Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kas tööandja peab töötajale maksma tasu, kui tööandja on töötaja saatnud sundpuhkusele, kuna firmal pole tööd pakkuda?
Küsimusest ei selgu, mis laadi sundpuhkusega oli tegemist.
Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolselt kedagi ega mingil juhul saata. Kui aga töötaja on tööandja palvel ise palgata puhkuse avalduse kirjutanud, ei ole tal alust tasu nõuda.
Tööseisak on seaduse järgi töö seiskumine tööks tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööseisaku aja eest tasu maksmine sõltub sellest, kelle süül tööseisak tekkis. Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Muul juhul tuleb talle tasu maksta kollektiiv- või töölepingus ette nähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.
Lõpuks see, mida rahvasuu on hakanud sundpuhkuseks kutsuma osaliselt tasustatav puhkus, mida tööandja võib anda töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel. Sellele puhkusele võib tööandja töötajaid saata kuni kolmeks kuuks aastas juhul, kui selleks on saadud nii töötaja kui ka tööinspektori nõusolek. Töötajale tuleb osaliselt tasustatavast puhkusest vähemalt kaks nädalat ette kirjalikult teatada. Kui töötaja sellega nõus ei ole, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Osaliselt tasustatava puhkuse ajal peab maksma puhkusetasu, mida ei tohi olla vähem kui 60% riigi alampalgast. Tänavu peab see puhkusetasu olema vähemalt 2160 krooni kuus.
Kui küsija ei kirjutanud palgata puhkuse avaldust, tuli talle tasu kindlasti maksta. Tuleks täpselt selgitada, kas ja kuidas oli tööandja selle sundpuhkuse vormistanud, ja vastavat tasu nõuda. Jätab tööandja selle maksmata, võib nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
- Üksikasjad
Egle Käärats
sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja
Miks on määratud aasta puhkusegraafiku koostamise lõpptähtajaks 31. jaanuar, kui paljudel töötajatel on suvised-sügisesed plaanid veel segased ning hiljem peab hakkama tegelema puhkuste ümber vormistamisega?
Puhkuste ajakava koostamise eesmärk on anda töötajale ja tööandjale võimalus oma tegevust ette planeerida. Töötajale annab puhkuse ajakava kindluse, et ta planeeritud puhkuse ajal tõesti saab puhkusele minna. Tööandjale on etteteatamine vajalik tootmise või tellimuste planeerimiseks, asendajate värbamiseks jne. Ootamatuste korral aitab kindlasti võimalus muuta puhkuste ajakava poolte kokkuleppel. Lisaks on puhkuseseaduses loetelu puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest, mille korral võib kasutamata puhkuse või puhkuseosa viia muule ajale.
31. jaanuar on tavapärane kuupäev, mille aluseks on usk, et aastaplaanid tehakse aasta alguses. Pole mingit erilist põhjust, miks puhkuse ajakava peaks olema valmis just jaanuari lõpuks. See on seadusandja määratud kuupäev nagu iga teinegi. Kui teha puhkuste ajakava näiteks märtsis, siis võib selle kahjuks öelda, et on raske järgmise talve suusapuhkuste aega ette näha.
Mis iganes kuupäev puhkuse ajakava valmimise tähtajaks ka seatud poleks, on aasta jagu ette plaanida ikkagi keeruline ning see nõuab osapoolte huvide vastastikkust arvestamist ja tegutsemist heas usus.
- Üksikasjad
Arstide hinnangul on arsti poole pöörduva kontorirahva juures täheldatav tendents, et kaebusi ei ole korraga üks, vaid hulgi.
«Kõige tavalisemad on peavalud, seljavalud, valud õlgades ja kätes, kõhuvalud jne. Pidevalt on neil ka nohu ja köha,» rääkis ajakirjale Saldo perearst Kai Soop.
See tuleneb aga tubasest eluviisist ja sundasenditest. Soop märkis, et kontoriinimene saab värsket õhku tihtipeale ainult nii palju, kui majauksest autoni ja sealt jälle kontorisse jõudmiseks aega läheb.
Haigusi võib aga lisaks arvutile, vähesele liikumisele ja ühes asendis istumisele põhjustada ka vääralt reguleeritud ventilatsioon.
Haiguste vältimiseks tuleks töötajal kas või tund aega iga päev kontorist väljas käia, süüa korralikku lõunat ning tööpauside ajal tuleb kindlasti teha venitusharjutusi ja silmadele puhkuse andmiseks vaadata kaugusse.
Töötervishoiuarst Ruudo Annus soovitab võimalusel ka vaimset ja füüsilist tööd omavahel kombineerida.
Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24
- Üksikasjad
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Sageli tahab töötaja saada osa puhkuseraha pärast puhkuselt tulekut. Põhjus - et mitte kogu puhkuseraha ära kulutada ja jätta raha elamiseks ka pärast puhkuse lõppu.
Töötaja põhjendus on inimlik, kuid seaduse eesmärk ei ole distsiplineerida töötajat puhkuseraha säästvalt kulutama. Puhkuseseadus kohustab tööandjat maksma töötajale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Puhkusetasu makstakse kõigi puhkusepäevade eest. Seadus lubab erandina maksta puhkusetasu kahes osas neile töötajatele, kellele on ette nähtud kuni 56päevane puhkus ja kui selline tingimus on kollektiivlepingus. Sellisel juhul makstakse vähemalt pool puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust ja teine osa kollektiivlepinguga kokku lepitud ajal.
Teistel töötajatel, kelle puhkus on lühem või kel puudub kollektiivleping, tuleb arvestada kogu puhkuseraha maksmisega enne puhkusele minekut.
Töötajate vajadused puhkuseraha kulutamiseks on erinevad, mistõttu on seadus sätestanud puhkusetasu maksmise üldnormi - kogu puhkusetasu makstakse välja enne puhkuse algust.
Ainus soovitus töötajale on tarbida nii, et raha jätkuks elamiseks ka pärast puhkust.
Kas tööandjal on õigus maksta töötaja avalduse alusel osa puhkuseraha alles pärast töötaja puhkuse lõppemist? Autori arvates puudub tööandjal siiski selline võimalus. Seda põhjusel, et tööandjale seaduses pandud kohustust ei saa pooled isegi vastastikusel kokkuleppel muuta.
Puhkuseraha osalist maksmist loetakse puhkusetasu maksmisega viivitamiseks, mille eest võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist.
Poolte kokkuleppel võiks puhkusetasu maksmise kord olla ka teistsugune, kuid sellise võimaluse peab kõigepealt sätestama seadus.
Tasub teada
* Pikendatud põhipuhkust kuni 56 kalendripäeva antakse koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele ning teadustöötajatele.
* Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud aja võrra.
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Töötaja esitas töölt lahkumise avalduse omal algatusel kuu aega enne töölepingu lõpetamist. Nüüd, nädal enne töölepingu lõpetamist, soovib ta lahkumisavalduse tagasi võtta. Uus töötaja on end võtnud vanast kohast meile tööle asumiseks lahti. Kuidas toimida?
Töötajal ei ole ühepoolselt õigust oma lahkumisavaldust tagasi võtta. Töölepingu seaduse kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda teise poole nõusolekul. Siinsel juhul läheb vaja tööandja nõusolekut. Seega tuleb tööandjal töötajale teatada, et tema avaldus läheb käiku ja tööleping lõpetatakse.
Töötan avalikus teenistuses. Palgajuhendis on punkt, mis ütleb: Teenistujale, kes viibib teenistuslähetuses, ületunnitöö eest lisatasu ei maksta. Kas sellise lause palgajuhendisse kirjutamine ja olukord on seaduslik?
Ei ole seaduslik. Ületunnitöö tuleb kindlasti ka avalikus teenistuses hüvitada kas lisatasu või vaba ajaga. Pigem tuleks asutuse sisedokumendiga kindlaks määrata ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord, sh ka lähetuse ajal. Üle ettenähtud tööaja töötamine ei ole ju alati ületunnitöö.
Kuna ületunnitööks on üldjuhul vaja poolte kokkulepet, siis pole asutuse juhi taotluse või nõusolekuta üle tööajanormi töötatud aja eest põhjust lisatasu nõuda.
Lehekülg 1486 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee