Jan Jõgis-Laats
Juulist peaksid paljud kommunaalteenuste firmad jagama öise vahetuse kaheks.
Kaubandus-tööstuskoda tegi läinud nädalal sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta juulist jõustuvas uues töölepinguseaduses öötööle sätestatud piirangut, mis ei luba tervishoiusektorile tehtud erandeid välja arvates töötada öösel ühes vahetuses kauem kui kaheksa tundi.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamis- ja õigusosakonna juhataja Mait Paltsi sõnul ei soovi ettevõtjad midagi erakorralist, vaid praeguse praktika jätkumist, kus tööinspektsiooni nõusolekul on lubatud kuni 24-tunnised vahetused. Kindlasti mõjutaks see suuremaid võrgustikuettevõtteid gaasi-, elektri-, vee- ja soojafirmasid, kelle süsteemid on käigus 24 tundi ja kes peavad ka töötajaid sel ajal tööl hoidma, hindas Palts seadusemuudatuse mõju.
Arutelu on vähemalt osaliselt tingitud asjaolust, et aasta alguses pöördusid ses küsimuses sotsiaalministeeriumi poole erandi taotlusega laevaomanike liit, Eesti Raudtee ja Securitas Eesti. Seejärel saatis ministeerium sotsiaalpartneritele kirja, milles palus nii tööandjate kui ka ametiühingute hinnangut sellele, kas ja kuidas kehtestada erisusi öötööle seadusega sätestatud piirangutes. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on kaubanduskoja ettepanek erandite laiendamise kohta seni ainuke kirjale laekunud vastus.
Vastuolus eurodirektiiviga
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga tõdes, et tööandjate esindajad mullu kevadel uue seaduse üle käinud kõnelustel öötöö piirangu kohta küsimust ei tõstatanud. Taliga sõnul ei ole praegune öötööd lubav seadus kooskõlas euroliidu direktiiviga ja uus seadus kaotaks selle vastuolu.
Ka öötöö piirangu puhul annab [uus] seadus tegelikult võimaluse jätkata tööd 12-tunniste vahetustega, kuid seejuures ei tohi päeva keskmine töötundide arv 24 tunni kohta öö-päevas ületada kaheksat tundi, rääkis Taliga. On palju asju, mida töökorralduses saaks paika panna kollektiivlepingutega selleks on vaja vaid soovi kokku leppida, lisas ta.