Artiklid
- Üksikasjad
Meelike Eenpuu-Villup
Üha enam noori otsib suveks tööd, et taskurahale lisa teenida. Põhiliselt oodatakse noori malevatesse, aga seal on kohti vähem kui tahtjaid. Ent mida tuleks suveks tööle minnes silmas pidada?
Noored leiavad endale tööd ajalehepoisi, maasikamüüja või -korjajana, suvekohvikutes ettekandjana, turismihooajal müüjana jne. Tuleb vaid julge ja asjalik olla ning sobiv ja jõukohane töökoht leida.
Kõige selle juures tuleb aga meeles pidada, et on hulk seadusi, mis alaealiste töötamist reguleerivad.
Tööinspektsiooni juristi Annely Lindi sõnul on kõik vajalik seadustega reguleeritud. Üldjuhul alla 15-aastased töötada ei tohi, 1314-aastase palkamisel on vajalik seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
Katseaega pole
Ka peavad kõik alaealised läbima enne tööleasumist arstliku kontrolli. Asi, mis noortele tundmatuks jääb, on katseaeg seda lihtsalt ei tohi nende puhul rakendada.
Ka tööaeg on rangelt vanuse järgi piiratud. 1314-aastane või koolikohustuslik nooruk võib töötada kuni neli tundi päevas, 15-aastane, kes pole koolikohustuslik, kuus tundi, ning 1617-aastane, kes pole koolikohustuslik, seitse tundi.
Koolikohustuslikuks loetakse noort kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. «Keelatud on igasugused ületunnid ning töötamine puhkepäevadel,» manitseb jurist.
Kui 1314-aastane noor saab tööd loomingulise töötajana spordi-, kultuuri- või reklaamivaldkonnas, võib ta tööinspektori loal töötada kuni kella 20ni. «Seda tingimusel, et tehtav töö on ohutu, ei kahjusta noore kõlblust, tervist, arengut ega takista kooliskäimist,» selgitab Lind.
1517-aastas töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, võib tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada kuni kella 23ni või osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses kuni kella 24ni.
Et noori võetakse enamasti abitöödele, on palgad üldjuhul madalamad kui muidu. Palgaseadus kehtib aga kõigile lepinguga töötajatele palk on kindlaks määratud ja fikseeritud lepinguga, seda makstakse vähemalt kord kuus ning palga maksmisel viivitades tuleb iga viivitatud päeva eest maksta viivist 0,5% päevas.
Paberi peal on kõik väga kena, kuid mida teha siis, kui tööandja noori kõigele vaatamata ära kasutama kipub?
Abi saab infotelefonilt
Hirmust tööst ilma jääda võib nii mõnigi olla nõus ületundide või väiksema palgaga. Juhul kui tööandja seadust või töölepingut ei täida, soovitab Lind nõu saamiseks pöörduda kohalikku tööinspektsiooni. Samuti saab esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 1012 helistada tööinspektsiooni infotelefonile 626 9435.
Saaremaalt pärit, peagi keskkooli lõpetav 19-aastane Kristina Hermann on neli suve töötanud.
Põhjusena nimetab ta soovi lisaraha teenida ning seda, et muidu oleks terve suvi niisama raisatud siis on vähemalt kolm kuud midagi tarka tehtud. Hermann on oma suved veetnud tehasetöölisena, koristajana, malevas ja ka poes. Kõik töökohad on saadud tutvuste kaudu.
Et suvi on Saaremaal turismihooaeg, on abikäsi pea igal pool vaja. «Ja kui varakult tuttavatele rääkima hakata, et suveks tööd vaja on, siis ikka leitakse,» muigab Hermann. Suveks tööd otsides ei tasu tema sõnul eriti valiv olla kui midagi pakutakse, on targem see vastu võtta.
Suures rahateenimise tuhinas ei tohiks temagi sõnul võimalikke ohte ära unustada. Hermanni arvates on suvel töötavate koolinoorte jaoks kõige suurem oht, et tihti ei võeta neid ametlikult tööle või tehakse leping, mida igal võimalusel väänatakse.
Mida silmas pidada
Kui suvel malevasse tööle ei saa, alusta otsimist lehtede või tuttavate kaudu. Suvel on abikäsi rohkelt vaja, peaasi et otsitav töö oleks jõukohane ning ei ohustaks tervist ega kõlblust.
Kontrolli, et tegu oleks korraliku ning usaldusväärse firmaga.
Enne tööle asumist tee endale selgeks enda ja tööandja õigused ning kohustused, mis tulenevad tööseadusest.
Alaealine vajab töölepingu sõlmimiseks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut ja 1314-aastasel on lisaks vaja tööandja asukohajärgse tööinspektori nõusolekut.
Kontrolli, et kõik lepingud oleksid korrektsed ning seaduslikud.
Kui töötamisel tekivad probleemid, milles rikutakse tööseadust, teavita kohalikku tööinspektorit.
Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 1012 saab nõu küsimiseks helistada tööinspektsiooni infotelefonile 626 9435.
Allikas: Postimees
- Üksikasjad
Ants Nõmper
Raidla & Partnerid vandeadvokaat
Kas see on isiku privaatsuse rikkumine, kui tööandja nõuab töötaja isikliku mobiiltelefoni kasutamise kompenseerimisel töötajalt kõneeristuse esitamist, kus töötaja peab ära märkima need kõned, mis on tehtud tööalaselt?
Tõenäoliselt nõuab tööandja kõneeristuse esitamist mitte huvist töötaja suhtluspartnerite vastu, vaid selleks, et vältida vaidlusi maksuametiga.
Nimelt on oht, et maksuamet kvalifitseerib töötajale telefonikompensatsiooniks tasutud summad erisoodustusena. Selle vältimiseks on tööandjal vaja selgitust selle kohta, milline on töökõne ja milline erakõne. Samas sõltumata põhjusest, miks tööandja tunneb huvi töötaja kõneeristuse vastu, on siin tegemist sekkumisega töötaja eraellu. See tähendab, et kui töötaja seda ei soovi, siis tööandja telefonioperaatorilt kõneeristust ei saa.
Oma eraelu puutumatuse kaitsmise hind on kompensatsioonist ilmajäämine. Selliste olukordade vältimiseks on soovitav leppida juba töölepingus kokku summas, mis makstakse töötajale isikliku telefoni kasutamise eest tööasjade ajamiseks. Nii välditakse olukorda, kus töötaja "jonnib" ja ei kasuta enda telefoni tööasjade ajamiseks ning "tööandja" jonnib ja nõuab pabereid enne hüvitise maksmist.
- Üksikasjad
Teve Kink
Välismaale tööle minnes võib esimese palga kättesaamine tekitada suurt segadust. Oodatust väiksem number pangakontol on tingitud välisriigi maksumääradest.
Paljudesse välisriikidesse tööle minnes tuleb arvestada astmelise tulumaksuga: kes rohkem teenib, see ka rohkem makse maksab. Kindlasti tasuks enne välisriiki minekut tutvuda sealse maksusüsteemiga.
Näiteks varieerub Inglismaal, kus ma ka ise töötanud olen, tulumaks 0-40 protsendi vahel. Seega pole miinimumpalka teenivatel inimestel vaja seda maksu maksta.
Välismaal vajalik tööluba
"Et maksta Inglismaal vähem tulumaksu, tuleb teha endale tööluba (Working Visa) ning pikemaks ajaks minejatel ka isikukood (National Insurance Number). Samuti on võimalik saada osa raha tagasi, kui sa täidad P45 dokumendi ning tood selle Eestisse," õpetab Oksana Golovina, kes on juba pikka aega vahendanud töötajaid välismaale Evmar Agentuuris.
Palgatekk hoia alles
Samuti lisab Golovina: "Summa peab olema suurem kui 50 naela, sest muidu pole mõtet seda tagasi küsida. Võib tekkida olukord, kus peate ise juurde maksma."
Tööloa taotlus on kasulik ära täita esimese nädala jooksul, sest selle tegemine võtab aega pea kuu. "Paljud välismaale tööle asunud viskavad palgatekke minema või hoiavad neid nii, et need on kortsus, mustad ja kasutuskõlbmatud pärastisteks tehinguteks," selgitab Golovina tüüpilisi vigu, mis takistavad hiljem makse tagasi küsida.
Tema sõnul saab Eestis tagasi küsida ainult tulumaksu, mis on makstud inglise keelt kõnelevates maades nagu Iirimaa, Inglismaa, Austraalia, Uus-Meremaa või USA. "Inglismaal kaotatud tulumaksust võetakse maksutagastusfirmas maha 11 protsenti ning töötajal on õigus küsida tagasi tulumaksu viis aastat, samuti toimitakse ka Iirimaa puhul."
Kuna inglise keelt mittekõnelevates maades teenitud tulumaksu Eestis tagasi ei saa, on sel juhul mõistlik ajada see asi korda välisriigis olles.
Tulumaksumäärad välisriikides
* Tulumaks (%) Norra 28-51,3
* Austria 21-50
* Prantsusmaa 10-48
* Hispaania 15-45
* Itaalia 23-43
* Saksamaa 15-42
* Iirimaa 20-41
* Portugal 10.5-40
* Lõuna-Aafrika
* Vabariik 18-40
* Kreeka 0-40
* Inglismaa 0-40
* USA 0-35
* Soome 9-32
* Venemaa 13
* Monaco 0
Allikas: Äripäev
- Üksikasjad
Tanel Raig
Ligi 20 protsenti töötajatest soovib aasta alguses paika pandud puhkusegraafikus teha muudatusi.
Aastaid OÜs Viimsi Valdused majahoidjana töötanud ukrainlanna Zinaida Oleks otsustas esmakordselt Ukraina kombe kohaselt külastada pärast ülestõusmispühasid esivanemate haudasid sünnimaal. Otsus tuli ootamatult ja juhilt oli vaja küsida kahenädalast planeerimata puhkust.
Äripäev küsitles personalijuhte ja umbes 20st vastanust väitis lõviosa, et peavad aasta jooksul ümber tegema ligi viiendiku jaanuari lõpus koostatud puhkusegraafikust. "Pakun, et umbes 20% meie töötajatest muudab oma esialgset puhkuseplaani, tingituna kas siis eraelulistest või tööalastest põhjustest," räägib OÜ Linxtelecom Estonia arveldusspetsialist Marge Arro. Tema väidet toetab ASi Ekseko juhiabi Ülle Haukanõmm, kes ütleb, et ettevõtte 165 töötajast soovib iga aasta umbes 30 graafikuvälist puhkust.
Töötajatele tullakse vastu
Viimsi Valduste haldusjuht Sulev Jaanus maksab palka 54 töötajale. Nende hulgas on koristajaid, kelle sünnimaa on Ukraina, Valgevene või Venemaa. Tihti paluvad nad muuta puhkusegraafikut seoses suguvõsas toimuvaga (matus, pärimine, pulmad) või võimalusega kasutada odavamaid sõiduvõimalusi (hinnakampaaniad, odavlennud). "Sellistel juhtudel tuleme neile alati vastu, kuna olukord ei kannata ootamist," räägib Jaanus. Ta palub töötajal asendajaga kokku leppida ning ootab neid puhkuseavaldust kirjutama ja asenduslepingut sõlmima.
Asendaja leiab tööandja
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami väitel päris nii puhkuse asendamine toimuma siiski ei peaks. Tema sõnul ei saa nõustuda tingimusega, kus töötaja peab erakorralisele puhkusele pääsemiseks ise endale asendaja leidma. "Töökorralduse muutmise kohustus on tööandjal," leiab Siitam.
Nii toimubki pikemaajaliste puhkusemuudatuste organiseerimine Abakhan Fabrics Eesti ASis. Sealne haldusjuht Liina Endrekson räägib juhusest, kus töötaja soovis pikemat palgata puhkust ja ta pidi tööle võtma asendustöötaja.
Kaks päeva enne sünnimaale ärasõitu on Zinaida Oleks tagasihoidlikult õnnelik. Ta ütleb, et tema ülemus on tore, võimaldas tal niimoodi ootamatult puhkusele minna. Asendaja leidmisega tal probleeme ei olnud - tema mees töötab samas ettevõttes majahoidjana. Ka ülemus on rahul: "Tulles töötajale vastu, saad teinekord ilma lisatasuta paluda täita mõnda lisaülesannet - kevadkoristus, eritööd ja nii edasi," nendib Jaanus.
Kommentaar
Kadri Agarmaa
International Language Services OÜ juhatuse liige
Meil oli kord suuri probleeme töötajaga, kes õppis ülikoolis kaugõppes.
Eelnevalt kokkulepitud paaripäevasest õppepuhkusest sai tihti terve nädal, sest töötav üliõpilane helistas päevakaupa hommikuti oma kolleegile (mitte tööandjale) ja teatas oma otsusest (mitte soovist) õppepuhkust pikendada.
Loomulikult tekitas see töökaaslastele probleeme, kuna teadmishimulise kolleegi töö tuli nendel ära teha. Kuna kolleegid olid kenad inimesed, siis skandaali nad sellest ei tekitanud, kuigi olid äärmiselt ärritunud.
Siit saime ehk ka väikse õppetunni: puhkuse andmisest graafikuvälisel ajal tuleks võimaluse korral siiski pigem hoiduda, kuna see häirib paratamatult kolleegide normaalset töörütmi.
tasub teada
* Töötaja puhkuse aeg on kindlaks määratud aasta alguses koostatud puhkuste ajakavaga.
* Puhkuseseadus sätestab, et puhkuste ajakava muudetakse poolte kokkuleppel, kuid ei täpsusta, kuidas seda teha.
* Et puhkuste ajakava muutmise protseduur oleks töötajale selge, tuleb see töösisekorraeeskirjas kindlaks määrata.
* Puhkuste ajakava muutmise olulisim tingimus on muudatuse soovist ette teatada.
* Etteteatamisaeg peab olema mõistlik ehk võimaldama teisel poolel piisava aja jooksul otsustada ja vajadusel teha muutusi töökorralduses. Puhkuseseadus on teatud juhtudel ette näinud töötajapoolse puhkusele minekust etteteatamise vähemalt kümme päeva. Kui pikem etteteatamine ei ole põhjendatud, võikski sellise tähtaja ette näha.
* Soovist muuta puhkuseaega peaks kindlasti teisele poolele kirjalikult teatama.
Allikas: Niina Siitam, tööinspektsioon
- Üksikasjad
Möödunud aasta lõpuni oli võimalik kogumispensioni II samba osakuid pärida vaid osakutena, alates käesolevast aastast tehakse pensioni II samba osakute pärimisel ka rahalisi väljamakseid. Alates 1. jaanuarist on tehtud väljamakseid 380-le inimesele, keskmine väljamakse suurus on olnud 9 000 EEK.
Pärimise korral võib päritud osakud kanda oma pensionikontole või rahas välja võtta, võimalik on ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas. Samas tasub meeles pidada, et osakute rahas väljavõtmisel peetakse väljamakse summalt kinni tulumaks.
Inimesed on hakanud päritud pensionifondi osakuid rohkem välja võtma rahas, kuid kindlasti tasuks mõelda ka osakute kandmisele enda pensionikontole ning selle peale, millist kasu need osakud võiksid pärijale tulevikus, pärija pensionieas, tuua, kommenteeris Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson.
Pärijatel tuleb esitada sobivasse pangakontorisse avaldus päritud osakute rahas väljamaksmiseks või oma pensionikontole kandmiseks ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.
Kohustusliku kogumispensioni fondide kogumaht kasvas esimeses kvartalis 7,4 miljardilt 8,3 miljardi kroonini. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi kasvuga: 2007 - kasv 0,9 miljardit krooni, 2006 kasv 0,6 miljardit krooni.
Pensioni II sambaga liitunute arv kasvas 2007. aasta esimese kvartaliga 6 081 inimese võrra. Kokku on 31. märtsi seisuga liitunud 525 807 inimest.
Kogumispensioni fondide keskmist tootlust peegeldav EPI indeks tõusis esimese kvartaliga vaid tagasihoidlikud 2,42 punkti, saavutades 147,79 punkti taseme.
Detailne informatsioon kogumispensioni kohta on kättesaadav Pensionikeskuse koduleheküljelt: www.pensionikeskus.ee Kogumispensioniga liitunute üle peab arvestust Eesti Väärtpaberikeskus.
Lehekülg 1487 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee