Artiklid
- Üksikasjad
Marta Traks,
Merike Kaet,
tööturuamet
EL-i kodanikuga on lihtsam, kolmandast riigist tulijaga on rohkem sekeldamist.
Eesti tööturg on avatud Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) riikide kodanikele, mis tähendab, et tööandja võib otse sõlmida töölepingu sobiva töötajaga. Tööleping sõlmitakse vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele.
Tööandja on kohustatud esitama haigekassale vajalikud dokumendid ravikindlustuse saamiseks. Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle ühekuulise töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Tööandja peab võtma ühendust maksu- ja tolliametiga, kus EL-i töötajale väljastatakse mitteresidendi registrikood. Infot selle kohta saab aadressilt http://www.emta.ee/ ?id=4649
Tuleb meeles pidada, et EL-i, EMP ja veitsi Konföderatsiooni kodanikul (EL-i kodanik) on õigus Eestis viibida ja tööd teha kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni kolm kuud alates riiki sisenemisest. Selleks et tööandja saaks esitada tema andmed maksu- ja tolliametisse või haigekassale, peab EL-i kodanik taotlema Eesti isikukoodi kohalikus omavalitsuses. Isikukood ei anna veel Eestis elamise õigust (ta ei tohiks siin viibida kauem kui kolm kuud).
Kui töö kestab üle kolme kuu, tuleb EL-i kodanikul vormistada elamisõigus. Tähtajalise elamisõiguse omandamiseks peab EL-i kodanik end registreerima elukohajärgses kohalikus omavalitsuses hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast. Ta peab esitama kaks avaldust: ühe isikukoodi saamiseks ja teise elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Ühe kuu jooksul pärast tähtajalise elamisõiguse omandamist peab EL-i kodanik isiklikult pöörduma kodakondsus- ja migratsiooniameti teenindusbüroosse, et taotleda tähtajalist elamisõigust tõendav isikutunnistus (ID-kaart). Info: http://www.mig.ee/est/Elamisload/ELkodanik/
Kokkuvõttes võib öelda, et kui võetakse tööle EL-i kodanik, siis kehtivad samad reeglid, mis kohalikele töötajatele: tööandja teavitab maksu- ja tolliametit ning haigekassat. Põhimõtteliselt kõik, mis puudutab EL-i kodaniku legaliseerimist (isikukoodi saamist, elamisõiguse taotlemist), on tema, mitte tööandja hooleks. Töö-andja võib olla toeks.
Kolmanda riigi tööjõud
Välismaalase töölevõtmiseks tööturuameti loa taotlemiseks peab tööandja astuma järgmised sammud.
Loa taotlemiseks peab töö-andja või tema esindaja pöörduma tööturuameti poole. Kontaktid leiab veebilehelt www.tta.ee.
Vabast töökohast, kuhu soovitakse võtta tööle välismaalane, tuleb kahe kuu jooksul teatada üleriigilises ajalehes või töövahendusega tegelevas internetiportaalis ja tööturuametis. Kui sobivat töötajat kahekuulise konkursi jooksul ei leita, siis saab tööandja esitada tööturuametile taotluse välismaalase tööle võtmiseks. Taotluse vormi leiate TTA kodulehelt aadressil http://www.tta.ee/index.php?id=407, kodakondsus- ja migratsiooniameti kodulehelt ja paberkandjal saab taotluse vormi ka tööturuameti osakonnast. Koos taotlusega tuleb esitada isikut tõendav dokument, tööandja esindaja peab esitama ka kirjalikult välja antud volikirja, juhul kui ta ei ole äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgi kinnitatud tööandjat esindama.
Taotluses esitab tööandja järgmised andmed:
välismaalase isikuandmed
välismaalase haridus, omandatud eriala või kutse
töötamiskoha andmed
tööandja andmed
töö ja lepingu andmed
põhjenduse, miks tööandja soovib välismaalast tööle võtta
kui kaua on tööandja sobivat töötajat Eestist otsinud
milliste töövahendusega tegelevate asutuste poole tööandja pöördus ja kus ta tööpakkumise avaldas
milliste töökohustuste täitmiseks ei olnud tööotsijail sobivat haridust, kvalifikatsiooni või töökogemusi
andmed vaba töökoha ja töötajale esitatavate nõuete kohta.
Tööandja esitab lisaks taotlusele järgmised dokumendid:
välismaalase eesti keele oskust tõendava dokumendi, kui eesti keele oskust on vastaval töökohal töötamiseks vaja
välismaalase haridust, eriala ja töökogemust tõendavad dokumendid; üksnes CV-st ei piisa töötamiskogemuse tõendamiseks
NB! Esitatavad dokumendid peavad olema eesti-, vene- või ingliskeelsed. Kui need on tõlgitud, siis peab tõlge olema notariaalselt kinnitatud ning kolmandates riikides välja antud dokumendid peavad üldjuhul olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga.
Taotlus võetakse tööturuameti menetlusse taotluse esitamise päeval ning otsuse teeb amet 15 päevaga. Positiivse otsusega (vormistatakse sama taotluse vastavatele väljadele) pöördub tööandja kodakondsus- ja migratsiooniametisse.
Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riigid on:
Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Island, Liechtenstein, Norra, veits, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Ungari, Tehhi, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia.
- Üksikasjad
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Sooviksin teada, kuidas on määratud korteriühistu juhatuse esimehe palk. Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest seda välja ei lugenud, põhikirjas ka märget pole. Kas KÜ juhatus võib palga suuruse ise otsustada või on selleks vaja üldkoosoleku otsust? Kas juhatuse esimehe mobiilikõned võib kinni maksta ilma kõneeristusteta ja kas selleks on ette nähtud ka mingi piirmäär?
Korteriühistu juhatuse esimehega ei sõlmita töölepingut, seepärast pole õige rääkida ka tema palgast. See ei tähenda, et esimees peaks oma tööd tasuta tegema. Temaga sõlmitakse volituste ajaks käsundusleping, milles näidatakse muu hulgas tasu suurus ja võidakse kokku leppida ka telefonikõnede limiidis jms. Õigusaktid selles osas täpseid ettekirjutusi ei anna.
Käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, seda reguleerib võlaõigusseadus.
Mittetulundusühingute seaduse kohaselt on juhatuse või muu organi liikmega, sh esimehega, tehingu (lepingu) tegemise otsustamine ja selles tehingus esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses. Seega tuleks korteriühistu üldkoosolekul üheaegselt juhatuse ja esimehe valimisega määrata ka inimene, kes sõlmib esimehega käsunduslepingu. Igati mõistlik on lepingutingimused, sh tasu, üldkoosolekul otsustada.
Kui mul on pedagoogika magistrikraad, kas mul on võimalus tööandjalt palgatõusu nõuda? Sel aastal sain magistrikraadi (koolieelse lasteasutuse juhtimine). Praegu töötan õpetajana.
Töölepingu alusel töötav töötaja (sh õpetaja) teaduskraadi eest lisatasu nõuda ei saa. Ainult riigiametnikele makstakse lisatasu magistrikraadi eest 10% ja doktorikraadi eest 20% ametipalgast.
Lisatasu saamiseks või palga tõstmiseks tuleb küsijal tööandjaga läbi rääkida. Soodsa kokkuleppe korral tehakse töölepingus palgatingimuste muudatus.
- Üksikasjad
Katrin Sarap
Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ jurist
Üks tööline andis avalduse, et soovib töötada poole kohaga, teine töötaja andis avalduse, et tahab töötada ja saada tasu selle poole koha eest, mis siis üle jäi, lisaks oma olemasolevatele tööülesannetele. Kuidas on õige vormistada või mida võtta aluseks, et raamatupidajale saaks esitatud õige alus tasu arvestamiseks?
Antud juhul ei ole asja faktid üheselt selged ning seega on raske vastata. Üldiselt, kui töötaja annab avalduse tööandjale, et soovib töötada poole kohaga, ja tööandja sellega nõustub, tuleb teha töölepingule vastav lisa. Sellisel juhul on tegemist töölepingus toodud tööajanormi muudatusega, mis eelduste kohaselt toob kaasa ka palgatingimuste muutmise.
Sama kehtib ka selle töötaja kohta, kes avaldas soovi teha lisatööd. Ka sellisel juhul tuleks teha töölepingu lisa, milles märkida ära tööülesanded, tasustamise suurus ja kord. Raamatupidaja peaks lähtuma poolte allkirjastatud töölepingu lisast, kus pooled on kokku leppinud tasustamise tingimused.
- Üksikasjad
Olen töötanud aastaid ühe tööandja juures. Viimasel ajal on nägemine halvenenud. Kas mul on õigust nõuda, et tööandja hüvitaks mulle prillid (või ka operatsiooni). Peab mu töölepingus olema sellekohane punkt?
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli.
Silmade ja nägemise kontrolli korraldamisel arvestatakse silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.
Kui kontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid (läätsed) või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Kui tööandja töötajale vajalikke prille ei hangi, võivad pooled kokku leppida prillide maksumuse hüvitamises töölepingus.
Muid tööandja kohustusi nägemisteravuse taastamiseks (operatsioon) seadus ette ei näe.
- Üksikasjad
Töötuskindlustusmaksed lähevad põhiseadusega vastuollu, ütles maksumaksjate liidu tegevjuht Õnneli Varend ja lubas õiguskantsleri poole pöörduda.
Varend ütles, et töötuskindlustusmaksete kogumine senisel tasemel pole veenvalt põhjendatud. "Saame aru, et majandus jahtub ning makstavad hüvitised võivad suureneda, kuid otsust põhjendavaid analüüse pole," ütles Varend.
Varendi sõnul võiksid maksumaksjad töötuskindlustusmaksete praeguse määraga nõustuda, kui hüvitise saajate ring laieneks. Praegu ei maksa töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist, kui ettevõttes töötab vähem kui viis inimest. Mingit hüvitist pole loota, kui lahkuda töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
Vastuolu põhiseadusega
"Igal juhul peaks olema tasakaal," kommenteeris Varend, "praegune olukord on meie hinnangul põhiseadusvastane. Kui midagi ette ei võeta, pöördume kindlasti õiguskantsleri poole."
Ametühingute keskliidu juht Harri Taliga hääletas töötukassa nõukogus töötuskindlustusmakse samale tasemele jätmise poolt.
"Ametiühingute seisukoht on, et tuleks tõsta esimese 100 päeva töötuskindlustuse hüvitise määra praeguselt 50 protsendilt 70 protsendile," põhjendas Taliga langetatud otsust. "Tahame, et kindlustusest oleks töö kaotanutele rohkem kasu, et see ei sarnaneks nälja kondise käega."
Taliga tõdes, et suur osa töötajatest ei saa kunagi töötukassast hüvitist, sest neid lihtsalt ei koondata ning nad ei jää töötuks.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et kriitika töötuskindlustusmakse aadressil on õigustatud, sest töötukassasse pole üüratuid varusid vaja.
Kriis kriitikaga nõus
"Me oleksime töötuskindlustusmakset veelgi vähendanud, kui seaduses ruumi oleks," kommenteeris Kriis enda ja samuti tööandjaid esindanud Vahur Krafti otsust töötuskindlustusmakse praegusel tasemel hoidmise vastu hääletada.
"Üldine konjunktuuri jahenemine töötukassa varasid oluliselt ei mõjutaks. Maksumaksjate liidu kriitika on õigustatud, kuna töötukassale pole nii palju reserve vaja," lisas Kriis.
Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium valmistavad ette tööjõureformi. Sellega võidakse üksteist dubleerivad hüvitised kaotada. Praegu saab hüvitist nii tööandjalt kui ka töötukassalt.
Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium pooldavad töötuskindlustusmakse määra säilitamist, sest tööseadusandlust tehakse praegu ümber ning majandus jaheneb.
Taust:
* Eesti Töötukassa nõukogu otsustas 1. novembril nelja poolt- ja kahe vastuhäälega teha valitsusele ettepanek säilitada 2008. aastal töötuskindlustusmakse määrad selle aasta tasemel - tööandjale 0,3% ja töötajatele 0,6%.
Lehekülg 1490 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee