Üksikasjad

Avaldatud: 07 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kristiina Viiron

Haigla või kiirabibrigaadi tõendita on perearstil õigus tagasiulatuva lehe andmisest keelduda.

Kui vahetustega töötav inimene peaks laupäevale või pühapäevale langeval tööajal haigeks jääma, tuleb tal sammud seada haigla valvetuppa või kutsuda koju kiirabi. Ka siis, kui teda vaevab kergemat sorti tervisehäda. Vastasel korral võib ta jääda haigusleheta. „Kahjuks ei saa haiguslehte tagantjärele anda ja kui haigestute nädalavahetusel, mis teie jaoks on tööpäev, peate pöörduma erakorralise meditsiini osakonda või kutsuma kiirabi koju. Nende antud dokumendi esitamisel saan väljastada haiguslehe tagantjärele.” Niisuguse vastuse sai hiljuti oma perearstilt müüjana töötav Maiu (täisnime rääkija palvel ei avaldata – toim), kes jäi haigeks reede hilisõhtul.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% väiksem kui meestel.

Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. CV-Online’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on peamiseks põhjuseks see, et sama töö puhul on naiste palgaootus märgatavalt madalam ja sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk. Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel. CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee infot analüüsides tuli välja, et samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 12 protsenti madalam. Seega on vahe isegi pisut väiksem kui palgaootuste puhul, ent vahe suurusjärk on ikkagi sama.

Kui siia kõrvale võtta statistikaameti andmed, on meeste ja naiste palgalõhe eelneval paaril aastal olnud veidi alla 25 protsendi, seega umbes poole sellest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 12 protsenti väiksemat tasu? Kui see 12 protsenti arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 880 eurot. Raske on uskuda, et keskmine samal positsioonil töötav mees on naisest (oluliselt) produktiivsem.

Allikas: CV Online blog
http://www.cv.ee/blog/sama-too-mees-kusib-1000-eurot-naine-850/?utm_source=cv-online-kampamail&utm_medium=link-naised-teenivad-meestest-vahem&utm_campaign=cv-sisestamine-uuendamine-sept-okt-2014

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2014

• Delfi
• Elatisabi seadus

Vastused.ee

Lugeja küsib:
"Kuidas nõutaks lapse isalt raha siis, kui tal on mitu last erinevate naisetaga? Kas talle määratakse kohtu poolt kõigile lastele elatusmiinimumi summa või läheb see summa laste vahel jagamisele?

Lapse isal on miinimumpalk, ülejäänud raha saab mustalt. Ta teebki seda just sellepärast, et ta ei peaks kõigile lastele seda summat maksama. Ükski laps tema nimel pole, kõik on registreeritud vallaslastena. Kui mina nüüd kohtu kaudu isaduse tuvastan ning hakkan elatist ka nõudma ja teised seda ei tee, kas ta saab need teised lapsed oma ülalpeetavateks lugeda, kuigi ta konkreetselt neile raha ei kanna ja üleval ei pea?"

Vastab Hanna Kivirand, jurist,
Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee:

"Igakuine elatisraha ühele lapsele ei tohiks sellel aastal olla väiksem kui 177,5 eurot ja nimetatu kehtib vanema kõigi laste kohta ehk siis vanema kõigil lastel on õigus saada elatist vähemalt miinimummääras. Üldjuhul mõistetakse miinimummääras elatis välja ka siis, kui vanemal on mitu last ja vanema majanduslik olukord ei ole kõige parem.

Ülalpeetavateks loetakse vaid neid lapsi, kelle sünnitunnistusele on mees isana märgitud – seega olukorras, kui tuvastatakse mehe isadus Teie lapse suhtes, kuid teiste laste põlvnemine on tuvastamata, on mehe ainukeseks ülalpeetavaks lapseks teie ühine laps."

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kasulik.ee 06.

Lugeja küsib:
Kas tööriiete vahetamisele kuluva aja peab tööandja arvestama tööajaks?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Töölepingu seadus ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei sätesta kas tööriiete vahetamisele kuluv aeg tuleb arvestada tööaja hulka. Üldjuhul riiete vahetamise ja pesemise aega tööaja sisse ei arvestata, kuid töökorralduse reeglites võidakse ette näha teistsugust korda.

Töölepingu seaduse kohaselt on tööaeg aeg, mille kestel töötaja allub tööandja juhtimisele ning täidab töölepingus kokkulepitud tööülesandeid. Ettevõttes kehtivast töökorraldusest peab tööandja teavitama töötajat töölepingu sõlmimisel (TLS § 5 lg 1 p 11).

Seadus peab töökorralduse all silmas eelkõige tööpäeva alguse- ja lõpuaega, tööpäevasiseseid puhkepause, kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise korda jms.

Töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise eest vastutab tööandja. TLS § 47 sätestab tööaja korralduse regulatsiooni. Tööaja korralduse eesmärk on töö tegemise aja kindlaksmääramine. Tööandja peab töötajate kaasamise põhimõttest lähtuvalt informeerima ja konsulteerima töötajate esindajate või töötajatega tööaja korralduse olulistes küsimustes. Seega tuleks tööriiete vahetamise kord tööandjal töökorralduse reeglitega ära reguleerida.