuu lõpus,” sel­gi­tas kon­sul­tant.

Pä­rast kuut tühja te­le­fo­nikõnet laa­dis „ei, ma ei tea, kui­das sel­le­ga on, he­lis­ta­ge tei­sel numb­ri­l”, „meie­ni po­le see jõud­nud, he­lis­ta­ge tei­sel numb­ri­l”, „he­lis­ta­ge nei­le, kes rii­gi­han­get tee­va­d” al­gas gii­di­koo­li­tus pea­le il­ma Ma­re­ta.

Epiloog

Töö­tu­rua­me­ti Tal­lin­na ja Har­ju­maa osa­kond vas­tab 5. veeb­rua­ril do­ku­men­dis 4.1/5751 Ma­re kir­ja­li­ku­le jä­re­lepä­ri­mi­se­le kok­kuvõtvalt nii: gii­di­na töö­ta­mi­seks tu­leb lä­bi te­ha ates­tee­ri­mi­ne. Ek­sa­miküsi­mu­sed, es­see­de tee­mad, aval­du­se for­mu­lar jne on va­balt kät­te­saa­da­vad gii­di­de ühin­gu ko­du­le­heküljel. See­ga saab õppi­da ise­seis­valt ja po­le va­ja­lik gii­di­koo­li­tus, et ates­tee­ri­tud gii­di­na töö­le asu­da. Kui prae­gu koo­li­tu­se­le min­na, ei leiaks gii­di­na tööd nii­kui­nii, sei­sab vas­tus­kir­jas.

Ma­re aga läks ja lae­nas sõb-ralt 3500 kroo­ni koo­li­ra­ha ning loo­dab juba sel su­vel õppi­nud ja ates­tee­ri­tud gii­di­na tu­ris­te abis­ta­da.

Töötutele koolituse “kinkekaardid”

•• Kui sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna ette valmistatav kupongikoolituse idee leiab heakskiidu, võib registreeritud töötu nn kinkekaardi alusel valida ise endale vajaliku koolituse.

•• Praegu ei võeta töötuna arvel olijaid töötavatele ja tööotsijatele mõeldud kursustele isegi siis, kui seal leidub vabu kohti. Kui kupongikoolitus käiku läheb, see vahe kaob. „Inimese jaoks tähendab see, et ta ei pea enam oma staatuse pärast muretsema ning võib valida just selle kooli ja eriala, mis on tema eduka toimetuleku eelduseks,” ütles tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Tema hinnangul peaks eurorahale toetuv katseprojekt valmis saama sügiseks.

Kommentaar

Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor

Tööturukoolitusel on kaks suunda: koolitada inimesi sinna, kuhu on tegelikult töötajaid vaja, ning üldkompetentse andev koolitus väga mahukatele riskigruppidele, nt riigikeelekoolitus muukeelsetele töötutele. Me ei saa anda inimestele teist kõrgharidust, anname vajaliku annuse praktilisi oskusi, et ta saaks n-ö tagasi ree peale, et siis ise edasi liikuda. Ajal, mil Mare töötuks jäi, valitses tööturul pigem tööjõu puudus. Tema haridust ja tööandjate vajadusi arvestades oli väga suur tõenäosus, et ta leiab kiiresti uue töökoha. Seetõttu soovitati tal lisaks tööturuametis pakutavatele töökohtadele kasutada ka kõiki teisi võimalikke tööotsingu portaale.

Kui selgus, et olemasolevatele võimalustele vaatamata Mare siiski ei suutnud rakendust leida, pakuti talle koolitust, mille vajalikkuses veenduti koos karjäärinõustajaga.

Nõustamise käigus selgitati ka tulevase töö sisu ja nii jääb arusaamatuks, miks ta pärast koolitust töölemineku kasuks ei otsustanud.

Kaire Uusen

Kuigi juulist jõustuv seadus lubab ka omal soovil lahkujale töötuskindlustushüvitist maksta, soovivad tööandjad selle punkti raskete aegade tõttu kõrvale heita.

Täna suunduvadki tööandjate esindajad oma ettepanekutega valitsuse jutule. Tööandjate keskliidu volikogu juhi Enn Veskimägi sõnul ei taha nad uut töölepinguseadust ümber teha, kuid ei pea lihtsalt õigeks vabatahtlikult töölt lahkumise katmist hüvitisega.

«Pakume välja selle edasilükkamist paariks aastaks ehk seniks, kuni uuesti kosume. Praegu, kus töötute hulk on kriisi tõttu nii suur, ei pea me õigeks, et vabatahtlikult lahkujad peaksid saama hüvitist,» selgitas Veskimägi.

Ometi võib tööturuametis tunglevas rahvamassis leida palju just vene keelt kõnelevaid inimesi, kes kirjutasid ise lahkumisavalduse tööandja nõudel. Muidu oleks vabastamiseks mõni teine põhjus leitud. Uus seadus päästaks sellised inimesed raskustesse sattumisest.

Samuti teatasid ettevõtjad, et ei saa kohe leppida töötukassa väljakäidud maksumäära tõusuga. Praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimese palgast 0,6, tööandja maksab lisaks 0,3 protsenti töötaja brutopalgast.

Kui veel sügisel otsustas valitsus, et selle aasta 1. juulist tõusevad maksumäärad vastavalt 1 ja 0,5 protsendini, siis kehvemaks läinud majandusseis ja koondamislained nõuavad töötukassa sõnul maksumäära tõstmist vastavalt 2 ja 1 protsendile.

«Meie arvutused näitavad, et see kataks kohustused, kuid seadus peaks jõustuma juba
1. juulist. Hiljem seda tehes nendest summadest enam ei jätku,» tõdes töötukassa juht Meelis Paavel.

Veskimägi väitel on maksumäärade puhul aluseks võetud viimaste kuude näitajad, mis aga ei pruugi ehk edasi nii hullud olla. Tööandjate seisukohaga nõustusid kõik küsitletud suuremad ja väiksemad ettevõtjad.

Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on aga töötuskindlustusmakse tõus vältimatu. «Maksumäära tõstmine on karm tõsiasi, millega tuleb leppida,» ütles Taliga, kelle sõnul ei ole tööandjate soovid reaalsed.

«Tööandjad võtaks välja ühe sätte ja arvavad, et siis on asi klaar. Vabatahtlikult või poolte leppel töölt äramineku kompenseerimise väljavõtmine seadusest ei lahenda aga ühtegi probleemi,» rõhutas Taliga.

Kui maksemäär jätta tõstmata, pole Taliga sõnul edaspidi võimalik enam kulusid katta. Seega tuleks kogu töölepinguseadus ümber teha.

«See, et praegu on töötukassa reservid ainult kolm miljardit krooni, on just tööandjate süü, kes juba mitu aastat rääkisid, et vähendame töötukassa makseid,» ütles Taliga. «See on tööandjate keskliidu lühinägelik poliitika, mille vilju me täna maitseme.»

Tema sõnul on ametiühingute seisukoht kindel: kui tööandjad tahaks loobuda osast uues seaduses sätestatud reeglitest, siis peavad nad loobuma ka seadusega neile antud hüvedest ehk väiksematest koondamistasudest. «Siis tuleb kõik nullida ja jääb praegune süsteem,» märkis Taliga.

Sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Anneli Berends tõdes, et maksumäärade protsentide muutmine eeldab igal juhul tööandjate ja töötajate kokkulepet. «Kas kokkuleppele jõutakse, näitab aeg ja aprilli alguses toimuv töötukassa nõukogu,» rõhutas ta.

Berendsi sõnul tähendab ka töölepinguseaduse rakendussätete jõustamise võimalik edasilükkamine või muutmine kolmepoolsete läbirääkimiste taasavamist. Seni pole valitsus veel seda arutanud.

«Kui töötukassa või tööturu osapooled vastava ettepaneku valitsusele teevad, siis valitsus seda ka arutab,» märkis Berends. Värske sotsiaalminister Hanno Pevkur tõdes hiljuti meedias, et ei ütle maksutõusu kohta «jah» ega «ei». «Ma pigem ei tõstaks makse, aga lõpliku otsuse teen siis, kui näen töötukassa reservide analüüsi,» lausus Pevkur.

Kommentaar

Kersti Kraas
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht:

Me ei pea mõistlikuks, et ise ära minejad peaksid saama hüvitist. Sissetulek tuleks tagada neile, keda koondatakse. Mitte mingil moel aga ei tohiks tõsta makse.
Aprillist pannakse ettevõtetele peale haigushüvitise maksmine. Sellest tuleb isegi väga suur koormis. Kui nüüd kasvab veel ka töötuskindlustusmakse määr, siis ennustan, et tööandjad ei tule toime ja riigi tulubaas väheneb.

Niiviisi ei ole võimalik ettevõtjalt sadat nahka võtta. Ühelt poolt tuleb Reformierakond välja valimiste seitsme sammuga, kus on madalad maksud ja odav elekter. Teise käega aga pannakse otsa – oli ju elektrihinna tõus, mis puudutab meid kõiki.

Ettevõtjatele toob ka väike maksutõus kaasa palju probleeme. Nii avalik kui varjatud maksutõus on nii tugev, et ma ei saa meie valitsusest aru. Nad ei kuulagi meid, ei pea diskussiooni. Umbes nii, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.

Anu Hallik
BLRT kommunikatsioonidirektor:

Ettevõtja ja ettevõtluskeskkonna seisukohalt on seda parem, mida vähem makse ja lihtsam maksusüsteem. Üldine praktika maksudega peaks olema nii, et majanduse tõusufaasis tõstetakse makse majanduse jahutamiseks ning langusfaasis alandatakse, et majandust elavdada.

Praegu vähendab ekspordi konkurentsivõimet veel asjaolu, et ümberkaudsete riikide valuutad on märkimisväärselt odavnenud ja seega on Eesti kui euroga seotud keskkond tootmiseks päris kallis koht.

Iga lisakulu kas siis maksudena (haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt) või näiteks energiahinna tõusuna muudab Eesti eksportiva tootmise vähem konkurentsivõimeliseks. Eestil on aga vaja just konkurentsivõimelisi eksportööre.

Kadri Ibrus

Kui sot­siaal­mak­su ei vä­hen­da­ta, po­le tö­öand­jad ­kind­lus­tu­se maks­mi­se­ga nõus.

Tar­tu me­hel Hei­no Aa­sajär­vel (51) tek­ki­sid kol­me aas­ta eest töö­pos­til kuk­ku­mi­se ta­gajär­jel tõsi­sed sel­jahä­dad. Nüüdseks on ta kao­ta­nud nii ter­vi­se kui ka töö­ko­ha. „Ne­li kuud olen ol­nud töö­ta,” nen­tis au­to­ju­hi-trans­por­ditöö­li­se ame­tit pi­da­nud Aa­sajärv, kes tu­li Tal­lin­na uu­rin­gu­te­le, sel­gi­ta­maks, kas tal on ju­ba kut­se­hai­gus väl­ja are­ne­nud. Hai­gu­se tõttu on tal­le uue töö leid­mi­ne eri­ti ras­ke.

Aas­takümneid trak­to­ris­ti­na töö­ta­nud Lem­bit Suurküla­le (57) on aga puue ju­ba mää­ra­tud ja tööl käia po­le tal enam võima­lik. Sis­se­tu­le­kuks on üks­nes kol­me tu­han­de kroo­ni pii­res­se jääv töövõime­tus­pen­sion, mil­le eest tu­leb ka end ra­vi­da.

Kui siia­ni on sel­li­sed tööl ter­vi­se kao­ta­nud ini­me­sed oma mu­re­ga üksi jäe­tud, siis nüüd ka­vat­seb va­lit­sus nen­de kait­seks luua eral­di kind­lus­tussüstee­mi. Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium on koostöös sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga koos­ta­nud uue plaa­ni, mil­le jär­gi loo­daks era­kind­lus­tu­sel põhi­nev ja kõigi­le tö­öand­ja­te­le ko­hus­tus­lik tööõnne­tus- ja kut­se­hai­gus­kind­lus­tus. „Sea­du­se jõus­tu­mi­se jä­rel sõlmi­vad kõik tö­öand­jad kind­lus­tus­selt­si­de­ga mõist­li­ku aja jook­sul kind­lus­tus­le­pin­gud,” sel­gi­tas süstee­mi ideed ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi kind­lus­tus­po­lii­ti­ka osa­kon­na ju­ha­ta­ja Sii­ri Tõnis­te.

„Seejä­rel muu­tub kind­lus­tus täies ula­tu­ses ko­hus­tus­li­kuk­s – kui le­pin­gut po­le, järg­neb sankt­sioon. Tö­öand­jad mak­sa­vad le­pin­gu alu­sel kind­lus­tus­mak­seid nin­g ­kui nen­de töö­ta­ja­ga toi­mub tööõnne­tus või töö­ta­ja hai­ges­tub kut­se­hai­gus­se, siis maks­tak­se tal­le hüvi­tist. Mak­se­te suu­rus võiks sõltu­da töö­kesk­kon­na kva­li­tee­dist – mi­da pa­rem see on, se­da väik­se­mad on mak­sed.”

Hai­ges­tu­nud või vi­gas­ta­da saa­nud töö­ta­ja­te­le ta­gab süs-teem Tõnis­te sõnul saa­ma­ta jää­nud töö­ta­su, ra­vi ja va­ja­du­se kor­ral ka taas­tus­ra­vi. Sa­mu­ti soo­vi­tak­se ai­da­ta ini­mest tö­öel­lu ta­ga­si tuua – n­äi­teks ümberõppe kau­du, kui va­na tööd ei ole enam võima­lik te­ha, töö­ko­ha ümbe­re­hi­tu­se või liht­salt abi­va­hen­di­te võimal­da­mi­se kau­du. „Vei­di mee­nu­tab see prae­gu­se liik­lus­kind­lus­tussüstee­mi pa­ku­ta­vat,” näit­li­kus­tas Tõnis­te.

Re­gio­naal­haig­la töö­ter­vis­hoiuarst dr Vii­ve Pil­le ütles, et prae­gu pin­gu­ta­vad ini­me­sed oma töö­ko­hal viim­se võima­lu­se­ni, et pal­ka saa­da. „Meie­ni jõua­vad ini­me­sed ju­ba väl­ja­ku­ju­ne­nud puu­de­ga. Rea­gee­ri­da tu­leks aga va­rem,” sõnas Pil­le, kes usub, et kind­lus­tussüsteem ai­taks olu­kor­da muu­ta.

Tööandjad ei taha arutadagi

Kuid ju­ba esi­mes­te tö­öand­ja­te­ga koh­tu­mis­te jä­rel on sel­ge, et ker­ge se­da plaa­ni va­lit­su­sel lä­bi su­ru­da ei ole.

Tö­öand­ja­te esin­da­ja Tar­mo Kriis tea­tas Päe­va­le­he­le sa­ma, mi­da nõupi­da­mi­sel ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis: tö­öand­jad sel­li­se kind­lus­tu­se­ga ei le­pi ja kui üld­se asi ju­tuks tu­leb, siis tin­gi­mu­sel, et sa­mavõrd vä­hen­da­tak­se sot­siaal­mak­su. Kriis mär­kis, et tö­öand­ja­te­le al­les pan­di pea­le uus koor­mis – hai­gusp­äe­va­de hüvi­ta­mi­ne – ning järg­mist uut ko­hus­tust ei kan­na­taks nad enam väl­ja.

Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga mär­kis, et tee­ma on üle­val ol­nud ju­ba üle 15 aas­ta. „1993. aas­ta ap­ril­lis sõlmi­ti kol­me­pool­ne ­le­ping, et hä­da­va­ja­lik on kii­res­ti luua ja käi­vi­ta­da eral­di­sei­sev kind­lus­tuss­keem,” mee­nu­tas ta. Ta­li­ga sõnul peab süsteem mo­ti­vee­ri­ma et­tevõtjaid töö­kesk­kon­da pa­ran­da­ma ja ta­ga­ma sa­mal ajal töö­ta­ja­le pal­gast ole­ne­va hüvi­ti­se töövõime kao­tu­se kor­ral.

Mida saab inimene praegu?

•• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstakse ajutise töö-võimetuse hüvitist ning kompenseeritakse ravikulud ja osaliselt ravimid ravikindlustussüsteemi kaudu. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on haigushüvitis 100%.

•• Haigekassal on õigus nõuda 20% ajutise töövõimetuse hüvitisest tagasi tööandjalt. Kuna see eeldab tööandja süü tõendamist, mis on õiguslikult küllalt aeganõudev ja kulukas, siis praktikas seda sisuliselt ei rakendata. 2007. aastal kulus tööõnnetuste korral makstavateks haigushüvitisteks haigekassa eelarvest 32 miljonit krooni.

•• Püsiva töövõimetuse ja toitja kaotuse korral makstakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse vahenditest. Täpsed andmed, kui palju makstakse riiklikku töövõimetuspensioni tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu, puuduvad, kuid hinnanguliselt võis see 2007. aastal olla umbes 52 miljonit krooni

•• Eesti ei ole senini kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et ette valmistatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.

Kutsehaigust ei registreerita

•• Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjuseks ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena.

•• Seda kinnitab muu hulgas suur haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta. Kui Taanis on see 12–16 päeva, siis Eestis ligikaudu 40 päeva. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigustest tingitud tervisekahjud hüvitatakse üldhaigestumisena, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.

•• Eestis on aastas registreeritud umbes 3600 tööõnnetust (neist raskeid 1000 ja surmaga lõppenuid 30–35) ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtumit. Samal ajal võib Euroopa riikide keskmisest lähtuva sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt olla siin tegelik tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv ligi kolm korda suurem ning seda eelkõige just kergete tööõnnetuste arvel.

Jan Jõgis-Laats

Juu­list peak­sid pal­jud kom­mu­naal­tee­nus­te fir­mad ja­ga­ma öi­se va­he­tu­se ka­heks.

Kau­ban­dus-töös­tus­ko­da te­gi läi­nud nä­da­lal sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­le et­te­pa­ne­ku muu­ta juu­list jõus­tu­vas uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses öötöö­le sä­tes­ta­tud pii­ran­gut, mis ei lu­ba ter­vis­hoiu­sek­to­ri­le teh­tud eran­deid väl­ja ar­va­tes töö­ta­da öö­sel ühes va­he­tu­ses kauem kui ka­hek­sa tun­di.

Kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja po­lii­ti­ka­ku­jun­da­mi­s- ja õigu­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Mait Palt­si sõnul ei soo­vi et­tevõtjad mi­da­gi era­kor­ra­list, vaid prae­gu­se prak­ti­ka jät­ku­mist, kus tö­öins­pekt­sioo­ni nõuso­le­kul on lu­ba­tud ku­ni 24-tun­ni­sed va­he­tu­sed. „Kind­las­ti mõju­taks see suu­re­maid võrgus­ti­kuet­tevõtteid – gaa­si-, elekt­ri-, vee- ja soo­ja­fir­masid, kel­le süstee­mid on käi­gus 24 tun­di ja kes pea­vad ka töö­ta­jaid sel ajal tööl hoid­ma,” hin­das Palts sea­du­se­muu­da­tu­se mõju.

Aru­te­lu on vä­he­malt osa­li­selt tin­gi­tud as­jao­lust, et aas­ta al­gu­ses pöör­du­sid ses küsi­mu­ses sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi poo­le eran­di taot­lu­se­ga lae­vao­ma­ni­ke liit, Ees­ti Raud­tee ja Se­cu­ri­tas Ees­ti. Seejä­rel saa­tis mi­nis­tee­rium sot­siaal­part­ne­ri­te­le kir­ja, mil­les pa­lus nii tö­öand­ja­te kui ka ame­tiühin­gu­te hin­nan­gut sel­le­le, kas ja kui­das keh­tes­ta­da eri­su­si öötöö­le sea­du­se­ga sä­tes­ta­tud pii­ran­gu­tes. Mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja sõnul on kau­ban­dus­ko­ja et­te­pa­nek eran­di­te laien­da­mi­se koh­ta se­ni ai­nu­ke kir­ja­le lae­ku­nud vas­tus.

Vastuolus eurodirektiiviga

Ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du juht Har­ri Ta­li­ga tõdes, et tö­öand­ja­te esin­da­jad mul­lu ke­va­del uue sea­du­se üle käi­nud kõne­lus­tel öötöö pii­ran­gu koh­ta küsi­must ei tõsta­ta­nud. Ta­li­ga sõnul ei ole prae­gu­ne öötööd lu­bav sea­dus kooskõlas eu­ro­lii­du di­rek­tii­vi­ga ja uus sea­dus kao­taks sel­le vas­tuo­lu.

„Ka öötöö pii­ran­gu pu­hul an­nab [uus] sea­dus te­ge­li­kult võima­lu­se jät­ka­ta tööd 12-tun­nis­te va­he­tus­te­ga, kuid see­juu­res ei to­hi päe­va kesk­mi­ne töö­tun­di­de arv 24 tun­ni koh­ta öö-p­äe­vas üle­ta­da ka­hek­sat tun­di,” rää­kis Ta­li­ga. „On pal­ju as­ju, mi­da töö­kor­ral­du­ses saaks pai­ka pan­na kol­lek­tiiv­le­pin­gu­te­ga – sel­leks on va­ja vaid soo­vi kok­ku lep­pi­da,” li­sas ta.

Agnes Ojala

Ministeerium koostab Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamiseks uut programmi.

„Kõiki­del ei ole kind­las­ti koo­li­tust va­ja. Va­ja­dus sel­gub vest­lu­ses töö­tu­rua­me­ti kon­sul­tan­di­ga ja kui ühe­le nõule ei jõuta, suu­na­tak­se töö­tu karjää­rinõus­ta­mi­se­le,” tut­vus­tas ame­ti pres­sie­sin­da­ja Er­ko Va­na­ta­lu süstee­mi, tun­nis­ta­des, et ko­he amet töö­tu­le koo­li­tust pak­ku­ma ei hak­ka, nii et oma init­sia­tiiv tu­leb ka­suks. „Pä­ris nii siis­ki ei saa, et ini­me­ne tu­leb mei­le ja ütleb: pa­lun mul­le see ja see koo­li­tus,” li­sas ta.

Va­na­ta­lu sõnul kes­tab koo­li­tus­va­ja­dus­te väl­ja­sel­gi­ta­mi­ne ole­ne­valt ko­hast vä­ga eri­ne­valt – Tal­lin­nas võib sel­leks ku­lu­da paar kuud, Lää­ne-Vi­ru­maal ja Hiiu­maal mõni päev. Ka tu­leb so­bi­vat koo­li­tust oo­da­ta, sest kur­su­sed tel­li­tak­se han­ke­ga.

Mul­lu käis töö­tu­rua­me­ti koo­li­tus­tel 5451 ini­mest. Enim lä­bi­ti tö­öot­sin­gu­koo­li­tu­si, kus õpi­tak­se tööjõutu­ru­le naas­mi­seks va­ja­lik­ke os­ku­si. Roh­kelt osaleti ka juuk­su­ri­te­le ja teis­te­le os­kustöö­lis­te­le mõel­dud koo­li­tu­stel – li­gi 4000 kor­ral.

Töö­tu­rua­me­ti ju­ha­ta­ja Tii­na Or­mis­son usub, et koo­li­tu­sed on suu­na­tud õiges­ti. „Koo­li­ta­me pal­ju kee­vi­ta­jaid, sest nei­le on ka enim töö­pak­ku­mi­si,” tõi ta näi­te.

Nii jätkata pole mõistlik

Or­mis­so­ni sõnul on prae­gu kee­ru­li­ne ot­sus­ta­da, ke­da ja kui pal­ju koo­li­ta­da. „Tee­me koostööd ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kes hak­kab et­tevõtteid eks­por­dil abis­ta­ma. Kui sel­gub, et kel­le­gi on va­ja sa­da ini­mest, ke­da saab kol­me-nel­ja kuu­ga väl­ja õpe­ta­da, siis pea­me sel­lest tead­ma.”

Siis­ki tun­nis­tas Or­mis­son, et se­ni­sel moel jät­ka­ta ei ole mõist­lik ja töö­tu­rua­met võiks töö­tuid riik­li­ku tel­li­mu­se alu­sel suu­na­ta kut­seõppea­su­tus­tes­se. Sel­leks tu­leks es­malt sea­dust muu­ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tö­öa­la ase­kants­ler Eg­le Kää­rats sõnas, et olu­kord hak­kab muu­tu­ma. „Töö­tu­ru­koo­li­tu­si ra­has­ta­tak­se val­da­valt Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­dist ja uue prog­ram­mi koos­ta­mi­ne on just kä­sil,” mär­kis ta. Se­ni kor­ral­da­tud koo­li­tus­te koh­ta ütles Kää­rats, et riik on hea­del ae­ga­del läi­nud kergema vas­tu­pa­nu teed, pak­ku­des ena­mas­ti vaid lihtsamaid koo­li­tu­si.

Sel­gi­ta­maks, mil­lis­te os­kus­te­ga ini­me­si on töö­tu­rul va­ja, koh­tub sot­siaal­mi­nis­tee­rium sel nä­da­lal mi­nis­tee­riu­mi­de, tö­öand­ja­te ja ame­tiühin­gu­te esin­da­ja­te­ga.

Tasuta koolitusi pakuvad teisedki

•• Kui üldjuhul saavad töötud tasuta koolitust tööturuameti vahendusel, leidub ka teisi maksuta kursusi. Näiteks korraldab BCS Koolitus koostöös Microsofti ja Eesti kaubandus-tööstuskojaga kursuse tarkvaraarendajatele.

•• „Kõrgema taseme õpet on viimasel ajal olnud varasemast rohkem vaja,” lausus BCS Koolituse juhataja Urve Mets. „Peame praegu tegema valiku, koolituse 20 kohale on 80 soovijat.”

Alates 2004. aastast on BCS Koolitus korraldanud õpet ka tööturuameti tellimusel ja Metsa hinnangul on väga olulised isegi lihtsamad kursused, kus inimesi toetatakse tööturule naasmisel ja õpetatakse elementaarseid arvutioskusi.

•• Eelmisel aastal kulus tööturuametil koolitustele 51,2 miljonit, käesoleva aasta eelarves on selleks 82,7 miljonit krooni.