Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Kaire Uusen

Esmaspäeva, 16. veebruari hommikust alates saab e-maksuametis esitada deklaratsioone eelmise aasta tulude kohta, sealjuures tuleb arvestada nii mõnegi olulise muudatusega.

Nii on vastavalt seadusele kahanenud maksumäär ja kasvanud maksuvaba tulu summa; muudatused puudutavad ka FIEsid ja elatisabi saajaid.

Rõõmustada võivad lapsevanemad, sest lisanduv maksuvaba tulu on juba esimesest lapsest 27 000 krooni aastas. Näiteks kui deklareerijal on kaks last, saab maksuameti sõnul kasutada 54 000 krooni lisa-maksuvabastust.

Võrdluseks: kui 2007. aastal oli maksumaksjal kaks last, siis sai maksumaksja tagasi tulumaksu ainult ühe lapse eest ehk 5280 krooni, ent 2008. aasta eest saab kummagi lapse pealt tagasi tulumaksu 5670 krooni, mis kokku on seega 11 340 krooni.

«Seda muidugi juhul, kui inimene on ka riigile tulumaksu tasunud,» märkis maksu- ja tolliameti pressiesindaja Annely Erm.

Kui aga laps on näiteks suvel kaks kuud töötanud ja saanud selle eest maksuvabastust juba kohe kasutada, siis selle võrra lapsevanem enam maksuvaba tulu ei saa. Seega peab lapse saadud tulu kajastuma lapsevanema deklaratsioonis.

Kõige enam eksivad inimesed aga uute eluasemelaenude deklareerimisel.
«Näiteks kui ollakse vabaabielus ja laenu võtab üks, kuid korter ostetakse teise nimel, ei saa kumbki mahaarvamist teha,» rääkis Erm.

«Kui laenusumma on suurem korteri ostuhinnast ja ülejääki kasutatakse näiteks mööbli soetamiseks, siis tulumaksutagastust saab ainult korteri ostusummalt, mida kiputakse deklareerides mitte arvestama,» lisas maksu- ja tolliameti pressiesindaja.

Enam makstud tulumaksu tagastamist alustab maksu- ja tolliamet Ermi sõnul 26. veebruaril. Kiiremat tagastust võivad oodata need, kes esitavad elektroonselt deklaratsiooni, mis ei vaja lisakontrolli. Maaomanikest on eelisjärjekorras need, kes on tellinud elektroonse maamaksu teate.

2008. aastal eluasemelaenu võtnud isikud nii kiiresti raha tagasi ei saa, sest maksuamet kontrollib laenuintresside õiget deklareerimist ja laenu sihtotstarbelist kasutamist.
«Paberkandjal esitatud tuludeklaratsioonide alusel alustame tagastust hiljemalt 30. aprillil,» märkis Erm.

Deklaratsioone saab esitada 31. märtsini, kuid infot ja abi antakse kuni 3. aprillini tööpäevadel kella 8–18 infotelefonil 1811, samuti maksuameti kodulehel ja teeninduspunktides. Tänavu oodatakse kokku üle 560 000 deklaratsiooni.

Mis muutub

• 2008. aasta maksuvaba tulu – 27 000 kr (2007. aastal 24 000 kr)
• Maksumäär 21% (2007. aastal 22%)
• Lisanduv maksuvaba tulu kuni 17-aastase lapse kohta – alates esimesest lapsest 27 000 kr (varem teisest lapsest 24 000 kr)

• FIE-le lisanduv mahaarvamine tulust:
1) FIE omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulult kuni 45 000 kr
2) FIE-le kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisest saadud tulult kuni 45 000 kr

• Tulumaksuga maksustatakse:
1) elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel
2) elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse alusel
• Maksustamisperioodi tulust on õigus maha arvata
1) makstud elatis
2) riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad

Muudatused on rasvases kirjas

Allikas: maksu- ja tolliamet

Üksikasjad

Avaldatud: 11 veebruar 2009

• Palgaseadus
• Tööinspektsioon

Küsimustele vastab Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist NEENU PAVEL

Kas tööandja saab ühe­poolselt töötaja palka vähen­dada?

Vastus sellele küsimusele on kindel ei. Töölepingus kokku lepitud palgatingimusi saab muuta ainult poolte kokkulep­pel. Tööandja võib töötajale esi­tada kirjaliku ettepaneku, kuid kui töötaja ettepanekust keel­dub, jääb palga vähendamise plaan katki.

Küll aga võib tööandja, kes töölepingus viitab, et tulemuspalka või preemiat makstakse tööandja poolt kehtestatud tingimustel, muuta palgajuhendit ja kehtestada märksa mada­lamad preemiaprotsendid või tööhinded.

Kas osalisele tööajale või osaliselt tasustatavalt puh­kusele võib töötaja saata üks­kõik millise koormusega?

Ei või. Töölepinguseaduse § 68 lg 3 kohaselt ei tohi rakendatava osalise tööaja kestus olla alla 60 protsendi töölepin­gus ette nähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal maks­tav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti miinimum­palgast.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2009

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu volikogu eestseisus otsustas, et ei toeta valitsuse kava, mis kohustab tööandjaid maksma töötajale töövõimetushüvitist neljandast kuni kaheksanda haiguspäeva eest. Tööandjate hinnangul tuleb töövõtjate ja tööandjate vastutust esimeste haiguspäevade kompenseerimisel jaotada pariteetsetel alustel. Samuti tuleb ravikindlustussüsteemi finantseerimine muuta laiemapõhjaliseks.

Valitsuse kava kohaselt suurenevad tööandjate kulud 500 miljonit krooni ja töövõtjate kulud 200 miljonit krooni. Selleks et töövõtjate ja tööandjate kohustused oleksid tasakaalus, teeb tööandjate keskliit ettepaneku vähendada tööandja poolt hüvitatavate haiguspäevade arvu kolmele päevale ja hüvitise määra 50%-ni.

Ravikindlustussüsteem ei ole tänase rahastamismudeli juures jätkusuutlik. Selle tagamiseks tuleb süsteemi rahastada ka muudest allikatest peale sotsiaalmaksu. Lähtuvalt muuhulgas ka riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt algatatud uuringust „Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs” (Praxis, aprill 2005), kordab tööandjate keskliit „Tööandjate Manifestis 2007–2011” esitatud ettepanekut kaasata ravikindlustussüsteemi finantseerimisse riikliku pensionikindlustuse vahendeid.

„Maksu- ja tolliameti andmete tuginedes muutus erasektori palgafondi kasv negatiivseks juba 2008. aasta detsembris. Kuna haigekassa on otseselt seotud töötasudelt makstava sotsiaalmaksuga, pole selle jätkusuutlik rahastamine järsult kahaneva sotsiaalmaksu tingimustes enam võimalik,“ kommenteeris tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

„Nii nagu paljudes teistes vananeva rahvastikuga riikides, tuleb ka Eesti ravikindlustussüsteemis suurendada vanaduspensionäride panust. Vastasel juhul võib teenuse kvaliteet ja kättesaadavus veelgi halveneda, seda eriti vanurite pikaajalise hooldusraviteenuse osas, mis niigi on alafinantseeritud” lisas Kriis.

Tööandjate keskliidu ettepanekud ravikindlustussüsteemi finantsolukorra parandamiseks:
1. Haigekassa võtab kohustuse töötajate haiguspäevade hüvitamiseks üle seitsmendal haiguspäeval.
2. Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta.
3. Neljandast kuni kuuenda haiguspäeva eest võib hüvitise maksmiseks kohustada
tööandjat ainult järgnevate tingimuste täitmisel:
• hüvitise miinimummäär ei ületa 50% töötaja palgast
• hüvitis on maksuvaba
• tööandjate kulud töötajate tervisekäitumise parandamiseks või tervishoiuteenuse ostmisel vabastatakse erisoodustusmaksust
• töövõimetushüvitistega kaasnevat finantskulu on võimalik maksuvabalt kindlustada vähemalt kahes Eestis tegutsevas kindlustusseltsis
• väljastatud haiguslehtede põhjendatuse tagamiseks töötatakse välja toimivad järelevalve mehhanismid
4. Vanaduspensionid maksustatakse 10% ulatuses sotsiaalmaksu ravikindlustuse
pensioniosaga.

Tööandjate keskliidu volikogu eestseisuse otsuse kinnitab volikogu täiskoosseis
18. veebruaril 2009.

Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 11. veebruar 2009

Üksikasjad

Avaldatud: 11 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Marina Lohk, vanemtoimetaja

Uue töölepinguseadusega paraneb lapsehoolduspuhkusel olnud inimese võimalus saada töötuskindlustushüvitist olukorras, kus tema töösuhe lõppeb näiteks koondamise tõttu enne uue kindlustusstaaži täitumist.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialisti Kati Lõbu sõnul on töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Kui inimene koondatakse vanemapuhkusel olemise ajal, siis oleneb töötuskindlustushüvitise saamine Lõbu selgitusel sellest, millal ta ennast töötuna arvele võtab ja kas tal on 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mille sisse jääb ka lapsehoolduspuhkus.

Seega on näiteks poolteist aastat lapsega kodus olnud ema jaoks, kes vanemapuhkuse ajal koondatakse, eriti oluline töötuna arvelevõtmisega mitte hiljaks jääda ehk siis jälgida, et sellele eelnenud kolme aasta jooksul oleks üks täisaasta veel töötatud.

Uue töölepingu seaduse raames tehtud töötuskindlustuse seaduse muudatustega parandatakse Lõbu selgitusel lapsehoolduspuhkusel olnud kindlustatu võimalust saada töötuskindlustushüvitist olukorras, kus pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasnud inimese töösuhe lõppeb enne uue kindlustusstaaži täitumist.

«1.juulist 2009 jõustuva töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt pikendatakse kindlustatul, kes oli eelneva 36 kuu jooksul rasedus-ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel, seda perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui samal ajal puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta,» selgitas ta.