Artiklid

Helve Toomla
jurist

•• Millal võib töötajat koondada?
Keda ja millal ei tohi koondada?
Kellel on jäämisel eelisõigus?

Üld­ju­hul on koon­da­mi­ne lu­ba­tud siis, kui töö lõpeb kas töö­ma­hu vä­he­ne­mi­se, toot­mi­se või töö ümber­kor­ral­da­mi­se, va­rem töö­ta­nud töö­ta­ja töö­le en­nis­ta­mi­se vms tõttu. On siis­ki sel­li­seid ini­me­si, ke­da sea­dus ei lu­ba koon­da­da ise­gi töö lõppe­mi­se kor­ral, ja on neid, kel­le koon­da­mi­sel keh­ti­vad tea­ta­vad pii­ran­gud.

Täies­ti kee­la­tud on ra­se­da või al­la kol­meaas­tast last kas­va­ta­va ini­me­se (nii ema kui ka isa) koon­da­mi­ne. Sa­ma keeld keh­tib ka sel­le­le, kes il­ma ema­ta kas­va­tab lap­sin­va­lii­di või al­la kol­me-aas­tast last. Tö­öand­ja al­ga­tu­sel, sh ka koon­da­mi­se tõttu, ei ole lu­ba­tud töö­le­pin­gut lõpe­ta­da töö­ta­ja aju­ti­se töövõime­tu­se (hai­gu­se) ajal, v.a ju­hul, kui le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhjus on­gi pi­kaa­ja­li­ne hai­gus. Sa­mu­ti ajal, mil töö­ta­ja on puh­ku­sel (sh lap­se­hool­dus- ja pal­ga­ta puh­ku­sel), osa­leb sea­dus­li­kus st­rei­gis, täi­dab rii­gi või ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se pan­dud üle­san­deid või esin­dab sea­du­se või kol­lek­tiiv­le­pin­gu­ga et­tenäh­tud kor­ras töö­ta­jaid.

Need on aju­ti­sed pii­ran­gud, mil­le möö­du­mi­sel saab töö­le­pin­gu lõpe­ta­da. Koon­da­mis­tea­te võib siis­ki ini­me­se­le an­da või saa­ta ka hai­gu­se, puh­ku­se vms pii­ran­gu ajal.

Kui töö­ta­jaid koon­da­tak­se, on töö­le jää­mi­se ee­lisõigus töö­ta­ja­te ja ame­tiühin­gu usal­du­si­si­ku­tel, ame­tiühin­gu ju­ha­tu­se liik­me­tel, töö­kesk­kon­na vo­li­ni­kel ja töö­kesk­kon­nanõuko­gu töö­ta­ja­te va­li­tud liik­me­tel.

Esindajatel eelisõigus

Se­da ee­list saab ka­su­ta­da ai­nult ju­hul, kui koon­da­ta­vaid va­li­tak­se mit­me sa­ma ame­ti ini­mes­te hul­gast. Töö­ta­ja­te esin­da­ja koon­da­mi­sel tu­leb koon­da­mis­tea­de an­da või saa­ta tal­le ühe kuu võrra va­rem kui teis­te­le sa­ma staaÏiga töö­ta­ja­te­le. Pi­kem et­te­tea­ta­mi­se aeg keh­tib veel ühe aas­ta jook­sul pä­rast töö­ta­ja­te esin­da­mi­se vo­li­tus­te lõppu.

Töö­ta­ja­te esin­da­ja­te ja ka alaea­li­se koon­da­mi­seks peab tööand­ja taot­le­ma tö­öins­pek­to­ri nõuso­le­kut. Ning en­ne ame­tiühin­gu esin­da­ja koh­ta ot­su­se te­ge­mist on tö­öins­pek­tor ko­hus­ta­tud küsi­ma töö­ta­jaid esin­da­va or­ga­ni­sat­sioo­ni ar­va­must. Nii pen­sio­niee­li­ku­test kui ka pen­sionä­ri­dest töö­ta­jad on võrd­sed teis­te­ga – töö lõppe­mi­sel kuu­lu­vad koon­da­mi­se­le ne­mad­ki ning neil on õigus saa­da sa­ma­su­gu­seid koon­da­mishüvi­ti­si na­gu teis­tel töö­ta­ja­tel.

Koondamishüvitis

Tööandja maksab hüvitist:

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures kuni viis aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures viis kuni kümme aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures üle kümne aasta – nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Allikas: töölepinguseadus