Ille Grün-Ots
Uuest aastast ei tohi tööandja laenu anda väiksema aastaintressiga kui viis protsenti.
Palgapäevani on kaks nädalat, aga rahakotis ulub tuul. Pangaarve on kah miinustes, krediitkaardiga sai just lapsele suusad ostetud. Appi! Mida teha? Kass on näljas ja naise kehakaal hakkab Aafrika näljahädalise klassi langema.
Nõukogude ajal oli asi nii sätitud, et said kaks korda kuus raamatupidaja juures sappa võtta: avansipäeval ja palgapäeval. Mõni leiab siiani, et oli praegusest parem süsteem: kui kõik raha korraga käes, tekib eufooria oh, kui palju pappi! ja sama eufooriliselt kulub see raha ka hästi ruttu ära. Kui jupikaupa tilgutati, oli justkui lihtsam majandada.
Tegelikult on kaks täiesti legaalset võimalust, kuidas rahahädas töötaja saab tööandja abil palgapäevani välja venitada: paluda avanssi või suurema summa saamiseks võtta firmast laenu.
Arno (35) oli võtnud pangalaenu uue kodu jaoks. Sissetulekud-väljaminekud olid viimase piiri peal balansis, aga ikka mingi 40 000 krooni jäi korteri sisustamisel puudu. Tarbimislaenud ja muu säärane kallis värk oleks eelarve lõhki ajanud. Küsiski mees siis tööandjalt ja oh imet, oldigi nõus! Eks need n-ö kuldsed käerauad olid töötad ju ikka vähemalt seni, kuni laen on tagasi makstud. Intress oli ligi kolm protsenti aastas, nii et sisuliselt oli protsendita laen ja sai kenasti tagasi makstud. Järgmisest aastast ei tohi alla viieprotsendise intressiga laenu anda, aga see on ka ülimalt soodus võrreldes 16-protsendise intressiga antavatest tarbimislaenudest-arvelduskrediidist, arvab Arno.
Samasuguste kuldsete käeraudade stiilis on ka praegu kindlustusfirmade pakutav investeerimiskindlustus, mille tööandja sõlmib töötaja kasuks. Sampo Lifeil on sobiva nimega teenus: Kuldsed Käed.
Kuldsed Käed
Asja iva on selles, et kui mõne teise kindlustusteenuse puhul (töötaja saab teoreetiliselt raha kasutada kohe esimese vajaduse korral) peab tööandja tasuma erisoodustusmaksu, siis Kuldsete Käte puhul makstakse töötajale kindlustussumma välja alles pärast lepingu lõppemist (näiteks viie aasta pärast) ning tööandja peab makse maksma alles siis. Kui töötaja peaks varem töölt lahkuma, ei saa ta tuhkagi, sest kindlustuslepingus on soodustatud isikuks märgitud tööandja ja kui töötaja n-ö alt veab, võib tööandja kasutada raha millekski muuks näiteks uue töötaja leidmiseks.
Pisikese õmblusfirma juht Mare ütleb, et tema annab nii avanssi kui ka laenu vaid erandkorras. Ma tean kõikvõimalikke seadusi ja määrusi, aga eelistan laenu anda n-ö omast taskust, mitte firma rahast. Selliseid juhuseid tuleb ette kõige rohkem kord kahe kuu kohta ja seda ka mõne üksiku inimese puhul. Kõike võib ju juhtuda: kellel suri isa ära, kellel mees joob, kes tegi autoga avarii Ja minu töötajad on üldjuhul niigi vaesed, kinnitab Mare.
Laenuintress kerkib
Seni kolm protsenti
Jaanuarist viis protsenti
Tööandjal on kogu aeg olnud õigus anda oma töötajale pisikese protsendiga laenu.
Rahandusministri selle aasta 3. septembri aasta määrusega nr 46 muudeti Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine § 2.
Muudatus sätestab, et vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punktile 6 loetakse erisoodustuseks töötajale laenu andmine intressiga alla viie protsendi aastas.
Kehtima hakkab uus intress 1. jaanuarist 2008.
