Üksikasjad

Avaldatud: 17 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

vastused.ee

Lugeja küsib:
"Töötasu (e. põhipalk) on minul millegipärast väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal ja samas ettevõttes. Sooviksin teada, kas selline erinev töötasu maksmine on tööandja poolt seaduslik?"

Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:
"Töötasu suurus on poolte kokkuleppe küsimus, mis arutatakse läbi enne tööle asumist. Kui üks pool ei ole nõus või ei pea õiglaseks talle pakutavat tasu, ei ole ta kohustatud töölepingut allkirjastama.

Seadusest ei tule tööandjale kohustust maksta samal ametikohal töötavatele isikutele sama töötasu."

Üksikasjad

Avaldatud: 16 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Vilve Torn

Kes terviseprobleemide tõttu ise lahkumisavalduse annab, ei saa töötushüvitisega arvestada.

Kui tervis ei luba senist tööelu enam jätkata, on töölt lahkujal õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kahjuks ei tea väga paljud, et hüvitist on võimalik saada ainult siis, kui töölepingu lõpetamise algatab tööandja.

Artikkel jätkub...

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/haigestunud-tootajad-jaavad-teadmatuse-tottu-huvitisest-ilma.d?id=69746161

Üksikasjad

Avaldatud: 17 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Käin firma poolt saadetuna pikaajalisel koolitusel. See tähendab, et tuleb ka koolituskohas ööbida. Firma maksab kulud ja ööbimine on korraldatud soodustingimustel odavas hotellis. Enne koolituse algust allkirjastasime ka lepingu, kus olid välja toodud mõlema osapoole kohustused jne. Majutuse koha pealt ei olnud tolles lepingus minule tehtud ühtki konkreetset ettekirjutust,» kirjutab lugeja.

«Hiljem tuli firma siseveebi kaudu soovitusliku sisuga meil, kus paluti võimaluse korral valida ööbimiseks kahekohalised toad. Saatsin firmale vastuse ja omapoolse põhjenduse, miks mina valisin ööbimiseks ühese toa. Ma lihtsalt ei soovi olla ühes toas norskava, minu jaoks võõra inimesega (kes küll töötab samas firmas ja ka tunnistab, et tal on selline probleem). Samas olen ka ise norskaja ja seega häiriksin ka mina kedagi teist. Koolitused kestavad tavaliselt kolm-neli päeva. See tähendaks mitut magamata ööd. Kas firmal on õigus nõuda ööbimist võõra inimesega ühes hotellitoas ja juhul kui ma keeldun, siis kas on õigust minu palgast hotelliarved kinni pidada?» soovib kirjutaja teada.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Tuleb arvestada asjaoluga, et töölähetuses viibimisel ei pruugi kõik tingimused olla samad, mis kodus ja tuleb teha järeleandmisi oma igapäevase elustiili arvelt. Tööandjal on kohustus hüvitada lähetusega tekkivad kulud, sh. majutuskulud. Samas ei ole kehtestatud nõudeid majutuskohale - see jääb tööandja otsustada. Talupojamõistus ütleb, et kui ööbimine toimub ametlikus majutusasutuses, siis peaks sealsed standardtingimused olema sobilikud.

Tööandjal on kohustus kohelda kõiki töötajaid võrdselt, aga võimaldades Teile erinevalt teistest kallimat üheinimesetuba, tekib teistel alus süüdistada tööandjat ebavõrdses kohtlemises. Lahenduseks võiks olla see, et kui soovite eritingimusi, siis maksaksite tööandja poolt planeeritud kulutusi ületava osa eest ise täiendavalt juurde.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib

Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 16 september 2014

• Delfi
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Kasulik.ee

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper peab murettekitavaks arengut, et tööle kandideerimisel on hakatud varasemast enam esitama küsimusi inimeste perekonnaseisu ja laste kohta. Sepperi sõnul on tegemist tõsise seaduserikkumisega, millesse ei tohiks ükskõikselt suhtuda.

Täna esitletud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et ligi 60% tööle kandideerinute käest on töövestlusel küsitud perekonnaseisu ja laste olemasolu või vanust. Kõige sagedamini uuritakse laste olemasolu 30-39-aastastelt naiselt. Samuti küsiti naiste käest laste kohta seda enam, mida kõrgem oli naise haridustase.

„See on tõsine seaduserikkumine, millesse ei tohiks suhtuda ükskõikselt," rõhutas võrdõigusvolinik. „Tööandja ei või tunda huvi tulevaste töötajate eraelu vastu ning värbamisotsuste puhul ei tohi saada laste olemasolu takistuseks," ütles Sepper.

„Teeb murelikuks, et nooremate naiste käest ei uurita mitte üksnes laste olemasolu, vaid ka seda, kas nad kavatsevad lähiajal lapsi saada. Sellised arengud näitavad, et eelarvamuslik hoiak naiste suhtes on tööturul süvenemas ning see toob kaasa naiste diskrimineerimise," sõnas Sepper.

„Tööandjate käes on võimalus aidata kaasa inimeste töö ja pereelu ühitamisele, samuti sellele, et lastega töötajad oleksid väärtustatud ning tunneksid end Eesti ühiskonnas turvaliselt. Eesti valitsuse perepoliitika lahutamatu osa peaks aga olema lastevanemate õiguste tagamine tööturul. Perepoliitika peab seisma selle eest, et seni pigem retoorikas väljendatud pere väärtustamine kujuneks ka reaalses elus väikelastevanemate võrdsete võimaluste tagamiseks," toonitas võrdõigusvolinik.

Võrdõigusvolinik soovitas tööle kandideerijatel eraelu puudutavate küsimuste puhul juhtida tööandja tähelepanu sellele, et see info ei ole tulevase töö seisukohast vajalik ning sellise info küsimine on seadusvastane.

Hea lugeja, kuidas on läinud sinu töövestlused ja mida on seal küsitud sellist, mis on riivanud sinu õiglustunnet? Kirjuta .