Üksikasjad

Avaldatud: 18 veebruar 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Kärped jätkuvad, kuid palgalanguses tuleb endiselt vastastikku kokkuleppele jõuda.

Justiitsminister Rein Langi kava vähendada märtsist riigiteenistujate palku seitsme protsendi võrra ja anda uue töölepinguseaduse muudatusega juulist ühepoolselt sama õigus ka eraettevõtetele jäi valitsuse toetuseta.

„Mõistan justiitsministrit, ka valitsuskoalitsioonis on korduvalt üleval olnud küsimus, kas tegevus- ja palgakärbete jaoks on tarvis seadusi muuta. Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et ühepoolselt ei saa Eesti riigis töölepingut ja palgatingimusi muuta,” ütles rahandusminister Ivari Padar.

Tema sõnul ei läheks kava kokku euroopalike tavadega, mida järgib uus töölepinguseadus. „Ei saa toetada seda, kui üks lepingu osapool võib ühepoolselt lepingu üles öelda,” märkis ta.

Kuna ministeeriumides ja allasutustes on kulusid juba oluliselt ja väga erinevas mahus kärbitud ning kokkuhoiukohti otsitakse veel, ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ka riigiteenistujate palkade üheülbaline vähendamine.

Ka peaminister Andrus Ansip ütles eile rahvusringhäälingule, et erasektori ühepoolne palkade vähendamine ei ole õige. Ametnike palkadega on tema sõnul aga lugu teine. Neid on ajaloos ühepoolselt kärbitud ka varem, seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Saksamaal.

Oleks küsitav

Advokaadibüroo Aivar Pilv partneri vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul oleks õiguslikult küsitav nii see, kui palgakärbete õigus antaks eraettevõtetele, kui ka see, kui ametnike palku vähendataks kohustuslikult.

Esimesena öeldu võib minna vastuollu põhiseaduse ja Eestis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioonidega. Siin sõltub õiguspärasus sellest, kuivõrd on palgakärbe põhjendatud avalike huvidega ja rahvamajanduse kui tervikuga. Teisena öeldu tooks päevakorrale diskrimineerimise teema.

Eesti Energia muudab struktuuri

•• Kuigi riigiettevõtetele ameti­asutustega sarnane kärpenõue ei laiene, peavad muutunud ma­jan­dusoludega kohanema ka nemad.

•• „Jagasime kontserni mullu neljaks tegevusvaldkonnaks. Sa­muti liideti selle aasta alguses osa ettevõtteid omavahel ja loodi nende baasil uusi,” rääkis Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ettevõttes toimunud struktuurimuudatustest, mis jätkuvad ka sel aastal.

•• Eesti Energias on vähenenud nii personali- kui ka üldtegevus­kulud. Praegu rohkem koondada ei plaanita. Töötajate pal­kade üle käivad läbirääkimised.

•• Bachmann peab paremaks palgakärbet kui ini­meste koondamist või ette­võtete pankrotistumist.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Jan Jõgis-Laats

Tööandjate keskliidu juht ei usu, et töövõtjad ühepoolse palgakärpega nõustuvad.

Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes justiitsministeeriumi palgakärpe eelnõu kommentaariks, et kui palku on võimalik seaduse tasandil miinimumpalga näol suurendada, peab olema võimalik neid ka vähendada. „Ma ei pea seda ideed otseselt läbikukkunuks – kui sellised mehhanismid on aktsepteeritud, ei välistaks, et mõte on teostatav ja mõistlik,” rääkis Kriis.

Küll aga peaks vastav muudatus eeldama eelnevaid läbirääkimisi töövõtjatega, lausus Kriis, kes sarnaselt ametiühingutele kuulis justiitsministeeriumi poolt juba 6. veebruaril rahandusministeeriumi saadetud eelnõust alles täna.

Sellesse, et ametiühingud palgakärpega mingil moel nõustuda võiksid, Kriisil suurt usku pole. „Kuid eks see on poliitiliste arutelude teema,” sõnas ta.

„Mina ei tea, kui põhjalikult koalitsioonipartnerid seda omavahel arutanud on, kuid eks see on keeruline lahendamist vajav küsimus.”

Justiitsministeeriumi eelnõust samuti täna kuulnud ametiühingujuht Harri Taliga soovitas valitsusel juhul, kui ühepoolset kuni seitsmeprotsendilist palgakärbet tõsiselt võetakse, kohemaid tagasi astuda.

