Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Jan Jõgis-Laats

Töötajate kindlustusmakse tõuseb 0,6 protsendilt kahe protsendini brutopalgast.

Täna kogunev töötukassa nõukogu kinnitab tõenäoliselt töötuskindlustusmakse määra planeeritud suurema tõusu alates

1. juulist, kuna aina halvenev majandusolukord ning kasvav töötute arv ähvardab vastasel juhul töötukassa reservid aasta-paariga olematuks muuta.

Praegu peavad töötajad maksma kindlustushüvitisena 0,6 protsenti oma brutopalgalt ning tööandja lisab sellele 0,3 protsenti. Novembris kinnitas valitsus tänavu 1. juulil jõustuvateks uuteks maksumääradeks vastavalt üks protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõdes eile Päevalehele, et tänavuseks planeeritud maksumäära tõusust muutunud oludes ei piisa. „Nõukogu peaks tegema valitsusele ettepaneku, et vahendeid ei jätku, ning juhatus teeb nõukogule ettepaneku tõsta maksemäärad maksimumini ehk vastavalt kahe ja ühe protsendini,” lausus ta.

Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingujuht Harri Taliga nentis, et uue eelarve ja uute maksumäärade arutelu on osalt tingitud sellest, et tänavuse eelarve kinnitas töötukassa mullu novembris, lähtudes toonasest valitsuse majandusnägemusest. „Selge on, et nüüd on asjad veel keerulisemaks läinud,” rääkis Taliga. „Viimane töötukassa prognoos lähtub mustast stsenaariumist, kus võib-olla tuleb maksta hüvitist enam kui 40 000 inimesele. Seni on maksimum olnud 12 000 inimest aastas.”

Reservid võivad sulada

Kindlustusmakse tõusu põhjendas Meelis Paavel asjaoluga, et vastupidisel juhul võivad töötukassa aasta alguses 3,1 miljardi kroonini ulatunud reservid sootuks kokku sulada.

„Tänavu võib kuluda orienteeruvalt üle poole reservidest ja maksemäära tõstmise ettepanek ongi tehtud tulenevalt loogikast, et töötukassa ei tohi oma vahenditega minna miinusesse,” selgitas Paavel.

Seda, kas seadusega lubatud töötuskindlustuse maksimummäärasid peaks muutma, Paavel hinnata ei soovinud. „Juhatuse ülesanne on teha nõukogule ettepanekuid kehtiva seaduse piirides. See, kas vaadata poliitikaid ümber, on juba teiste inimeste pädevuses,” märkis ta.

Hüvitis kuni pool aastat

•• Töötukassa alustas tegevust 2002. aastal, kindlustushüvitisi hakati väljastama 2003. aastast. Algselt jagunes töötuskindlustusmaksu määr tööandja ja töötaja vahel suhtega 0,5% ja 1% brutopalgalt, 2006. aastal kinnitas valitsus maksumäärad vastavalt 0,3 ja 0,6 protsendile.

•• Hüvitist saab sunnitult töötuks jäänud inimene, kes on töötanud ja kindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 jooksul. Eelmise aasta lõpus oli Eestis kindlustatuid 652 268.

•• Praeguses eelarves ootab töötukassa tänavu kindlustusmaksetena ja investeeringutuluna 1,102 miljardit krooni. Selle alusel eeldas töötukassa tänavuseks hüvitiste mahuks 713 miljonit, kollektiivse koondamise hüvitisteks 118 miljonit ning tööandja pankroti hüvitisteks 107 miljonit krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2009

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Kaire Uusen

Eakad peavad leppima lubatust väiksema pensionitõusuga ja paljudel tavatöötajail palk kahaneb, aga enamik eripensionäridest võib ka majanduslanguse ajal end tunda kui vanajumala selja taga.

Pensionile läinud kunagised riigikogulased, prokurörid, politseinikud, riigikontrolli ametnikud ja paljud teised endised riigipalgalised võivad rahul olla, sest nende pensione valitsus kärpida ei söandanud.

Seda vaatamata asjaolule, et eripensionide kulu on paari-kolme aastaga peaaegu kahekordistunud, ulatudes sel aastal juba ligi poole miljardi kroonini. Hullemad kulud ootavad riiki veel ees.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadikurühma juht Eiki Nestor tunnistas, et eripensione olnuks lihtsalt võimatu kärpida. «Ma ei tea, kuidas seda seletada, aga on olemas selline asi nagu õiguslik ootus ja tõesti pole mitte midagi teha,» ohkas Nestor.

Tema sõnul tõusis eripensionäride õigusliku ootuse küsimus päevakorda juba möödunud aastal seoses kohtunike palgaga ning sama juhtuks eripensionidega.

«Seal saab teha ainult süsteemseid muutusi. Teema oli meil kõneks, aga see (muutused – toim) tähendanuks, et paneksime kogu kärpepaketi löögi alla, ja võinuks juhtuda, et see ei jõustu kunagi.»

Saajad loobuks

Paljud kunagised riigikogulased aga leiavad, et eripensionide maksmise korda peaks muutma. Endine riigikogu liige Valve Kirsipuu nentis, et kui riik on hädas, peavad kõik järele andma, ka eripensioni saajad.

«Ühiskonnas ei tohi olla sellist olukorda, kus ühed tunnevad, et neile on liiga tehtud,» viitas Kirsipuu tavapensionäridele, kes ei saanud lubatud lisaraha. Kirsipuu rõhutas aga, et ka eripensionid pole ühe vitsaga löödud.

«Minu teada on ametkonnad paljud pensionid ise määranud. Need tuleks kindlasti üle vaadata,» leidis Kirsipuu.

Kunagine ülemnõukogu liige, praegune Põlva vallavolikogu majanduskomisjoni juht Mart Madissoon tunnistas, et eripensionäridele ei peaks erandit tegema.

«Praegu on see ring nii laiaks läinud, et midagi tuleks ette võtta,» nentis ta. Esialgu tuleb Madissooni sõnul ära oodata, kas parlamendi palk külmutatakse või mitte.

«Praegustel parlamendipensionäridel ei ole teist võimalust kui pension kas vastu võtta või ise ära anda. Nii et vaatame, mis saab, ja siis tuleb otsustada,» avaldas Madissoon valmisolekut kokkuhoiuks.

Võrdsus ennekõike

Kirjanik Teet Kallas märkis, et ka tema saab tänu ülemnõukogus oldud ajale eripensioni, millelt peaks riik praegu kokku hoidma.

«See oleks õiglane ja ma tahan solidaarne olla. Siin on hämmastaval kombel kangina ees põhiseadus, aga isegi populistlikel kaalutlustel oleks õige külmutada. Ma ei usu, et keegi oleks sellele vastu,» märkis ta. Kallas meenutas, et kui parlamendiliikme eripension loodi, ei pandud seda umbes kümme aastat tähelegi, sest kulu oli nii väike.

«Alles siis märgati, kui inimeste sissetulekud kasvama hakkasid,» nentis ta. Kallase sõnul on tema suhteliselt noor pensionär ja jäi pensionile ajal, kui sellelt hakati maksu maha võtma. «Mulle see meeldib. Enne ei olnud ju seda ka.»

Kasv võib pidurduda

Ehkki paljudes riigiasutustes ei pruugi palgad, mille järgi eripensione arvutatakse, väheneda, võib eripensionide kasv Eiki Nestori sõnul siiski seisma jääda. Eelkõige kunagistel ülemnõukogu saadikutel ja kolme 1990. aastate koosseisu riigikogulastel, kellele parlamendipension laieneb.

Mullu kulus parlamendipensionideks üle 53 miljoni, sel aastal kulub 124 inimesele suure elatise maksmiseks juba ligi 60 miljonit. «Nende pension on seotud riigikogu palgaga, ja kui viimane külmub, külmub ka nende pension,» rõhutas Nestor.

Juba tuleval esmaspäeval, 23. veebruaril otsustab riigikohus, kas parlamendi palk külmutatakse.

Nestor tunnistas, et kõige hullemini võib minna kohtunikel. «Kui kohtunike palk väheneb, väheneb ka kohtunikupension. Nii see on.»

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet tõdes, et neile, kellele on eripension määratud, jätkatakse pensioni maksmist, kuigi veel detsembris arutas valitsus kabinetinõupidamisel uut eripensionide korda.

Tulevikus püütakse riigile üle jõu käivat kulukoormat kergendada ja praegune eripensionide süsteem asendatakse tööandja pensioniskeemiga.

«Vahe on selles, et praegune süsteem võimaldab igal hetkel eripensioni saajate hulka laiendada ning määrata seda ka inimestele, kes on juba pensionile jäänud,» selgitas Malvet.
«Tuleviks aga saavad lisapensioni need, kelle eest on vastavasse fondi teatud perioodi jooksul sisemakseid tehtud.»

Tööandja pensioniskeemi peab välja töötama rahandusministeerium.

Eestis on 6117 eripensionäri
Pensionisaajaid 2007. aasta lõpus ja keskmine pension 1. jaanuaril 2008

• Kokku 6117
• Politseiametniku pension – 1207 (6930 kr)
• Kaitseväepension (sh piirivalveametnikud) – 419 (7579 kr)
• Kohtuniku pension – 43 (31 021 kr)
• Prokuröripension – 19 (20 989 kr)
• Õiguskantsleri pension – 1 (42 000 kr)
• Riigikontrolli ametniku pension – 30 (10 350 kr)
• Riigikogu liikme pension, presidendi pension, toitjakaotuspension 124 – (parlamendipension 19 600 – 36 750 kr)
• ATSi vanaduspensioni lisa – 4274 (pensionisuurendus keskmiselt
1086 kr)
Allikas: sotsiaalministeerium

Eripensionid neelavad riigi raha

2009 2008
• parlamendipension 59,794 miljonit 53,24 miljonit
• presidendi ametipension 0,773 miljonit 0,764 miljonit
• prokuröride pensionide suurendus 5,1 miljonit 4,87 miljonit
• kaitseväelaste pension 52 miljonit 38 miljonit
• politseinike pension 134,8 miljonit 107,8 miljonit
• riigikontrolli ametnike pensionid 5,01 miljonit 4,176 miljonit
• riigikohtunike ja kohtunike pensionide suurendus 19,8 miljonit 11,93 miljonit
• õiguskantsleri pensioni suurendus 0,495 miljonit 0,468 miljonit
• piirivalvurite pension 4,8 miljonit 4,8 miljonit
Allikas: riigieelarve

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Töö kaotanul tasub uue ameti otsinguil kohe pöörduda ka tööturuameti poole.

Kuna koondamise tõttu kaotab Eestis igal kuul töö sadu inimesi, uuris Eesti Päevaleht, millisele abile võivad need inimesed loota, kuhu tuleks pöörduda ja mida tähele panna.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul algab protsess tööandjalt saadud kirjalikust koondamisteatisest. Selles peab olema kirjas viimane töötamise kuupäev ja märge, et tööleping lõpetatakse koondamise tõttu. Samuti peab töötajale põhjendama, miks kuulub koondatute hulka konkreetne inimene.

Kirjalikus teatises tuleb ka näidata, kas tööandjal on võimalik inimesele anda teist tööd ja mis on selle tingimused. Märgitud tähtaja jooksul saab koondatu otsustada, kas ta võtab pakutu vastu või loobub.

Kord muutub

Koondamisteatises võiks olla märgitud ka see, kui palju makstakse töötajale hüvitist. Inimene, kes on ettevõttes töötanud kuni viis aastat, saab kahe kuu keskmise palga, viis kuni kümme aastat töötanuile makstakse kolme kuu ja üle kümne aasta töötanuile nelja kuu keskmine palk. Samuti tuleb staaži järgi kaks, kolm või neli kuud koondamisest ette teatada. Seda kuni uue töölepinguseaduse jõustumiseni juulis.

Kui töö lõppeb nõutud täht­ajast varem, peab tööandja koondatule hüvitama töötasu ka nende kuude eest, mis on seaduses määratletud etteteatamisperioodina.

Uuele tööle ei saa inimene asuda enne, kui varasem tööleping on lõppenud.

„Tööandjad kipuvad töötajatele tegema ettepanekuid, et maksavad lõpparve välja osade kaupa. Eriti praeguses majandus­olukorras soovitan ma kõigil sellistest kokkulepetest hoiduda. Esiteks on see seadusega vastu­olus ja teiseks on risk, et neid summasid hiljem ei laeku,” hoiatas Siitam.

Kui kõik on korrektne, võib koondatu juba järgmisel päeval pöörduda tööturuameti poole. Ameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi sõnul ei peaks töö kaotanud otse töölt jooksujalu nende juurde tormama, kuid võiksid end vajaduse korral töötuna arvele võtta esimese kuu jooksul.

Töötuna arvele võt­tes läheb vaja isikut tõendavat dokumenti, tööraamatut, töö­andja tõendit viimase kolme kuu jooksul makstud tasude ja kinni peetud töötuskindlustusmaksetega ning dokument, kus on kirjas, miks teenistussuhe lõppeb.

Töötuks registreerimiseks läheb tööturuametis aega paar tundi, seejärel suunab amet töötuskindlustushüvitise avalduse töötukassasse, kus otsus hüvitise maksmise kohta tehakse kahe nädala jooksul. Töötuskindlustushüvitist hakatakse positiivse otsuse korral maksma kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist, makse jõuab töötu kontole iga kuu 10. kuupäeval.

Esimesel sajal päeval makstakse hüvitist 50 protsenti varasemast palgast, olenevalt töö­staažist saab töötu seejärel kuni 260 päeva jooksul 40 protsenti varem teenitust. Hüvitist ei ole õigust saada neil, kes viimase kolme aasta jooksul on töötanud vähem kui 12 kuud. Nemad võivad taotleda töötutoetust, mille päevamäär on praegu 32,90 krooni.

Tööturuametist võib töötu abi saada ka töö otsimisel – koolituste ja näiteks stipendiumide kujul.

Aktiivsus vähendab probleeme

•• Sageli on koondamisteate saanuil vaja toime tulla jätkuvate rahaliste kohustustega. Probleemide vältimiseks tuleks ise aktiivne olla.

•• Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Eneli Veeremaa sõnul peaks panga ees võl­gu olev, koondamisteate saanud inimene kohe panga poole pöörduma, sest vajaduse korral saab olukorra lahendada maksepuhkuse, laenu tähtaja pikendamise või mitme pisema laenu üheks suureks laenuks koondamisega.

•• „Pangaga koostööd tehes jääb rikkumata ka kliendi makseajalugu,” arvas Veeremaa.

•• Ta lisas, et pank ei taha endale inimeste kortereid ja maju ning seepärast ei minda ka jõuga kellegi kodu niisama ära võtma.

•• Püsivamate probleemide puhul võiks Veeremaa hinnangul läbi mõelda võimalus, et võib-olla tuleb eluase vahetada väiksema ja odavama või lausa üüripinna vastu. Kõige olulisem aga on tema sõnul säilitada külma närvi ning vältida rutakaid ja probleemide hulka kasvatavaid otsuseid, näiteks võtta SMS-laene.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 veebruar 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Maksumaksjate Liit

EML saatis täna sotsiaalministrile ettepaneku vähenda tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära eelmise aasta tasemele.

2008. aastal pidid tööandjad maksma iga töötaja ja ametniku eest sotsiaalmaksu vähemalt 2700 krooni suuruselt kuumääralt (sotsiaalmaks 891 krooni kuus). Selle aasta algusest tõusis kuumäär 4350 kroonile (sotsiaalmaks 1436 krooni kuus). Sama kuumäär kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjale.

Sotsiaalmaksu alampiiri tõus puudutab eriti valusalt osalise tööajaga töötajaid ning neid, kes töötavad korraga mitme tööandja juures. Tänu kõrgemale sotsiaalmaksule koondatakse need töökohad esimeses järjekorras. Teadaolevalt plaanivad paljud väiksema sissetulekuga füüsilisest isikust ettevõtjad oma tegevuse lõpetamist ja enda töötuna arvele võtmist, sest nad ei suuda enam maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine tekitab kindlasti ka survet ümbrikupalkade maksmisele ja illegaalsele ettevõtlusele või muudele maksudest kõrvalehoidumise viisidele.

EML on arvamusel, et sotsiaalmaksu kuumäära säilitamine eelmise aasta tasemel aitaks säilitada väikesepalgalisi töökohti. Sotsiaalmaksu väiksem laekumine kompenseeritakse sellega, et vähenevad riigi kulud töötuskindlustushüvitistele, sotsiaaltoetustele ja tasuta ravikindlustusele ning säilib maksumaksjate õiguskuulekus maksude tasumisel. EML loodab, et vastav seadusemuudatus algatatakse kiiresti.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme.

Lisateave:
EML pressiesindaja Margit Berko, tel 626 4196,