Kaire Uusen
Kuigi juulist jõustuv seadus lubab ka omal soovil lahkujale töötuskindlustushüvitist maksta, soovivad tööandjad selle punkti raskete aegade tõttu kõrvale heita.
Täna suunduvadki tööandjate esindajad oma ettepanekutega valitsuse jutule. Tööandjate keskliidu volikogu juhi Enn Veskimägi sõnul ei taha nad uut töölepinguseadust ümber teha, kuid ei pea lihtsalt õigeks vabatahtlikult töölt lahkumise katmist hüvitisega.
«Pakume välja selle edasilükkamist paariks aastaks ehk seniks, kuni uuesti kosume. Praegu, kus töötute hulk on kriisi tõttu nii suur, ei pea me õigeks, et vabatahtlikult lahkujad peaksid saama hüvitist,» selgitas Veskimägi.
Ometi võib tööturuametis tunglevas rahvamassis leida palju just vene keelt kõnelevaid inimesi, kes kirjutasid ise lahkumisavalduse tööandja nõudel. Muidu oleks vabastamiseks mõni teine põhjus leitud. Uus seadus päästaks sellised inimesed raskustesse sattumisest.
Samuti teatasid ettevõtjad, et ei saa kohe leppida töötukassa väljakäidud maksumäära tõusuga. Praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimese palgast 0,6, tööandja maksab lisaks 0,3 protsenti töötaja brutopalgast.
Kui veel sügisel otsustas valitsus, et selle aasta 1. juulist tõusevad maksumäärad vastavalt 1 ja 0,5 protsendini, siis kehvemaks läinud majandusseis ja koondamislained nõuavad töötukassa sõnul maksumäära tõstmist vastavalt 2 ja 1 protsendile.
«Meie arvutused näitavad, et see kataks kohustused, kuid seadus peaks jõustuma juba
1. juulist. Hiljem seda tehes nendest summadest enam ei jätku,» tõdes töötukassa juht Meelis Paavel.
Veskimägi väitel on maksumäärade puhul aluseks võetud viimaste kuude näitajad, mis aga ei pruugi ehk edasi nii hullud olla. Tööandjate seisukohaga nõustusid kõik küsitletud suuremad ja väiksemad ettevõtjad.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on aga töötuskindlustusmakse tõus vältimatu. «Maksumäära tõstmine on karm tõsiasi, millega tuleb leppida,» ütles Taliga, kelle sõnul ei ole tööandjate soovid reaalsed.
«Tööandjad võtaks välja ühe sätte ja arvavad, et siis on asi klaar. Vabatahtlikult või poolte leppel töölt äramineku kompenseerimise väljavõtmine seadusest ei lahenda aga ühtegi probleemi,» rõhutas Taliga.
Kui maksemäär jätta tõstmata, pole Taliga sõnul edaspidi võimalik enam kulusid katta. Seega tuleks kogu töölepinguseadus ümber teha.
«See, et praegu on töötukassa reservid ainult kolm miljardit krooni, on just tööandjate süü, kes juba mitu aastat rääkisid, et vähendame töötukassa makseid,» ütles Taliga. «See on tööandjate keskliidu lühinägelik poliitika, mille vilju me täna maitseme.»
Tema sõnul on ametiühingute seisukoht kindel: kui tööandjad tahaks loobuda osast uues seaduses sätestatud reeglitest, siis peavad nad loobuma ka seadusega neile antud hüvedest ehk väiksematest koondamistasudest. «Siis tuleb kõik nullida ja jääb praegune süsteem,» märkis Taliga.
Sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Anneli Berends tõdes, et maksumäärade protsentide muutmine eeldab igal juhul tööandjate ja töötajate kokkulepet. «Kas kokkuleppele jõutakse, näitab aeg ja aprilli alguses toimuv töötukassa nõukogu,» rõhutas ta.
Berendsi sõnul tähendab ka töölepinguseaduse rakendussätete jõustamise võimalik edasilükkamine või muutmine kolmepoolsete läbirääkimiste taasavamist. Seni pole valitsus veel seda arutanud.
«Kui töötukassa või tööturu osapooled vastava ettepaneku valitsusele teevad, siis valitsus seda ka arutab,» märkis Berends. Värske sotsiaalminister Hanno Pevkur tõdes hiljuti meedias, et ei ütle maksutõusu kohta «jah» ega «ei». «Ma pigem ei tõstaks makse, aga lõpliku otsuse teen siis, kui näen töötukassa reservide analüüsi,» lausus Pevkur.
Kommentaar
Kersti Kraas
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht:
Me ei pea mõistlikuks, et ise ära minejad peaksid saama hüvitist. Sissetulek tuleks tagada neile, keda koondatakse. Mitte mingil moel aga ei tohiks tõsta makse.
Aprillist pannakse ettevõtetele peale haigushüvitise maksmine. Sellest tuleb isegi väga suur koormis. Kui nüüd kasvab veel ka töötuskindlustusmakse määr, siis ennustan, et tööandjad ei tule toime ja riigi tulubaas väheneb.
Niiviisi ei ole võimalik ettevõtjalt sadat nahka võtta. Ühelt poolt tuleb Reformierakond välja valimiste seitsme sammuga, kus on madalad maksud ja odav elekter. Teise käega aga pannakse otsa oli ju elektrihinna tõus, mis puudutab meid kõiki.
Ettevõtjatele toob ka väike maksutõus kaasa palju probleeme. Nii avalik kui varjatud maksutõus on nii tugev, et ma ei saa meie valitsusest aru. Nad ei kuulagi meid, ei pea diskussiooni. Umbes nii, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.
Anu Hallik
BLRT kommunikatsioonidirektor:
Ettevõtja ja ettevõtluskeskkonna seisukohalt on seda parem, mida vähem makse ja lihtsam maksusüsteem. Üldine praktika maksudega peaks olema nii, et majanduse tõusufaasis tõstetakse makse majanduse jahutamiseks ning langusfaasis alandatakse, et majandust elavdada.
Praegu vähendab ekspordi konkurentsivõimet veel asjaolu, et ümberkaudsete riikide valuutad on märkimisväärselt odavnenud ja seega on Eesti kui euroga seotud keskkond tootmiseks päris kallis koht.
Iga lisakulu kas siis maksudena (haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt) või näiteks energiahinna tõusuna muudab Eesti eksportiva tootmise vähem konkurentsivõimeliseks. Eestil on aga vaja just konkurentsivõimelisi eksportööre.
