Artiklid
- Üksikasjad
Merike Lees
Abikaasade töötamine konkureerivates firmades tähendab suuremat ohtu tööandja ärisaladuse lekkimisele, kuid midagi teha ka ei saa.
Arco Vara ristmüügi teenuse juht Mark Shein töötas veel eelmise aasta kevadel koos abikaasa Tiinaga Uus Maa Kinnisvarabüroos välismaa kinnisvara projektijuhina. Tiina on seal turundusjuht praegugi.
Kui Mark möödunud aasta suve algul Arco Varasse üle läks, pidas OÜ Uus Maa juht Jaanus Laugus Tiinaga maha tõsise jutuajamise, et selgitada, kas neil on põhjust kartusteks ning kas nad saavad jätkata koos või mitte. "Inimestele on abielusuhe olulisem kui töösuhe, aga kuidas teha nii, et lambad terved - hundid söönud?" küsis Laugus.
Nemad leppisid suuliselt kokku mängureeglid, mille järgi ei arutata kodus etteulatuvaid, uuenduslikke teemasid ja planeeritavaid sündmusi. Mõnda aega suhtuti Tiinasse ettevaatlikkusega, kuid nüüdseks on see kadunud. "Teemasid, mida Tiina eest varjataks, ei ole," kinnitas Jaanus Laugus.
"Meile tundus, et me oleme probleemist üle," nentis Laugus. "Kui me ühel päeval näeme, et usaldust on kuritarvitatud, teeme omad järeldused. Praegu oleme rahul, et jätsime inimese alles."
Tiina Shein tunnistas, et oli algul abikaasa töökohavahetusele vastu. Lõpuks kaalusid siiski plussid miinused üles. "Olen Uus Maa fänn ja väga lojaalne töötaja, seega ei kahelnud hetkegi, et peaksin või oleksin sunnitud lahkuma," kinnitas Tiina.
Abikaasa varuplaan puudus
Mingit varuplaani enda karjääri jaoks ta teinud ei olnud, sest oht, et töösuhe Uue Maaga võib katkeda, puudus tema väitel täielikult. "Me teeme Margiga erinevat laadi tööd, ei puutu tööalaselt peaaegu üldse kokku ja ei sega teineteise tööelu," kinnitas Tiina. "Oht oleks olnud siis, kui Mark oleks siirdunud Arco Vara turundusjuhi kohale."
Mingeid täiendavaid konfidentsiaalsuslepinguid uues olukorras Tiinaga ei koostatud, kõik lepiti kokku suuliselt. "See on usalduse küsimus, usaldust saab kaotada ainult ühe korra, teist võimalust ei anta," nentis Laugus.
Ka Mark Sheini lepingus oli konkurentsikeelu punkt, kuid nagu Mark ütles, saab iga jurist neist omamoodi aru ja takistuseks see ei saanud. "Ma ju töötan kinnisvaras, kuhu mul siis veel minna on?" küsib ta retooriliselt. Börsiettevõttest uue tööandja juures on reguleeritud, mida võib öelda ja mida mitte. "Nad teavad, kus mu naine töötab, meil on kirja pandud, et me pärast tööd ei räägi tööst," märkis Mark.
"Selge on see, et me kodus äriplaanidest ja strateegiatest ei räägi. Aga me usaldame teineteist ja arvuteid kodus peitma ei pea," lisas Tiina. "Meil on ju pärast tööd nii palju muud teha, et ausalt öeldes ei jää tööst rääkimise peale suurt aegagi. Lapsega ja koduga tegelemine ning sport võtavad kogu aja."
Arutlusteemasid valitakse
Arco Vara juhatuse liikme Avo Rõõmussaare sõnul olid sellega kaasnevad võimalikud riskid neile ette teada, kuid nende maandamiseks ei ole nad midagi erilist ette võtnud. Margi lepingus on samasugused standardsed sätted kui iga teise töötaja omas, neid täiendavad suulised kokkulepped. "Sellisel tasemel toimivad äris suulised kokkulepped ja need kehtivad esimese apsuni," nentis Rõõmussaar.
