Üksikasjad

Avaldatud: 02 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Alates tänasest pikeneb Tööinspektsiooni juristi infotelefoni tööaeg ühe tunni võrra.

Telefoninumbril 640 6000 antakse infot Tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele. Infotelefonis vastab jurist töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.

Infotelefon töötab alates tänasest, 2. märtsist igal tööpäeval kell 10:00 -15:00

Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon

Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Marina Lohk, vanemtoimetaja

Tuludeklaratsiooni esitamisel täiendavast maksuvabastusest isa kasuks loobuda otsustanud ema peab kindlasti esitama ka vastavasisulise teate, ainult lapse andmete kandmisest isa deklaratsioonile ei piisa.

Möödunud aasta suvel perega Soome kolinud Martti rääkis Tarbija24.ee le, et tal tekkis probleem täiendava maksuvaba tulu arvestamisega, kuna ta ei teadnud, et kui lapse ema sellest tema kasuks loobuda tahab, peab ta esitama vastavasisulise teate.

«Mina töötan Eestis, aga lapse ema oli Eestis paar tuhat krooni tulu saanud - lapsetoetust, aga muud mitte,» rääkis 2,5-aastase lapse isa Martti. Seega otsustas perekond kasutada soodustust Martti puhul.

Kuigi varem sai täiendavat maksuvaba tulu 27 000 krooni Martti sõnul alles alatest teisest lapsest, siis just 2008. aastal kehtis see ka esimese lapse kohta - kärbete käigus sai see aga maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialist Annely Ermi sõnul taas muudetud ja 2009. aasta algusest saab täiendavat maksuvabastust taas alles teise lapse pealt.

Kuigi deklaratsioonide esitamisel said naisel lapse andmed kustutatud ja mehel juurde lisatud, tuli Marttile mõne aja pärast teade, et ta peab kontrollima deklareeritud andmeid ja vajadusel esitama uue, parandatud andmetega tuludeklaratsiooni.

«Täiendava maksuvaba tulu deklareerimise eesõigus on isikul, kes saab lapsetoetust.
Teile pole määratud lastetoetust järgnevate laste eest:..,» seisis teates. Samas teadis ta, et seaduse järgi peaks siiski olema võimalik temalgi täiendavat tulumaksuvabastust saada ning asja uurides selgus, et lapse ema peab selleks vastava avalduse esitama.

Maksu- ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde selgitas Tarbija24.ee le, et kui vanemad on abielus, siis tasub teha ühisdeklaratsioon ja mingeid probleeme ei teki.

Kui vanemad aga ametlikult ei ole abielus ja ema ei ole eelmisel aastal tasunud piisavalt tulumaksu, et saaks kasutada lapse pealt täiendavat maksuvabastust 27 000 krooni, peab ema kustutama oma deklaratsioonil andmed laste kohta ja isa kandma need andmed oma deklaratsioonile, nagu antud juhul ka tehti.

Lisaks peab aga lapse ema saatma maksu- ja tolliametile maksusoodustusest loobumise teate. «Teate võib teha läbi e-maksuameti, kus on link «Teated MTA-le». Paneb sinna kirja, et loovutab deklareerimise õiguse nende ja nende laste eest laste isale (lisada tuleb nimi ja isikukood),» selgitas Udde.

Teine võimalus on tema sõnul saata sama kiri digitaalselt allkirjastatuna e-mailiga ning kolmas võimalus on saata MTA-le oma käsikirjaline kinnitus soodustusest loobumise kohta. «Seejärel, kui MTA on saanud vastava teate, tegeleb sellega edasi ametnik, kes kontrollib üle, kas konkreetsel mehel on õigus kasutada seda soodustust. Selleks peab ta olema vanem, eestkostja, hoolduslepinguga hooldaja,» rääkis Udde.

Kui deklaratsioonid on õigesti täidetud, kuid emal on jäänud esitamata teade maksusoodustusest loobumise kohta, siis tuleb maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialisti Annely Ermi sõnul lihtsalt kõnelaune teade tagantjärele saata. Deklaratsiooni enam uuesti esitama ei pea.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Riina Kallas

Teeninduskoolituste mahu vähenemine on teeninduskvaliteedis tunda, leiab koolitaja.

Asutused ja ettevõtted kärbivad koolituskulusid kuni poole võrra. Alles jäetakse vaid need koolitused, mis organisatsiooni igapäevaselt aitavad – meelelahutusliku sisuga nn naerukoolitustel võib kriips peal olla.

Koolitusfirmade Invicta ja Arico tegevjuhi Peeter Puskai hinnangul on koolitusmahud kahanenud umbes veerandi jagu. Leidub küll ettevõtteid, kes koolitusmahte suurendavad, kuid suurkliendid ja ministeeriumide koolitusvaldkonna eest vastutajad räägivad Puskai sõnul 20–50 protsendi suurustest kärbetest.

Üksikud koolituspäevad

OÜ Inscape Koolitus juhi Heili-Riina Sõmeri sõnul on paljud kliendid öelnud, et mahud on vähenenud kuni poole võrra. „On ka neid organisatsioone, kus plaanitakse vaid üksikuid koolituspäevi, mida kasutatakse eelkõige seaduste uuendustega kursis olemiseks,” ütles Sõmer. „Õnneks elavdavad veidi turgu sotsiaalfondi inimressursi arendamise meetmed.”

Raskemal ajal on (eriti vaesemad) ettevõtted sunnitud koolitused ritta panema ja jätma alles vaid need, mis aitavad ellu jääda. „Klientide tagasisidest tuleneb see, et igasugu naerukoolituste aeg on otsas,” sõnas Puskai.

Sõmeri sõnul vähenes mullu oluliselt teeninduskoolituste maht ja see torkab juba silma.

Ohutuse arvel kokku ei hoita

•• Hiljuti kolmandiku töötajaskonnast osalisele tööajale määranud ehitusvahtude ja vuugihermeetikute tootja Krimelte on tänavu sunnitud koolituskulusid vähendama „oluliselt”. Ainus, mida ettevõte tegevjuhi Alar Salumi sõnul kindlasti ei vähendata, on töötajate ohutust ja oskusteavet puudutavad koolitused.

•• Eesti Energia seevastu kuulub nende ettevõtete hulka, kes koolituskulusid ei kärbi. „Ka rasketel aegadel on oluline investeerida töötajate koolitusse, juhtide arendamisse ning erialasesse täiendusõppesse,” leidis Eesti Energia personalidirektor Riina Varts.

•• Rasketel aegadel võib alternatiiviks olla konverentsidel osalemise võimaldamine töötajale, kes hiljem jagab teadmisi teistele.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Holger Roonemaa,
Kadri Ibrus

Tööandjate soov kärpida palgatöötaja garantiisid võib mullu esile kerkinud pinged taas välja tuua.

Selle aasta juulist kehtima hakkav töölepinguseadus näeb küll ette varasemast kõrgemad töötuskindlustusmakse määrad nii tööandjale kui ka töövõtjale, ent töötukassa arvutuste järgi ei aitaks see vältida töötukassa tühjaksjooksmist. Töötukassa juhatuse ettepanekule tõsta makse määrad veelgi kõrgemaks seisab enim vastu tööandjate keskliit, mille juht Tarmo Kriis teatas esmaspäeval, et pigem tuleks kahandada töötajate garantiisid. See tähendaks näiteks, et ära jäetaks hüvitised omal soovil töölt lahkujatele ja tõenäoliselt kahandataks ka koondamishüvitisi.

„Maksude [veelgi suurema] tõusu suhtes olen mina pigem eitaval seisukohal, sest töölepinguseadusega täna need juba tõusevad,” ütles Eesti Päevalehele värske sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Võimalus on uuesti läbi vaadata riiklike garantiide süsteem, et kui suure protsendi palgast inimene töötuks jäädes saab,” rääkis Pevkur ning lisas, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis see protsent väga kõrge. Samal ajal märkis Pevkur, et oma ametliku arvamuse kujundab ta märtsi keskel, kui teema on ministeeriumis läbi vaieldud.

Pevkuri märgitud garantiide uuesti läbivaatamine tähendaks sisuliselt kogu uue töölepinguseaduse lahti harutamist veel enne, kui see on jõudnud kehtimagi hakata. Pevkur nentis, et valitsus ei ole selles suhtes veel ühisele seisukohale jõudnud ja teemaga hakkab tegelema spetsiaalne töögrupp, kuhu kuuluvad peale tema ka sotsiaaldemokraatidest Eiki Nestor ja IRL-ist Marko Pomerants.

Nestor kinnitas eile, et mitte mingil juhul ei tohi töölepinguseadust uuesti muutma hakata. „Minu eelistus on raudselt, et 1. juulist kehtima hakkavat töölepinguseadust ei muudetaks, sest selleni jõudmine oli üks väga suur ja raske kompromiss,” ütles Nestor. Kui avada töötutele osaks saavate hüvitiste kohta uuesti läbirääkimised, peaks Nestori sõnul taas läbi rääkima ka kõik sellega seostuva, näiteks koondamiste etteteatamisajad.

Marko Pomerants eile veel oma ettekujutust välja käia ei soovinud, öeldes, et töötukassa reservide kulumise teema on veel liiga värske.

Reserv 3,1 miljardit

Töötuskassa juhatuse esimees Meelis Paavel rääkis, et kui töötuskindlustusmakse ja ettenähtud hüvitised jätta samaks, nagu nad on praegu, siis on praeguse tempo järgi kassa reservid järgmise aasta lõpuks otsas. „Võimalused on uuesti läbi vaadata maksemäär, töölepinguseadusega kaasnevad kohustused või teha mõlemat,” lausus Paavel ja lisas, et mingit konfliktiohtu tema ei näe.

Paaveli kinnitusel on töötukassa juba teinud arvutused, kui palju aitaksid eri võimalused raha säästa, kuid avaldada ta neid veel ei soovinud.

Praegu on töötukassal reserve u 3,1 miljardi krooni jagu, prognooside järgi vähenevad need tänavu pooleteise miljardi võrra. Kui töötuskindlustusmakse ei muutu, kahaneksid reservid järgmisel aastal nulli. Juulist kehtima hakkava töölepinguseaduse järgi tõuseks palgatöötaja jaoks maks 0,6%-lt 1%-ni, ent töötukassa juhatuse ettepanek on tõsta töötaja panus juulist 2%-ni. Tööandja osakaal tõuseks 0,3%-lt 1%-ni.

Kommentaar
Lauri Leppik,
Tallinna ülikooli sotsiaalpoliitika professor

Töötukassa käivitamise esimesel aastal (2002) koguti vaid makseid ja nii pandi reservile seeme. Minimaalseks reservi suuruseks peeti toona ühe aasta väljamaksete summat. See tähendas, et töötukassa saaks oma kohustusi katta maksemäära aasta keskel tõstmata, kui ka tööpuudus peaks aasta jooksul kahekordistuma. Aastatel 2002–2008 reserv pidevalt kasvas, sest tööpuudus langes. 2008. aastal olid töötukassa kulud töötute kindlustushüvitistele 228 miljonit krooni, koondamis- ja tööandja maksejõuetuse hüvitistele 143 miljonit krooni. Reservide maht oli aasta lõpu seisuga kasvanud 3,1 miljardi kroonini. Seega oli töötukassa kriisiks hästi valmistunud. Kui tööpuudus oleks aasta jooksul kasvanud ka neljakordseks, oleks töötukassa reservidest piisanud kohustuste täitmiseks veel umbes kaheks aastaks.