Signe Kalberg
AS Rubla oli nõus maksma töötajale väärtuspalgaks ühekordset preemiat.
Eelmise aasta algul pöördus Tere AS-i töötaja Leida Lind kohtusse, sest tema meelest oli tööandja maksnud talle ettenähtust vähem väärtuspalka. Töötaja hinnangul jäi tal seetõttu 2002. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta jaanuarini saamata 114 069 krooni töötasu.
Tallinna Piimatööstuse AS-is kehtinud palgasüsteemi järgi koosnes töötaja töötasu põhipalgast ja väärtuspalgast. Põhipalgaks oli sellel ametikohal töötamise eest makstav minimaalne tasu, mis võeti palgaskaalalt ja mis ei kajastanud konkreetse töötaja omadusi. Väärtuspalk oli töötaja hindamise tulemustest sõltuv palgaosa ja kajastas töötaja individuaalseid omadusi.
Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis Leida Linnu avalduse rahuldamata ja leidis, et töötaja nõue saada palka ja viivist on aegunud. Lind sai otsuse kätte 29. novembril 2005. Kuna ta polnud sellega nõus, otsustas ta pöörduda kohtusse sama töövaidluse lahendamiseks, kuid esitas haiguse tõttu hagi-avalduse Harju maakohtule ettenähtud tähtajast kolm nädalat hiljem.
Nii Harju maakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus jättis Linnu hagi rahuldamata.
Tänavu mais pöördus Lind riigikohtu poole sooviga tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
Kuid kohtuteele tuli kiire lahendus, mis säästis nii kohtusüsteemi kui ka asjaosalisi uutest kuludest. Juulis esitasid vaidluse osapooled riigikohtule taotluse kinnitada nendevaheline kompromissleping ning lõpetada menetlus.
Töölepingu lisa
Kompromissi järgi oli AS Rubla (endise ärinimega Tere AS) nõus maksma Leida Linnule ühekordset preemiat 66 000 krooni ja muutma töölepingut ehk pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase muudatuse töölepingu lisana.
Linnu esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra ütlust mööda ei arvestanud kohtud sisuliselt aegumise kohaldamise ja menetluse ennistamise asjaolusid.
Ma isiklikult arvan, et kompromiss oli üllatus. Kompromissi sõlmimist ajas klient ise. Samas, kaaludes protsessi pikkust ja kulutusi õigusabile, oli see ka mõistlik, ütles Meidra. Õpetlikku on Meidra sõnul selles loos kindlasti: Olge normaalsed ja püüdke üksteisega hästi läbi saada. Või siis ärge jätke asju viimasele minutile.
Kokkulepe oli parim lahendus
Tere AS-i juhataja Ülo Kivine ütles, et tööandja ja töötaja on selle asja üle vaielnud aastaid.
Tööandja ei ole taganenud põhimõttelisest seisukohast, et ta on toiminud kogu vaidlusaluse aja õigesti.
Enne kompromissi tegemist ei saanud me töövaidluskomisjonis ega üheski kohtuastmes menetluse jooksul ebasobivat resultaati, seega ei olnud meil põhimõtteliselt midagi selle vastu, et riigikohus asja menetleks, selgitas Kivine.
Ta kinnitas, et kompromiss tööandja ja töötaja vahel ei tulnud raskelt ja tekkis nn kodurahu huvides, sest vaidlus oli kestnud aastaid.
Arvestades asjaolu, et tegemist oli isikuga, kellega töölepingu lõpetamise võimalusi seadus oluliselt piiras, ei olnud palju võimalusi peale kokkuleppe.
