Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2009

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Kertu Kalmus

Puhkusetoetusena makstava lisapalga on välja võtnud juba 200 linnaametnikku.

Tallinna linnakantselei personalidirektori Esta Heinmaa sõnul on selline 13. palga väljavõtmine tegelikult üsna tavapärane. „Puhkuste kasutamine toimub puhkuste ajakavade alusel ja vastavalt avaliku teenistuse seadusele makstakse puhkusetoetus, kui puhkust kasutatakse osadena, välja selle esimese osa kasutamisel,” põhjendas ta, miks on puhkusetoetusena makstava lisaametipalga väljamaksete hulk juba praegu nii suur.

Heinmaa sõnul on Tallinna linna ametiasutustes, kus töötab ühtekokku üle 1700 teenistuja, puhkusetoetust 2009. aasta esimeste kuude jooksul välja makstud ligikaudu 200 töötajale.

Sealhulgas on oma ametipalga suuruse puhkuseraha välja võtnud kaks abilinnapead. „Ülejäänud on linna ametiasutuste töötajad,” lausus Heinmaa ja lisas, et linnas on 24 ametiasutust, mille hulka kuuluvad ametid, linnaosavalitsused, linnakantselei ja linnavolikogu kantselei.

Sama toimub ka Pärnus

Kui suured puhkusetoetused seni välja makstud on, Heinmaa täpsustada ei tahtnud. „Puhkusetoetus sõltub teenistuja ametipalgast, kõige madalam ametipalk linna ametiasutustes on 5500 krooni, kõige kõrgem on linnapea palk – 51 400 krooni,” nimetas ta vaid palgavahemiku.

Heinmaa selgitas ka, et esimesel tööaastal ei maksta töötajale puhkusetoetust ametipalga täies ulatuses, vaid proportsionaalselt töötatud ajaga.

Linnavalitsus teatas sellel teisipäeval, et valmistub negatiivse eelarve koostamiseks, kuna maksutulu on laekunud oodatust oluliselt vähem. Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra hinnangul jääb seetõttu eelarvest aasta jooksul puudu vähemalt 500 miljonit krooni. Tallinna kulud ületasid tulusid juba aasta esimese kahe kuuga 300 miljoni krooni võrra.

Vaatamata sellele ei ähvarda Heinmaa kinnitusel neid, kes ei ole oma 13. palka veel välja võtnud, sellest ilmajäämine. „Puhkusetoetuse väljamaksmine sõltub õigusaktides sätestatud korrast,” märkis ta. „Kõiki linnateenistujaid tuleb kohelda võrdselt ning linnavalitsus teeb kõik selleks, et seda tagada.”

Mõne päeva eest leidis kõlapinda ka suur 13. palga väljavõtnute hulk Pärnu linnavalitsuses. Näiteks linnapea Mart Viisitamm puhkas 2.–6. veebruarini ehk viis päeva ja talle maksti puhkusetoetuseks 46 196 krooni. Abilinnapea Simmo Saare puhkus kestis 10.–15. veebruarini ehk kuus päeva ja tema puhkusetoetus oli 39 266 krooni. Selle nädala alguseks oli Pärnu linnavalitsuses tänavune puhkusetoetus välja makstud 39 ametnikule.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2009

• Äripäev

Kadri Paas

"Kui töötuks jääte, ei tasu ahastusse sattuda ega seebisele nöörile mõtlema hakata, vaid mõelda, kas minus peitub varjatud andeid, millega jälle elatist teenima asuda," ärgitab aastaid töötuleiba maitsnud nüüdne aiakujundaja Kadrin Kaasik hädalisi murele loominguliselt lähenema.

Äripäeva külaskäigu ajal oli Kaasikul mitu aiaprojekti pooleli.

"Olen eluga väga rahul. Info levib suust suhu ja seni (sülitab kolm korda üle vasaku õla - toim) ei saa töö- ja tellijatepuuduse üle kurta. Mul on vabadus teha ja olla täpselt nii, nagu ise soovin. Kui tahan, teen tööd, kui tahan, siis nälgin. Saan endale ise kujundamiseks aedu valida. Kui töö jääb Loksast väga kaugele, siis ei hakka ma seda juba vahemaa tõttu endale haarama," räägib Kadrin muiates.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4252/uud_uudidx_425207.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Kärt Anvelt

Valitsus tahab anda ettevõtjatele hingamisruumi ja vabastab töötajate koolitus- ja tervisekulutused erisoodustusmaksust.

Isamaa ja Res Publica Liit pani sotside poolt juba alates 2000. aastast korduvalt välja käidud ettepanekud esmaspäeval uuesti valitsusliidu eestseisuse lauale ja kõik osalised otsustasid ühiselt neile rohelist tuld näidata.

Nii kavatsebki valitsus nüüd kiiremas korras saata riigikogusse kaks eelnõu, mis puudutavad koolitus- ja tervisekulutuste vabastamist erisoodustusmaksust. „On oluline aidata kaasa tööturu käekäigule, kuna probleemid aina süvenevad,” tõdes IRL-i peasekretär Margus Tsahkna.

Tsahkna viitas, et praegu peab tööandja töötaja koolituse ja ümberõppe pealt maksma riigile päris krõbedat erisoodustusmaksu. „Selle kaotamine teenib eelkõige tööturu paindlikkuse põhimõtet, aidates nii tööandjat kui ka töövõtjat,” selgitas Tsahkna.

Varem on riigikogu sotside poolt välja käidud sama ideed kuus korda maha hääletanud. Sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul läks asi kaubaks alles töölepinguseaduse tegemise ajal, mil valitsuse, tööandjate ja ametiühingute kolmepoolse lepinguga otsustati, et asi tuleb ära teha. „Lõpuks oleme leidnud ka sõnastuse, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sisuliselt see tähendab, et erisoodustus pole see, kui tööandja maksab töötaja koolituskulud kinni ja seda on vaja selle töötaja tööülesannete täitmiseks tööandja juures,” ütles Nestor.

Pisut keerulisem on lugu tervisekulutuste erisoodustusmaksu alt vabastamise eelnõu sõnastusega ja peamine on, et ei tekiks valekasutust. „Meie põhimõte on lihtne: tööandja investeeringud töötajatesse ei saa olla erisoodustus. Olen seda rääkinud kaheksa aastat,” ütles eelnõuga tegelev Eiki Nestor.

Margus Tsahkna lisas, et kulutused peavad olema seotud töötaja tervisliku seisundiga. „Et ei hakataks käima lihtsalt spaades ja lõbutsemas. See ei saa olla piiramatu vaba aja sisustamine ega lisapalga võimalus,” ütles Tsahkna.

Nestori sõnul on selge, et gripivaktsiini eest ei peaks tööandja erisoodustusmaksu maksma. „Kui firma on nõus tasuma oma töötaja tervishoiuteenuse eest, olgu see siis taastusravi või midagi muud, peaks see olema maksuvaba. Kindlasti saavad kõik aru, et üldhaigestumise vältimiseks midagi tegev tööandja ei pea selle eest erisoodustusmaksu maksma,” arutles Nestor.

Läbi tuleb vaielda seegi, mis saab töötaja treeningute eest makstavast rahast või ravimite hüvitamisest. Nestori sõnul tuleb eelnõusse peale eespool nimetatute teisigi ettepanekuid.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Mait Palts,
kaubandus-tööstuskoja jurist

Juhul kui töötaja palk on kuus suurem kui alampalk, tuleb igal juhul sotsiaalmaksu arvestada palgalt.

Kui töötasu jääb aga alampalgast madalamaks, võib tekkida olukord, kus maksu tuleb arvestada siiski alampalgalt (4350 krooni). Eelkõige puudutab see osalise tööajaga töölepingu alusel töötavaid töötajaid.

Kuumäära pealt sotsiaalmaksu tasumine ei ole iseenesest midagi uut, kuid teema on aktuaalseks muutunud just seetõttu, et varem oli määr madalam ja alles sellest aastast tõusis sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär võrdseks palga alammääraga.

Sotsiaalmaksuseaduse järgi peab tööandja iga kuu maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, mis teeb tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus.

Samal ajal kehtivad ka erandid – tööandja ei pea sotsiaalmaksu kuumääralt tasuma nende puhul, kelle eest tasutakse maksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui see on kuumäärast madalam. Eelkõige on erandid tehtud pensionäride, õppurite, väikeste laste emade jne suhtes, kes tihtipeale töötavadki osalise tööajaga. Erand kehtib ka töötajate suhtes, kellele on töölepinguseaduse § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele. Loomulikult on sotsiaalmaks väiksem ka siis, kui töötaja tervet kuud ei töötagi, näiteks on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul, on ajutiselt töövõimetu või puhkusel.

FIE-de puhul üksainus reegel

Nagu mainitud, kehtib kuumäära pealt tasumise kohustus ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis makstakse sotsiaalmaksu isikule alati tegelikult makstud tasult ning puudub kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt alammääralt.