Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Firma sõiduautoga seotud väljaminekuid saab piiramatult kuludesse kanda, kui maksta iga kuu riigile 1715 krooni auto pealt.

"Kaaludes, kas maksta erisoodustusmaksu või autokompensatsiooni, on kõige lihtsam soovitus maksta erisoodustusmaksu auto pealt - siis ei ole mingeid probleeme," soovitas raamatupidamisfirma Competence tegevjuht Heidi Grenman. "Samas on just paljud väikeettevõtted olukorras, kus isiklik ja eraelu suures osas kattuvad ning on väga raske tõmmata piiri juriidilise ja füüsilise mina vahel."

Kui auto pealt makstakse erisoodustusmaksu, ei ole seadusandja seadnud rahalist piiri, millises ulatuses ettevõte võib kulusse kanda autokulusid. Grenman hoiatab aga, et ei tohi unustada peamist: kulud peavad olema ettevõtte ettevõtlusega otseselt seotud. "Kas igal aastal on vaja valuvelgi soetada või kas autot peaks iga päev pesema? Ettevõte peab suutma tõestada, et sõidukitele tehtud kulutused on põhjendatud," märkis ta.

Firmad eelistavad maksta, kuna nii ei tule jännata sõidupäevikuga. OÜ Ehitusveod kasutab seda kui mugavamat varianti, et kasutada autot piiramatult. "Sõidupäeviku täitmine on mõneti tülikas ja oleme otsustanud autode kasutajaid sellest kohustusest säästa," selgitas ettevõtte raamatupidaja Liisi Parksepp.

Sõidupäeviku olemasolul saab tööandja hüvitada töötajale maksuvabalt tema isikliku sõiduauto kasutamise töösõitudeks 2000 krooni eest kuus, ilma sõidupäevikuta on see summa poole väiksem ehk 1000 krooni.

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kinnitusel saab sõidupäevikut pidades ka ettevõtte auto erisoodustusmaksu vähendada. Siis peab ettevõtte sõiduki kasutaja märkima üles oma töökäigud ja eesmärgid.

"Erisoodustusmaksu ei pea tasuma vaid siis, kui suudetakse tõestada, et konkreetset sõidukit ei kasutata erahuvides," tähendas Grenman.

Autokulude kandmisel firma kuludesse on mänguruumi vähe. Kui firmadel läheb hästi, loobutakse ka massilisest päevikute pidamisest. Kui aga ajad on kehvemad, vaatab iga ettevõte, kuidas saab kulusid kokku hoida.

Erisoodustusmaks on lihtsam lahendus

* Valdav enamik firmadest eelistab maksta erisoodustusmaksu, et mitte raisata aega paberimäärimisele, hindas OÜ Competence juht Heidi Grenman.
* Näiteks soetas ühe mehe pagaritöökoda pirukate laialiveoks ja toorainete soetamiseks sõiduki. Tööd tehakse kodus, esimene korrus majast on juriidilise isiku kasutuses, teisel korrusel elab mees ise.
* Enamik sõidukiga tehtud sõite on seotud ettevõtlusega: mees ostab hulgilaost materjalid, viib pirukad poodi jne. Mis saab, kui hulgilaost tooraineid ostes ostab ka endale toitu? Töö- ja erasõite on siin raske eristada.

Töövõtulepinguga töötaja autohüvitist ei saa

* Tulumaksuseadus lubab autokulude hüvitist maksuvabalt maksta töölepinguga töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele.
Töövõtulepinguga töötajale autokulude hüvitist maksta ei saa.
* Hüvitise maksmise aluseks peab olema eelnev tööandja otsus.
* Kuludokumente tööandja raamatupidamisele esitada ei ole vaja.
* Sõidupäevikuta hüvitist võib töötaja saada ainult ühest töökohast ning sama sõiduauto kohta ei tohi sõidupäevikuta hüvitist saada mitu autokasutajat.
* Sõiduauto ei pea tingimata olema töötaja omandis.
* Aasta hüvitiste deklaratsioon INF-14 kohta tuleb esitada järgmise aasta 10. aprilliks.
* Töölähetuse (komandeeringu) korral võib hüvitada otsesed sõidukulud kuludokumentide alusel üle eeltoodud piirmäärade.
* Erisoodustuse tinglik maksubaas on 2000 krooni kuus ühe sõiduki kohta ning sellelt makstakse tulu-, sotsiaal- ja käibemaks (kui äriühing on käibemaksukohuslane).
2007. aastal on erisoodustuste tulumaksumäär 28,2%.