Teda toetas sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle sõnul saab töölepinguid muuta ainult poolte kokkuleppel.

„Tööandja poolt palga ühepoolne vähendamine on õiguslikult absurdne mõte ja sisuliselt ei ole selle järele ka vajadust,” ütles Nestor.

„ Meil veel toimivas turumajanduses on palgad kokkuleppe küsimus, mitte ühepoolne suva, mis tööandjale parasjagu sobib.”

Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristi Leppik

Postimehe reporter Kristi Leppik jälgib hiljuti töökoha kaotanud 25-aastase paidelanna Egle Kuuse tööotsinguid. Ülemöödunud nädalal rääkis Kuuse sellest, miks ta töötuks jäi ning kuidas elu pärast seda läinud on. Eelmisel kolmapäeval käis Kuuse tööturuametis karjäärinõustaja juures.

Järjekord Paide tööturuameti ukse taga pole pikk, kõigest paar inimest. Ometi on õhkkond närviline. «Siin on järjekord ka!» käratab ukse taga istuv vanem naisterahvas Kuusele, kui too ukse vahelt sisse piilub.

«Nüüd on see sinisilm siit,» kutsub konsultant Margit Lugna parajasti kabinetti ühe 20ndates aastates noormehe. Mitte et noormehel silmaalune sinine oleks – Lugna kiidab tema silmavärvi.

Kabinetis kostab küsimus, et millal ükskord tööd saab. «Mis pakkumised need siin on?» pärib üks härra ahastavalt. «Te võite neile kõigile kandideerida, ainult lüpsjat te ju ei valinud,» vastab Lugna.

Kui Lugna uurib, kas keegi ukse taga istujatest on järjekorras juba mitmendat korda, vastab Kuuse: «Mina olen lausa kolmandat korda juba.»

Peaaegu näkkab

Hakatuseks tutvub Kuuse praegu pakutavate töökohtadega: baaridaam, lüpsja, keemik-laborant, elektrik... Kokku 11. Üks nendest – müügiesindaja amet – Kuusele peaaegu sobib.

«Ma ka vaatasin, et teie eelmisel korral täidetud testi järgi sobiks see amet teile kõige paremini,» räägib karjäärinõustaja Helgi Kredemann. Kuid lisab, et kuna tegu on silindrite, hammasrataste ja muu tehnika müügiga, pole see ehk päris Kuuse ala.

Kuuse käik tööturuametisse kujuneb ootuspäraseks. «Vaatame, kuidas tal vahepeal läinud on, ning uurime, milliseid teenuseid oleks tema arvates juurde vaja,» selgitab Lugna.

Karjäärinõustaja soovitab noorel naisel esmajärjekorras kool ära lõpetada ja sellega Kuuse praegu tegelebki. «Kas kooliskäimine tööotsinguid segab?» pärib Kredemann. Kuuse vastab selge sõnaga, et kindlasti mitte.

Lisaks kooli lõpetamisele soovitab nõustaja Kuusel ka mõni võõrkeelekoolitus läbi teha. «See nõuab rahalist väljaminekut, seda ma praegu ei saa lubada,» kahetseb Kuuse.

Küll aga on Kuuse huvitatud tööturuameti pakutavast koolitusest. «Teile saaksime pakkuda administratsiooni puudutavat koolitust,» seletab Kredemann. Kuuse noogutab: sellest on ta kindlasti huvitatud.

Nõustamine aitab

Koolitusele pääsemiseks tuleb Kuusel end registreerida. Kuna koolituse korraldamiseks peab tööturuamet välja kuulutama riigihanke, võib kursuse algus veidi viibida. «Aga ma helistan teile veel koolituse koha pealt,» lubab Kredemann, kellel on juba kiire, sest järgmine inimene ootab ukse taga oma nõusaamiskorda.

Jutuajamine karjäärinõustajaga on asjalik, Kredemann võtab oma tööülesandeid täie tõsidusega, nendib Kuuse. «Võib-olla ehk liiga tõsiselt, sest ta kordas ikka ja jälle üle asju, mida olin juba kuulnud.» Kuid naine kinnitab, et nõustamisest on kasu. Nüüd oskab ta ennast paremini analüüsida ja panna paika soovid, mida ta edaspidi täita püüab.

Kommentaar

Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor

Karjäärinõustamise eesmärk on aidata inimesel jõuda äratundmisele, mida ta soovib teha, mida saavutada, milline eriala talle sobib.

Kui vaatame noori inimesi, siis pahatihti on paljud neist õpingud pooleli jätnud. Kui rahaliselt vähegi võimalik, siis just praegu on õige aeg õpingud lõpetada. Seda karjäärinõustajad noortele ka kõige rohkem soovitavad. Kui kindel eriala omandatud, on kindlasti suuremad võimalused tööd leida.

Üldiselt on noorte osakaal tööotsimisel suurenenud, sest majandusõitsengu ajal jätsid nad kooli pooleli ja nende palgad olid ebaõiglaselt kõrged.

Mina vastaksin küsimusele, millal ükskord tööd saab, nii, et mida rohkem otsida ja mida rohkem selle leidmiseks ära teha, seda kiiremini tööd leiab.

Ahastuses inimene vajaks nõustamist. Inimene, kellel on suhtumine, et küll tööturuamet mulle töö leiab, tõenäoliselt tööd ei leiagi. Võime ta ju tööandja juurde vestlusele saata, ent tööandja saab aru, et see inimene ei ole pakutavaks tööks valmis. Julgust ja pealehakkamist peab olema.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Jan Jõgis-Laats

Palgakärpe eelnõu annab võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga palku kuni 7 protsenti.

Justiitsministeeriumis valminud palgakärpe eelnõu seadustab kõigi riigisektori töötajate palkade seitsmeprotsendilise alandamise ning ühtlasi annab ettevõtetele võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga samas ulatuses ka töötajate palku. Ametiühingujuht Harri Taliga soovitab sellise muudatuse heakskiitmisel valitsusel tagasi astuda, tööandjate keskliidu hinnangul kasutaks seda võimalust aga paljud firmad.

Nimelt avaneb tööandjal juhul, kui ettevõtte majanduslik olukord „halveneb oluliselt” ja kokkulepitud palga edasimaksmine oleks tööandjale „ebamõistlikult” koormav, õigus vähendada töötaja palka üks kord 12 kuu jooksul „mõistliku ulatuseni”. See mõistlik ulatus ei või siiski ületada seitset protsenti ja ühtlasi ei või alandatud palk jääda madalamaks valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui aga töötaja palgakärpega nõus pole, saab ta hüvitisena vaid ühe kuu palga ning ühtlasi ei saa ta täiendavalt töötuskindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist.

Nii tööandjad kui ametiühingud kuulsid juba 6. veebruaril rahandusministeeriumile saadetud riigiteenistujate palkade maksmise ajutise korralduse seadusest alles täna. Ettevõtete huve esindava Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes muudatusest kuuldes, et arvatavasti kasutab seda võimalust kujunenud majandusolukorras paljud Eesti firmad.

Ametiühingujuht Harri Taliga omakorda nimetas ühepoolse palgakärpe võimalust ennekuulmatuks ja absurdseks. „Kindlasti pole me sellega nõus, kogu jutt oli uue töölepinguseaduse koostamisel ju sellest, et asjad räägitakse läbi ja pannakse paika ning enam ei muudeta,” sõnas Taliga.

Taliga sõnul arutab muudatust kindlasti ka homme hommikul kogunev ametiühingute keskliidu juhatus. „Kui valitsus sellise eelnõu heaks kiidab, peab ta viivitamatult tagasi astuma – see on ennekuulmatu katse taganeda kõige elementaarsematest kokkulepetest,” rääkis Taliga. „Midagi sellist ei ole ühes normaalses Euroopa riigis võimalik välja mõeldagi.”

Seletuskirja kohaselt oleks palku võimalik vähendada vaid juhul, kui töömahud on ajutiselt vähenenud. „Töömahu püsiva vähenemise korral on ainsaks õiguspäraseks võimaluseks töötaja koondamine,” kinnitab seletuskiri.

Justiitsminister Rein Lang põhjendab kavandatavat seadusemuudatust rahandusminister Ivari Padarile saadetud kaaskirjas asjaoluga, et kogu maailmas valitsev erakorraline olukord on toonud olukorra, kus tööjõukulusid peab saama ilma töötajate ulatusliku koondamisi kärpida. Kui riigisektori töötajate palkade vähendamise saab valitsus seadusega sätestada, siis kohalikke omavalitsusi ja erafirmasid selleks sundida ei saa. Küll aga sätestab Langi juhitud ministeeriumi koostatud eelnõu võimaluse omavalitsuse teenistujate palku samadel alustel vähendada.