Mark oli Arco Vara teadlik valik, kuna nad vajasid kogemuste ja teadmistega inimest valdkonna ülesehitamiseks. "Me vaatame asjale positiivselt - tal on kodus tugi, kellega asju arutada," rääkis Rõõmussaar. Piiri on aga raske tõmmata, mistõttu kontserni strateegilisse planeerimisse Marki kaasatud ei ole. "Tal on oluline roll oma valdkonna arendamisega seotud strateegilise raamistiku väljatöötamisel," ütles Rõõmussaar.
Kommentaar
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi juht
Olen seisukohal, et tööandja saab ainult oma töötajaga kokku leppida ärisaladuse hoidmises ja konkurentsikeelus. Töötaja vanemate, laste, abikaasa, õdede, vendade, sõprade ja sugulaste ning armukeste töötamist ei saa tööandja reguleerida ega keelata.
Töösuhtes peavad mõlemad pooled käituma lojaalselt ja heas usus. Ei tohi eeldada, et kui pooled on ärisaladuse hoidmises kokku leppinud, siis töötaja seda kokkulepet rikub ja oma abikaasale ikkagi ärisaladusi avaldab. Seega - tavapärane kirjalik kokkulepe ja tavapärasest veidi põhjalikum jutuajamine.
- Üksikasjad
Mirko Ojakivi
Möödunud nädalal kooskõlastusringile saadetud töölepinguseadus ei võimalda puhkuse ajal haigestunud töötajatel saada haigekassalt haigushüvitist.
Riigikogu liikme Eiki Nestori arvates on ametnikud rakendussätteid kirjutades liiga hoogu läinud. Kui praegu jääb inimene põhipuhkuse ajal haigeks, siis saab ta nende päevade eest hüvitist. Uus seadus seda võimalust aga ette ei näe, ütles Nestor.
Lisaks muudaks uus töölepinguseadus puhkuse arvutamise korda. Kui praegu arvutatakse puhkust kalendripäevades, siis tulevikus tööpäevades. Kehtiva töölepinguseaduse alusel on inimestel õigus 28 päeva pikkusele põhipuhkusele, eelnõu kohaselt aga 20-tööpäevasele puhkusele.
Sotsiaalministeeriumi arvates on inimestel kombeks kalendri-päevades arvestatud puhkus välja võtta tööpäevades, kaldudes niiviisi seaduse mõttest kõrvale.
Teine oluline puhkust puudutav muudatus on seotud puhkamata jäänud puhkuse aegumistähtajaga. Kui praegu saab töötaja puhkamata jäänud põhipuhkust kasutada nelja aasta jooksul, siis uus seadus lühendab aega aastale, et motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal.
- Üksikasjad
Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist
Eelmise kuu komandeeringurahad on saamata. Kui palju peaks asutus maksma päevaraha Riias viibimise eest ja millal peaks seda tegema?
Seadus ei sätesta päevarahade maksmise korda ja tähtaega. Üldjuhul hüvitatakse lähetuskulud ja makstakse päevarahad lähetusest naasmise päevale järgneval palgapäeval või tööandja poolt kehtestatud muul ajal pärast lähetuse kuludokumentide esitamist. Päevaraha alampiir välislähetuses (väljaspool Eestit) viibimise eest on 350-500 Eesti krooni päevas. Juhul kui Riias viibimise ajal pidi töötaja ka ööbima, siis majutuskulu alampiir lähetusel välisriiki on 1200-2000 Eesti krooni ööpäevas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Kui tööandja ei ole mingil põhjusel hüvitanud töötajale tema lähetusega seotud kulusid mõistliku aja jooksul, tasuks sellest talle kirjalikult teada anda. Kui tööandja põhjendamatult keeldub maksmisest, võib töötaja nelja kuu jooksul pöörduda nõudega töövaidlusorgani poole.
- Üksikasjad
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Oleme olnud aastaid harjunud, et puhkust antakse kalendripäevades.
1. jaanuarist muutus aga puhkuseseadus, isapuhkust ning täiendavat lapsepuhkust antakse tööpäevades. Nüüd oleme nõutud.
Tööpäevades antava puhkuse puhul tekib küsimus, mis on tööpäev nende jaoks, kes töötavad päevas rohkem kui kaheksa tundi.
Kas tööpäevaks tuleks lugeda tavapärast kaheksatunnist tööpäeva või on tööpäev ka näiteks 24tunnine vahetus. Vastuse annab töö- ja puhkeaja seadus, mille järgi on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Sellest tulenevalt on ka 24tunnine vahetus tööpäev.
Tulles isapuhkuse andmise juurde - isale antakse puhkust 10 tööpäeva, sõltumata sellest, milline on tema tööajakorraldus ehk mitmest tunnist koosneb tema tööpäev.
Tööpäevades isapuhkuse andmise eesmärgiks on väärtustada pereelu, võimaldades isale lisaks puhkepäevadele täiendavat puhkust talle ettenähtud tööpäevadel.
Seega ongi näiteks 24tunnises vahetuses töötaval isal õigus saada isapuhkust kümne 24tunnise vahetuse ulatuses.
Tuleb möönda, et isapuhkuse selline võimaldamine võib tekitada nurinat nende isade hulgas, kes töötavad näiteks kaheksatunnise tööpäevaga, kuna nende isapuhkuse kestus on kalendaarselt kaks nädalat.
Puutumus töötajate ebavõrdse kohtlemisega on olemas. Samas aga tuleb tõdeda, et isad, kes töötavad kaheksatunnise tööpäevaga, saavad igapäevaselt rohkem perele pühenduda.
- Üksikasjad
Maksu- ja Tolliamet juhib tööandjate ja FIE- de tähelepanu sellele, et 1. jaanuarist 2008 on tõusnud sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 2700 kroonini. Eelmisel aastal oli kuumäär 2000 krooni.
Tööandja peab igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 2700 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 891 krooni kuus (v.a. seaduses sätestatud erandid). Kui töötajal on mitu tööandjat, siis miinimumkohustuse ulatuses maksab sotsiaalmaksu tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.
Seadusega on sätestatud isikute kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud palgalt. Nendeks on muuhulgas töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni, kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last, samuti töötaja või teenistuja, kes on õpilane või Eesti alalisest elanikust üliõpilane.
Samuti palub Maksu- ja Tolliamet kõigil füüsilistest isikutest ettevõtjatel (FIE-del) tähele panna, et seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks oleva kuumäära tõusmisega 2700 kroonini, tuleb neil kvartalis maksta 2673 krooni sotsiaalmaksu avansilisi makseid (891 krooni kuus ja 10692 krooni aastas). Sotsiaalmaksu kvartaalsete avansiliste maksete tasumise tähtajad on endiselt 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember.
Seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks oleva kuumäära tõstmisega palume FIE-del, kelle eest maksavad sotsiaalmaksu samaaegselt tööandja, riik või kohalik omavalitsus, oma I kvartali sotsiaalmaksu kohustus üle kontrollida koheselt pärast tasumise tähtpäeva, s.o. 15. märtsi saabumist, võla olemasolul see koheselt tasuda, et vältida tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt intressi arvestamist (0,06 protsenti päevas).
Oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat on FIE-l võimalik teada saada e-maksuametist/e-tollist oma FIE sotsiaalmaksu kontokaardilt, sisestades perioodi lõpu kuupäevaks 15. märtsist hilisem kuupäev või küsides Maksu- ja Tolliameti piirkondlikust keskusest.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:
Lehekülg 1482 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee