Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Iga teine koolilõpetaja mõtleb kutsekooli as­tu­misele, aga se­da tee­vad vähem kui pooled.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumisele, ent suurem osa neist – 55 protsenti güm­naasiumilõpetajatest ning 65 protsenti 9. klassi õppuritest – soovib siiski jätkata kõrgkoolis või gümnaasiumis. Ka koolilõpetajate vanemad soovitavad enamasti oma lastel jätkata õpinguid gümnaasiumis ja ülikoolis, selgus veebruaris avaldatud kutsehariduse maine uuringust.

Vaid väike osa koolilõpetajate emadest-isadest (põhikool 9% ja gümnaasium 2%) on soovitanud oma järeltulijal minna edasi õppima kutsekooli. Ka noored ise kipuvad konkurentsivõime tagajaks pidama eelkõige ülikooliharidust. Uuringust selgus seegi, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Need, kes kuulevad kutsekoolis toimuvast valdavalt sõpradelt-tuttavatelt, ei hinda „kutsekanoort” kuigi kõrgelt. Ülekaalukalt on levinud arvamus, et kutseõppeasutusse astujad soovivad kiiresti alustada iseseisvat elu ning „kutsekasse“ minek on nen­de ainuke käegakatsutav edasiõppimisvõimalus.

Uuendustest ei teata

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad teiste elanikkonna gruppidega võrreldes pea jagu kõrgemalt ettevõtjad ja juhid. Enamik küsitletuist usub, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikus eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, sealt saadud ametioskused lubavad tööturul keskmisest paremini hakkama saada. Kriitilisemalt hinnatakse majutustingimusi ja koolide materiaalseid võimalusi.

Uuringu „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” viis SA Innove tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll eelmise aasta sügisel.

Teatmik lõpetajale
Koolidesse jõudis veebruaris

•• teatmik „Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2009/2010”. Selle saab endale iga põhikooli lõpuklassis õppiv noor, lisaeksemplarid on mõeldud gümnaasiumiklassidele ja koolide raamatukogudele. Teat­miku elekt­rooniline versioon on üleval portaalis www.rajaleidja.ee/abiks-otsustajale, igaüks võib selle endale veebist alla laadida.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Koondamisteade antakse alati üle kirja­likult, töötaja kinnitab selle saamist allkirjaga.

Koondamisega on tegemist siis, kui töö saab otsa töömahu vähenemise, töö ümberkorraldami­se, varem sellel kohal töötanud inimese tööle ennistamise vms tõttu. Koondamine algab kirjalikust koondamisteatest ja lõpeb töölepingus lõpetamise kande tegemisega, rõhutas tööinspektsiooni töösuhete osakon­na juhataja, jurist Niina Siitam.

Kirjalikult kohustab tööandjat koondamisest ette teatama seadus. Etteteatamise aeg sõltub tööandja juures töötatud ajast:

•• kuni 5-aastase töötamise korral – kaks kuud;
•• 5–10-aastase töötamise korral – kolm kuud;
•• üle 10-aastase töötamise korral – neli kuud.

Etteteatamise tähtaja lugemine läheb lahti päevast, mis vahetult järgneb kirjaliku teatise kättesaamise päevale. Kui tööandja teatab koondamisest ette vähem, kui seaduses on nõutud, on tööandja kohustatud hüvitama iga tööpäeva, mille võrra töötajale vähem ette teatati. Koos töölepingu lõpetamisest ette teatamisega on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd.

Teist tööd on kohustus pakkuda siis, kui:
•• teine töö on reaalselt olemas;
•• töötajal on selle tegemiseks piisavad teadmised ja oskused.

Hüvitiseks vajalik

Töötajal on õigus teine töö vastu võtta või sellest keelduda, selgitas Siitam. Teise töö vastuvõtmisel töösuhe jätkub, töölepingusse tehakse vaid vastavasisulised muudatused.

Kui aga töötaja teist tööd vastu ei võta, lõpetatakse temaga tööleping koondamise tõttu etteteatamise tähtaja möödumisel.

Töötukassast hüvitise saamiseks on vaja esitada tööleping, milles on kirjas selle lõpetamise põhjus. Töölepingu seadus sätestab, et tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepin­gu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine, loetles Siitam.

Kui mingil põhjusel jäi töötajal ning tööandjal omal ajal kirjalik tööleping sõlmimata, siis töösuhte lõppemisel tuleb tööandjalt nõuda kirjalikku õiendit, milles näidatakse, kellena ja kui kaua töötaja selle tööandja juures töötas. Seda on vaja töötukassale esitamiseks, et taotleda töötuskindlustushüvitist.

Kui tööandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kontaktid on ära toodud aadressil www.ti.ee.

Allikas: sotsiaalministeerium

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Alates veebruarist on Tallinna linnavalitsuse infosaali tööõigusalasele nõustajale võimalik küsimusi esitada ka e-kirja teel aadressil:

Juristid Reet Vare ja Jelena Trubatsheva võtavad abivajajaid endiselt igal argipäeval vastu ka linnavalitsuse infosaali ettevõtja infopunktis aadressil Vabaduse väljak 7. Küsimusi ootavad nõustajad just töövaldkonna kohta (töölepingu lõpetamine, saamata töötasu, koondamine jne), konsultatsioon on tasuta ja n-ö elava järjekorra alusel. Vajaduse korral suunatakse abivajajad edasi õigusteenuste büroosse, kus aidatakse vormistada kirjalikke dokumente.

Vaata ka: www.tallinn.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Olen alla kolmeaastase lapse isa ja töötanud praeguses töökohas pea kolm aastat. Hiljuti ütles tööandja, et kahe nädala pärast saadetakse mind kaheks kuuks osaliselt tasustatud puhkusele. Kui peaksin sellest keelduma, järgneb koondamine. Olen lugenud, et alla kolmeaastase lapse vanemat ei tohi koondada. Kas tööandja saab puhkusest keeldumist võtta kui koondamisega nõustumist? Millised on minu õigused ja kas selline skeem – osaliselt tasustatud puhkusest keeldumine viib koondamiseni – on seaduslik?

Koondamiseks ei ole tarvis töötaja nõusolekut, see on tööandja ühepoolne otsus. Koondamine eeldab töö lõppemist kas töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise vms tõttu. Osaliselt tasustatavast puhkusest keeldumine ei ole iseenesest koondamise põhjus. Kuid kui töömaht väheneb, võib tööandjal koondamise olukord tekkida. Koondada saab aga ainult neid töötajaid, kelle suhtes ei ole kehtestatud lepingu lõpetamise piirangut. Töölepinguseaduse (TLS) § 92 kohaselt on raseda ja alla kolmeaastast last kasvatava isiku koondamine keelatud. Tööandja, kes ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta kehtestab osalise tööaja või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele, on kohustatud talle maksma ka hüvitust saamata jäänud palga ulatuses (vt TLS-i § 68 lg 3).

•• Töötan põhikohaga hotellis, kus minu jaoks ei ole enam piisavalt tööd. Tööandja pakub allkirjastamiseks uut töö­lepin­gut, millega vähendatakse oluliselt töötunde. Palk võib väheneda kuni 60 protsenti. Miinimumpalgaga ma oma lapsi ei toida ja eluaseme eest maksta ei suuda. Ma ei taha lepinguga nõustuda, tahaks pigem koondamist. See annaks mõneks ajaks paremad võimalused uue töö leidmiseks. Kuid hotellil pole koondamishüvitiseks raha. Kui ma uuele lepingule alla ei kirjuta ja hotell mulle rakendust ei leia, siis mis saab edasi? Kas saan ise koondamist nõuda?

Ilma töötaja nõusolekuta ei saa tööandja tööaega ega põhipalka vähendada. Kui tööandjal koondamishüvitisteks raha ei ole ja töötaja oma töölepingu tingimusi muut­ma ei soostu ega lõpeta ise töölepingut, tuleb mõlemal poolel jätkata seniste tingimuste täitmist.

Olukorras, kus tööandjal pole kogu tööaja jooksul tööd anda, võib kõne alla tulla ka töölepingu lõpetamine TLS-i § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, kuid see ei ole töötaja kohustus, vaid õigus. Töötaja peab sellekohase avalduse esitama vähemalt viis kalendripäeva varem ja tööandjal tuleb maksta hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Ise enda koondamist, s.t töölepingu lõpetamist TLS-i § 86 p 3 alusel nõuda ei saa.

•• Olen töövõimetuspensionär (60%) ja töötanud viimased kolm aastat riigiettevõttes. Ees ootab koondamine. Kas ka minul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?

Täpselt ei saa küsimusele vastata, sest pole teada küsija vanus. Kui ta on jõudnud vanaduspensioniikka, siis ei ole tal õigust saada töötuskindlustushüvitist. Kui ta on aga noorem ja töötuskindlustusmaks makstud, siis tuleb end töötuna arvele võtta ja tekib ka töötuskindlustushüvitise õigus.

Järgneb 17. märtsil.