Artiklid

Valitsus peaks septembris kinnitama 2027. aastal jõustuva pensioniea tõusu ühe kuu võrra, eeldatavast elueast sõltuv uus pensionile mineku vanus oleks 65 aastat ja üks kuu, teatas Õhtuleht.

"Pensionile mineku vanus tuleb välja kuulutada kaks aastat ette. See tähendab, et 2027. aasta pensioniea peab valitsus ära otsustama juba sel aastal. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Veskimäe sõnul valmib vastav eelnõu septembris," kirjutas Õhtuleht kolmapäeval.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609443314/pensioniiga-touseb-2027-aastal-uhe-kuu-vorra

Eelarvearutelul jõudsid valitsuse liikmed sotsiaalvaldkonna kokkuhoiu otsusteni, millest suuremad puudutavad lae kehtestamist nii haigushüvitisele kui vanemahüvitisele. Kokkuhoid on hädavajalik, et sotsiaaltoetused ei kasvaks riigile üle jõu ning riik saaks sotsiaalvaldkonna kulud parema kontrolli alla.

Tööandja küsib: Meil on töökeskkonnas palju seadmeid – saed, höövlid, puurid jne. Kas iga seadme kohta peab koostama eraldi ohutusjuhendi või piisab, kui töötajale tehakse tööle tulles teatavaks, et nad peavad enne seadmega töötamist tutvuma selle kasutusjuhendiga? Kas seadme kasutusjuhendi läbilugemist peab töötaja ka allkirjaga kinnitama?

Sellel nädalal algavad õpetajate palga alammäära läbirääkimised ning 27. septembril kohtutakse uuesti haridusleppe teemal, mil Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul arutatakse järgmise aasta õpetajate tasusid ning pikemat plaani. Siiski arvab ta, et kui kolmeaastast kokkulepet ei sõlmita, võidakse alustada uue streigi ettevalmistusi.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri : „Teisipäeval avalikustati suvine majandusprognoos ja sellega seoses alustame meie nüüd ka valitsusega konkreetselt järgmise aasta õpetajate töötasu alammäära läbirääkimisi. Samaaegselt tegeleb valitsus ka nelja aasta riigieelarvestrateegiaga ja see puudutab võib-olla rohkemgi hariduslepet, kus me tahame kindlasti saada pikemaajalist palgakokkulepet.“  Voltri kordas õpetajate soovi: õpetajate palga alammäär olgu võrdne riigi keskmisega, mis on umbes 2040 eurot. „See tähendab praegu 202 eurost alammäära tõusu, mis on praegu ilmselt ikkagi riigile järgmise aasta vaates üle jõu käiv, aga siis me peamegi vaatama komplekselt. Vaatame järgmist aastat ja vaatame järgmiseid 2026 ja 2027 aastaid ja siis peame selles perspektiivis pikemalt kokku leppima, et me ikkagi jõuaks selle eesmärgini,“ rääki ametiühingujuht.

Edasi loe: https://eakl.ee/minister-kallase-sonul-pole-opetajate-soovitud-palgatous-tehtav

Suvepuhkused on peagi läbi ning sügis koputab uksele. Nii mõnegi jaoks võib see tuua kaasa kiirema elutempo ning väljakutsed töökeskkonnas. Tihe eluperiood võib aga tähendada seda, et enesehool kipub tagaplaanile jääma. Niisiis võetakse seekordses Tervisekassa taskuhäälingu episoodis fookusesse vaimse tervise olulisus töökohal, vaadeldes seda nii töötaja kui tööandja vaatenurgast.  

Sel korral on saates külas kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ning Eesti Raudtee personalispetsialist ja vaimse tervise saadik Katrin Mahla. Üheskoos arutletakse, millised töökeskkonna väljakutsed võivad mõjutada vaimset heaolu ja kui sageli puututakse kokku vaimse tervisega seotud stigmadega.

Edasi loe: https://www.tervisekassa.ee/uudised/tervisekassa-podcast-vaimne-tervis-tookohal