Maksu arvutamise näide
Tulumaks: 2000 × (0,22 : 0,78) = 564
Sotsiaalmaks: 2564 (2000+564) × 0,33 = 846
Käibemaks: 2000 × 0,1525 = 305
Kokku: 1715 krooni

Allikad: OÜ Arvestusabi, Olavi Kärsna

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Kui ettevõte kujundatakse ringi aktsiaseltsist osaühinguks ning tegevuses ja isikkoosseisus ei toimu mingeid muudatusi, kas siis tuleb tööraamatutesse ümbernimetamise kohta teha sissekanne?

Kindlasti tuleb tööandja nime muudatus teha nii tööandja kui ka töötaja töölepingu eksemplaril ning tööraamatus.

•• Olen sündinud 1935. a ja töötanud avalikus teenistuses riigi-ametnikuna 15 aastat. Osakond likvideeritakse ning töötajad koondatakse. Kas minul on koondamise puhul õigus hüvitusele 3 või 12 kuupalga ulatuses?

Kui küsijal on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta, makstakse talle koondamise tõttu teenistusest vabastamisel 12 kuu ametipalk, olenemata east.

Kahjuks on senini avaliku teenistuse seaduses kehtetuks tunnistamata säte, mis võimaldab vähemalt 65-aastast ametnikku east sõltuvalt ebavõrdselt kohelda ja lõpetada tema teenistussuhe vanuse tõttu. Selle aluse rakendamisel makstakse hü-vitust kolme kuu ametipalga ulatuses. Osakonna sulgemisel võib eeldada, et tegemist on koondamise olukorraga, mitte sellega, et ametnik oma kõrge ea tõttu ei tule tööülesannetega enam toime ja tema teenistussuhe tuleks seetõttu lõpetada.

Kui küsija teenistussuhe lõ-petatakse vanuse tõttu, kuid ta leiab, et tegelik põhjus oli ametikohtade arvu vähendamine või teenistuse ümberkorraldamine, võib ta 30 päeva jooksul oma teenistusest vabastamise halduskohtus vaidlustada, sest vabastamise alus, s.t avaliku teenistuse seaduse vastav paragrahv on diskrimineeriv, seega vastuolus põhiseaduse ja rahvusvaheliste nõuetega.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist

Tähtajaline tööleping ei lõpe ise, vaid see tuleb lõpetada, vastasel juhul tekib töötajal nõudeõigus või muutub töösuhe tähtajatuks.

Suve lõpus lõpevad paljud töölepingud, mis on sõlmitud tähtajalisena ehk teatud töö tegemise ajaks. Enamasti on sellised välikohviku ettekandja, muruniitja, jäätisemüüja jts suvetööd. Tavaliselt on selliste tööde jaoks sõlmitud töölepingute tähtajad kaks või kolm kuud.

Töölepingu tähtaja saabudes tuleks pöörata erilist tähelepanu lepingu korrektsele lõpetamisele. Lepingu korrektne lõpetamine välistab võimalikud vaidlused ja hüvitisenõuded, mis on praeguses praktikas väga sagedased.

Kui tööleping on sõlmitud tähtajaga, mis ei ületa ühte aastat, peab tööandja töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatama vähemalt viis kalendripäeva (mitte tööpäeva).

Juhul, kui tööandja nimetatud kohustust ei täida, kuid siiski lõpetab lepingu tähtaja saabumisel, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitisena keskmist päevapalka iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest.

Kindlasti tuleb töölepingu lõpetamise päeval teha töötaja töölepingusse kanne lepingu lõpetamise kohta, maksta töötajale lõpparve (palk, preemia, kasutamata puhkusehüvitis), teha kanne tööraamatusse ja see töötajale tagastada.

Ka töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades tööandjale lepingu lõpetamisest vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist.

Kui töötaja nimetatud kohustust ei täida ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära, siis ei anna selline käitumine töötajale õigust tööandjapoolsele hüvitisele.

Lisaks ei ole tööandja sellisel juhul kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale lõpparvet ega andma tööraamatut, vaid võib seda teha hiljemalt viie kalendripäeva jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja vastava nõude esitas.

Juhul, kui pooled ei saa üksteisele kirjalikku teadet vahetult üle anda, peaksid nad kasutama selleks tähtpostiteenust.

Tähitud posti puhul on soovitav lasta postiteenindajal trükkida kviitungile ka ümbrikus oleva dokumendi nimi. Sel viisil saab vältida hilisemaid võimalikke vaidlusi selle üle, kas ümbrikus üldse oli dokument sees või saabus adressaadile ainult tühi ümbrik.

Mõlemad pooled peaksid teate saatmisel lähtuma neile teadaolevast vastuvõtja asu-või elukoha aadressist.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et juhul, kui ei tööandja ega töötaja ei nõua tähtajalise töölepingu lõpetamist eelpool toodud korras või pooled ei sõlmi uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub tähtajaline tööleping automaatselt tähtajatuks.

Tähtajatu töölepingu lõpetamisele kohaldub hoopis teistsugune kord ning töötaja saab endale teised õigused ja garantiid.

Tähtajalise töölepingu lõpetamist ei takista ka töötaja haigus, rasedus, puhkus jm töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu lõpetamiseks sätestatud tagatised.

Samuti võivad pooled lõpetada tähtajalise töölepingu ka juba enne tähtaja saabumist töölepingu seaduses sätestatud alustel.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 august 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Mul jäi kasutamata puhkust eelmise aasta eest viis päeva. Kas ma tohin neid välja võtta esmaspäevast reedeni? Olen n-ö kuluaarides kuulnud oma firmast, et meil nii teha ei saa. Miks? Kas sellel on ka mingi õiguslik alus? Kas tööandjal on õigus nõuda, et ma ei tohi oma puhkusejääki välja võtta esmaspäevast reedeni ja käskida mul vormistada puhkus näiteks kolmapäevast pühapäevani? Põhipuhkuse kohta on arusaadav, et puhkus vormistatakse täisnädalates. Kui ka eelmisest aastast üleval olevad puhkusepäevad antakse kokkuleppel tööandjaga, siis saab see kindlasti olema minu kahjuks.

Küsimusest ei selgu, mis põhjusel jäi eelmise tööaasta puhkusest osa kasutamata, seetõttu ei saa päris täpselt vastata. Kui tegemist oli puhkuse kasutamist takistavate asjaoludega nagu haigus, õppepuhkus jms või puhkuse katkestamisega poolte kokkuleppel ning uut puhkuseaega kohe ei määratud ega näidatud seda tänavuses puhkuste ajakavas või ei ole tööandja üldse ajakava koostanud, on küsijal õigus minna puhkusele kasutamata jäänud päevadeks oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat. Sel juhul ei saa tööandja kuidagi nõuda, et nädalavahetus jääks puhkuseaja sisse.

Töötajale sobival ajal tuleb puhkust, sh selle kasutamata osa, anda naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust; mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemale, st nii isale kui ka emale, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; alaealisele ning tööga seotud tervisekahjustuse järel töövõime osaliselt kaotanud töötajale. Vanemale, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, tuleb tema soovil anda puhkust koolivaheajal. Ka nendele inimestele ei saa tööandja puhkuse aega ette kirjutada.

Kui küsija puhkuseosa jäi kasutamata kas või ühel loetletud asjaoludest või kuulub ta puhkuseaja valikul eelisõigusega inimeste hulka, võib ta selle oma soovi kohaselt esmaspäevast reedeni välja võtta, muul juhul tuleb puhata ajakava või poolte kokkuleppega määratud ajal.

Seadus ei nõua nädalavahetuse arvamist puhkuse hulka, viiepäevane puhkuseosa võib kesta esmaspäevast reedeni.