Artiklid
- Üksikasjad
Kolmapäeval võttis riigikogu uuesti vastu töölepingu seaduse, mis detsembri alguses jäi president Alar Karise poolt välja kuulutamata.
Kolmapäevasel riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus.
Seadus võeti vastu 44 poolt häälega, vastu oli 23 saadikut. Hääletusel ei osalenud 16 saadikut.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda.
Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustas parlament muuta eelnõus viidet, mida pärast seaduse algset vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.
Edaspidi on võimalik sõlmida lepinguid, kus minimaalne tööaeg nädalas on kümme tundi, aga tööd võib mõnel nädalal olla kuni 30 tundi enam.
Paindlik tööaeg tähendab, et tööandja ja töötaja saavad kokku leppida töökoormuse näiteks vahemikus 0,25 kuni 0,75 või 0,5 kuni üks. Seega on töötajal kindel minimaalne töötundide arv ja nende eest tagatud sissetulek, aga samas võimalus teha lisatunde.
Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Nende jaoks, kes töötavad edasi tavapärase täistööajaga või osakoormusega töölepingu alusel, ei muutu midagi.
Seadusemuudatusega taastatakse ka varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega.
See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse ehk esmaspäevast reedeni vältava töö korral tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral ehk graafikuga töö puhul 36 tundi puhkeaega.
Allikas: https://www.err.ee/1609924838/riigikogu-vottis-uuesti-vastu-paindlikku-tooaega-lubava-seadusemuudatuse
- Üksikasjad
Põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted 2025
Põhipuhkuse tekkimine ja kasutamine
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 55 annab eelduse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on vähemalt 28 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud rohkemates puhkusepäevades või kui seadus ei sätesta teisiti (vt lisaks TLS § 56-§ 58).Igal töölepinguga töötajal tekib ühes kalendriaastas vähemalt 28 põhipuhkuse päeva, k.a osalise tööaja määraga töötajatel. Siinkohal tasub tähele panna, et 28 kalendripäeva tekib töötajatel ainult töötatud aja eest terve kalendriaasta jooksul jaanuarist detsembrini. Uuel töötajal on õigus nõuda puhkust alles siis, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
Näide: Töötaja asus tööle 11. septembril 2024. Sellisel juhul arvutatakse tema põhipuhkuse päevade arv valemi kohaselt järgmiselt: põhipuhkuse päevade arv / päevade arv 2024. aastal * töötatud päevade arv. 11. septembrist 31. detsembrini on 112 kalendripäeva. Selle näite kohaselt tekib töötajal 2024. aasta eest 8,59 puhkusepäeva (28/365*112), õigus puhkust nõuda tekib uuel töötajal aga alles 2025. aasta märtsis. Tegelik põhipuhkuse päevade arv arvestatakse kahe komakoha täpsusega.
On üldlevinud arusaam, et ühes kuus tekib 2,33 puhkusepäeva, kasutades arvutuskäiku 28/12 (põhipuhkuse päevade arv / 12 kuud). See aga ei ole korrektne, kuna igas kuus on erinev arv kalendripäevi. Näiteks jaanuaris tekib töötajal 2,38 (28/365*31) puhkusepäeva, kuid veebruaris hoopis 2,15 (28/365*28) päeva. Nende kuude eest, milles on 30 kalendripäeva, tekib 2,30 puhkusepäeva.
Meeles tuleb pidada, et juba kinnitatud puhkuse ajakava on õigus muuta üksnes mõlema poole kokkuleppel. Juhul, kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, peab töötaja teatama puhkuse kasutamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.
Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest ning tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks (TLS § 68 lg 5).
Küll aga peab tööandja arvestama mõnede erisustega, mida seadus sätestab. TLS § 69 lg 7 toob välja viis erisust, mille alusel on töötajal õigus põhipuhkust nõuda talle sobival ajal:
- naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust ning teisel vanemal naise emapuhkuse ajal;
- vanemal vahetult pärast vanemapuhkust;
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
- koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Põhipuhkuse aegumine ja peatumine
Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Tähele tuleb panna, et põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 5 ja 6).Seejuures tuleb tähele panna ja arvesse võtta ka Euroopa Kohtu otsust. Selle kohaselt, kui tööandja ei ole tegelikkuses tööandjast tulenevatel põhjustel tekkinud (nt suure töökoormuse tõttu ettevõttes) kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade puhul andnud töötajale võimalust seda põhipuhkust aegumistähtaja sees välja võtta või ei ole töötajat ennetavalt teavitanud puhkusepäevade aegumisest, siis puhkuse päevad ei aegu. Loe pikemalt selle kohta siit.
Näide: Töötaja põhipuhkuse jääk 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli 18 päeva. 2024. aasta eest tekkis töötajal lisaks 28 puhkusepäeva. Kokku oli töötajal 2024. aastal kasutada 46 põhipuhkuse päeva. Töötaja kasutas 2024. aastal ära 14 põhipuhkusepäeva ja 31. detsember 2024 seisuga on põhipuhkuse jäägiks 32 päeva. Uuel kalendriaastal algab aga 2023. aasta põhipuhkuse aegumine, st 01.01.2025 seisuga aegub töötajal 4 põhipuhkuse päeva 2023. aasta eest ja 2025. aastal on töötajal kokku kasutada 56 kalendripäeva (28 kalendripäeva 2025. aasta eest ning 2024. aasta eest lisaks 28 põhipuhkuse päeva).
Puhkuse aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. (TLS § 68 lg 6).
Meie palgaarvestuse spetsialistide igapäevatööks on oma klientidele põhipuhkuse tekkimise ja arvestamise põhimõtete selgitamine, võttes arvesse ka ettevõtete enda spetsiifikat. Kui soovid, et Sinu ettevõtte puhkusetasud oleksid alati korrektselt tähtaegu ja seadusi järgides arvestatud või kui Sul on küsimusi palgaarvestuse teemadel, võta ühendust meie palgaarvestuse spetsialistidega ja küsi konsultatsiooni juba täna.
Allikas:https://www.bdo.ee/et-ee/artiklikogu/palgaarvestus-ja-aritugiteenused/pohipuhkuse-tekkimise,-kasutamise-ja-aegumise-pohimotted-2025
- Üksikasjad
Deklaratsiooni INF 14 esitavad residendist juriidilised isikud, riigi-, valla- või linnaasutused, füüsilisest isikust tööandjad ning Eestis püsivat tegevuskohta omavad või tööandjana tegutsevad mitteresidendid.
2. veebruariks tuleb maksuametile esitada INF 14 lisad I–III, kus näidatakse info isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise, koolituskulude ja tervise edendamise kulude katmise kohta.
I osas tuleb näidata ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud hüvitis seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesandeid täites. Isikliku sõiduautona käsitatakse ülalnimetatud inimese kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.
Kui kalendriaasta jooksul on ühele inimesele makstud hüvitist mitme auto kasutamise eest, siis iga auto kohta täidetakse eraldi rida.
II osas tuleb deklareerida kalendriaasta jooksul töötaja eest tasutud või talle kuludokumendi alusel hüvitatud tasemeõppe kulud (edaspidi õppemaks), mida ei käsitata erisoodustusena (tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punkt 10).
Kui kalendriaasta jooksul on ühe inimese eest tasutud õppemaksu mitmel korral, siis tema kohta täidetakse üks rida.
III osa tuleb esitada tööandjal, kes on kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud tulumaksuseaduse § 48 lõikes 5 sätestatud tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse TSD lisal 4 koodil 4120.
Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2026. INF-deklaratsioonidel olev teave on informatiivne ja maksukohustust nende esitamisega ei kaasne.
Allikas: https://www.grantthornton.ee/insights-landing-page/laheneb-inf-14-esitamise-tahtaeg/
- Üksikasjad
Tööinspektsioon avalikustas juba kolmandat aastat järjest ettevõtete nimekirja, keda plaanitakse 2026. aasta jooksul kontrollida. Nimekirja kuulub enam kui 1700 ettevõtet üle Eesti.
Valim moodustati ettevõtetest, mis vastavad Tööinspektsiooni poolt määratud kriteeriumidele. Huviorbiiti sattumist võib mõjutada eelkõige kõrgema riskiga tegevusvaldkond, kuid ka näiteks varasemad vihjed, registreeritud tööõnnetused või läbiviidud menetlused.
Üldjuhul kontrollitakse ettevõtteid, kus töötab viis või enam töötajat.
Järelevalve keskmes on ehitus, tööstus, transport, põllumajandus ja tervishoid – valdkonnad, kus töökeskkonnas esinevad ohutegurid võivad enim kaasa tuua tööõnnetusi ja tervisekahju. Fookuses on ka renditöötajad, alaealiste töö, töötamine tõsteseadmetega ning kõrgustes töötamine.
Valimi avalikustamise eesmärk on suunata tööandjaid veel kord mõtlema läbi töökeskkonna korraldus ning vajadusel tegema parendusi enne järelevalvet. Fookus on ennetusel – et töö oleks ohutu, tervist hoidev ja seadusega kooskõlas.
„Mida teadlikum ja süsteemsem on tööandja tegevus tööohutuse tagamisel, seda sisulisem ja kiirem on ka järelevalvemenetlus,“ rõhutab Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Elina Soomets. „Tööandja valmisolek puudusi ennetada ja kõrvaldada on järelevalve tulemuslikkuse võtmetegur.“
Kontrollid viiakse läbi 2026. aasta jooksul ja võivad toimuda ka eelneva teavituseta. Kontrollitakse tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid. On oluline märkida, et Tööinspektsioon viib endiselt läbi ka valimist sõltumatuid kontrolle.
Tööinspektsioon soovitab tööandjatel juba aegsasti üle vaadata oma töökeskkonna korraldus ning veenduda, et seadmed on korras ja kaitseseadistega, töötajad juhendatud, tervisekontrollid korraldatud, riskianalüüs ajakohane ning vajalikud isikukaitsevahendid olemas ja kasutusel.
2026. aasta järelevalve valim on avalik ning kättesaadav Tööinspektsiooni kodulehel.
Kas sinu ettevõte on kontrolliks valmis?
Tööinspektsioon on avalikustanud ka tööriista avaneb uues vahekaardis, mille abil saab ettevõtja ise hinnata, kas töökeskkond vastab nõuetele. Anonüümselt täidetav küsimustik annab ülevaate peamistest teemadest, millele inspektor kontrolli käigus tähelepanu pöörab ja soovitusi, kuidas riske maandada. Seades end inspektori rolli ja hinnates oma ettevõtte olukorda, saab läbi mõelda küsimused töötjate tervise hoidmisest kuni töökeskkonna ohutuseni.
Allikas: https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-avalikustas-2026-aastal-kontrollitavate-ettevotete-valimi
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium plaanib tõsta pensioniea 65 aastale ja kolmele kuule.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi saab aastal 2028 minna vanaduspensionile 65 aasta ja kolme kuu vanuses.
Praegu on vanaduspensioniiga 64 aastat ja üheksa kuud, 2027. aastal 65 aastat ja üks kuu.
Seaduse järgi tuleb pensionile mineku vanus määrusega kinnitada kaks aastat varem. Alates 2027. aastast kehtib uus, juba 2018. aastal kinnitatud kord, kus iga kalendriaasta kohta kehtestatakse uus vanaduspensioniiga. Ehk pensionile jäämise võimalus ei sõltu enam inimese sünniaastast, vaid tema vanusest konkreetselt kalendriaastal.
Vanaduspensioniiga sõltub 65-aastaste inimeste eeldatavast elueast ja seda arvutatakse viieaastase perioodi keskmisena. Näiteks 2028. aasta pensioniea arvutamisel võetakse aluseks aastate 2020-2024 keskmine eeldatav eluiga. Vanaduspensioniea arvutamise uued alused ja valem võeti riikliku pensionikindlustuse seadusega riigikogus vastu juba 2018. aastal.
Uus pensioniiga 65 aastat ja kolm kuud puudutab inimesi, kes on sündinud 1963. aastal, v.a need, kes on sündinud aasta lõpus ja jõuavad pensioniikka 2029. aastal. Viimaste pensioniiga saabub 2029. aastal ning täpne aeg pensionile jäämiseks selgub neil järgmise aasta vanaduspensioniea määruse alusel.
Sotsiaalministeerium märkis, et tulenevalt rahvastiku üldisest vananemisest pööratakse vanemaealiste (55–64-aastased) tööturule toomisele ja nende tööhõive suurendamisele erilist tähelepanu kõikides Euroopa Liidu riikides. Näiteks Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, on vanaduspensioniiga 67 eluaastat või see on tõusmas 67 eluaastani. Taanis on vanaduspensioniiga 67 aastat, kuid see on tõusmas 2040. aastaks kuni 70-nda eluaastani. Lisaks on EL-i 27 liikmesriigist 11 otsustanud siduda pensioniea edasise tõusu automaatselt eeldatava eluea pikenemisega.
Allikas: https://www.err.ee/1609858149/sotsiaalministeerium-plaanib-tosta-pensioniea-65-aastale-ja-kolmele-kuule
Lehekülg 1 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee