Artiklid
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper andis arvamuse vanuselise diskrimineerimise kohta, milles leidis, et tööandja peab suutma põhjendada oma valikuid töötajate värbamisel ning vajadusel tõendama, et kandidaati ei jäetud kõrvale tema vanuse pärast. Vastasel juhul on inimest vanuse tõttu diskrimineeritud. Tegemist on esimese arvamusega, kus volinik hindas avaliku sektori värbamisel toimunu diskrimineerimiseks eakuse tõttu.
Võrdõigusvolinik juhib tööandjate tähelepanu sellele, et uute töötajate töölevõtmine peab olema hästi läbi mõeldud ja läbipaistev.
„Valik kellegi kasuks tuleb langetada selle järgi, kui hästi vastab inimene töökohal esitatud sisulistele nõudmistele. Seega peavad määravad olema inimese tööga seotud teadmised, oskused ja kogemused. Lubamatu on tugineda valiku tegemisel teistele kriteeriumidele, näiteks inimese vanusele," sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
„Igasuguste nn filtrite kasutamine värbamisel, kus juba dokumendivoorus jäetakse kõrvale teatud vanuses inimesed või ka näiteks väikelaste emad, on diskrimineeriv ja taunimisväärne," rõhutas Sepper.
Volinik soovitab tööandjatele panna töökuulutusse arusaadavalt kirja, millised on nõudmised kandidaadile ning töölesoovijaid tuleb hinnata nende samade nõudmiste alusel. Nii käitub tööandja õiglaselt ning tagab selle, et tema konkursil osaleb võimalikult palju häid kandidaate.
„Kui töölesoovija leiab, et teda on värbamisel tema vanuse tõttu diskrimineeritud, on tal õigus nõuda tööandjalt kirjalikku selgitust selle kohta, miks eelistati kedagi teist. Tööandja peab suutma oma valikuid põhjendada ja tooma selgelt välja, milles seisnes edu saavutanud kandidaadi paremus," lisas Sepper.
Voliniku arvamuse aluseks oli 61-aastase mehe pöördumine voliniku poole. Mehel oli 38 aastat töökogemust oma erialal ning ta kandideeris tööle avaliku sektori tööandja konkursil peaspetsialisti ametisse. Ehkki mees vastas kõigile töökuulutuses esitatud nõudmistele, ei valitud teda pärast CV-de ja motivatsioonikirjade hindamist järgmisse kandideerimisvooru. Ka teatati talle, et järgmisse vooru mittepääsenul pole õigust saada põhjalikumat tagasisidet väljajäämise põhjuste kohta. Seejuures selgus võrdõigusvoliniku järelepärimise käigus, et kõik teise vooru edasipääsenud kandidaadid ei vastanud täielikult töökuulutuses nõutud tingimustele. Samal ajal ei olnud ükski esimesest voorust edasipääsenud kandidaat avaldajast vanem ega ka tema eakaaslane.
Tööandja keeldus põhjendamast seda, milles seisnes konkursil edu saavutanud kandidaatide paremus voliniku poole pöördunud mehe ees. Samuti ei selgitanud asutus kandidaatide seast valiku tegemise põhimõtteid. Volinik leidis, et sedasi toimides diskrimineeris tööandja tööle kandideerinud meest vanuse tõttu. Tegemist on esimese arvamusega, kus volinik hindas avaliku sektori asutuses värbamisel toimunu vanuseliseks diskrimineerimiseks eakuse tõttu. Varem on voliniku arvamused käsitlenud diskrimineerimist töötaja noorusega seoses.
Vaata anonümiseeritud arvamust SIIT http://www.svv.ee/failid/Arvamus_vanuseline%20diskrimineerimine_2014.pdf.
Võrdse kohtlemise seadus keelab tööandjal võtta tööle värbamisel arvesse inimese vanust.
Diskrimineerimisvaidluses kehtib jagatud tõendamiskohustus. Kui (juriidiline) isik keeldub tõendamisest, et tema vastu esitatud diskrimineerimiskahtlusel ei ole alust, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareerisid sellel aastal 636 454 inimest 2013. aasta eest tulu kokku üle 6 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu inimese kohta kasvas võrreldes 2012. aastaga 7,6 protsenti 11 223 euroni. Oluliselt kasvas välismaal saadud tulu deklareerinud inimeste arv.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul pööras maksuhaldur tänavu suuremat tähelepanu välismaalt saadud tulude deklareerimise vajalikkusest teavitamisele. Selle tulemusel suurenes Eestis maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 37 protsenti ja Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 63 protsenti.
Eestis maksustamisele kuuluvat välismaal saadud palka, dividende, intresse jt tulusid deklareeriti 7006 deklaratsioonil. Enamuse moodustas saadud palk - 5112 isikut sai keskmiselt kuus 1200 eurot. Välismaal saadud palka, mida Eestis ei maksustata, deklareeriti 5272 isiku poolt ja keskmiselt saadi kuus tulu 1295 eurot.
„Seoses euribori langusega vähenes 2013. aasta deklaratsioonidel keskmine eluasemelaenu intresside mahaarvatav summa võrreldes eelmise aastaga 304 euro võrra 607 euroni. Eluasemelaenu intresse deklareerijate arv kasvas küll 1248 inimese võrra, kuid summa vähenes 31,7 miljonit eurot. Tagastamisel pöörati ka sel aastal suuremat tähelepanu esmakordselt eluasemelaenu näitavatele deklaratsioonidele. Kuna eluasemelaenu deklareerimisel tehakse jätkuvalt enim vigu, siis on maksuhalduri eesmärk pakkuda deklareerijatele kindlustunnet, et nende deklaratsiooniga on kõik korras,“ rääkis Udde.
2013. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.emta.ee/pressimaterjalid.
Olulisemad numbrid füüsiliste isikute 2013. aasta tuludeklaratsioonide ülevaatest:
• Elektrooniliselt esitati 527 033 tuludeklaratsiooni ehk 95 protsenti sel aastal esitatud deklaratsioonidest
• 2013. aasta eest tuludeklaratsiooni esitanutest 96 protsenti said tagastuse 5 tööpäeva jooksul
• Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 63,92-191,73 eurot (30,8 protsenti deklaratsioonidest)
• 500 702 inimest deklareerisid palka kogusummas 4,6 miljardit eurot (inimese kohta 769 eurot kuus ehk 54 eurot enam kui aasta varem)
• Mahaarvatavaid kulusid deklareeriti sel aastal kokku 2,06 miljardit eurot, mida on 2,7 protsenti vähem kui 2012. aastal
• Oma tulusid III pensionisambasse paigutavate maksumaksjate arv on langustrendis (deklaratsioone on 2,1 protsenti vähem kui 2012.aastal, keskmine summa samas tõusis 50 eurot 520 euroni)
• Juurdemaksmisele määrati tulumaksu 4,1 protsenti tuludeklaratsioonide alusel kõigist esitatud deklaratsioonidest
• Keskmine juurdemääratud summa oli 1031 eurot, mis on samas suurusjärgus kui aasta tagasi.
• Kõigist esitatud deklaratsioonidest 19,4 protsendi puhul ei kuulunud tulumaks tagastamisele ega määratud seda ka juurde
• Füüsilisest isikust ettevõtjate keskmine aastane maksustatav tulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 213 euro võrra 2874 euroni
• Deklaratsioonide esmase kontrollimise tulemusel jäeti tagastamata 5026 deklaratsiooni alusel 948 960 eurot (2012. aastal 3872 deklaratsiooni alusel 612 663 eurot tulumaksu)
Uku Tampere
pressiesindaja
27. august 2014
- Üksikasjad
Rimi jaekett teatas, et annab 1. klassi õpilaste vanematele vaba päeva ning kingib koolikoti.
Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul on ettevõte oma töötajatele 1. septembri puhul vaba päeva andnud ka eelnevatel aastatel. «Rimi ja Säästumarketi töötajate seas on ligi 90 lapsevanemat, kelle laps läheb sel sügisel esimesse klassi ning kes hea meelega tähistaksid seda sündmust koos oma lapse ja perega. Nii oleme igal aastal oma töötajatele andnud selleks puhuks tasustatud lisapuhkusepäeva, et nad saaksid sellel olulisel päeval oma lapse kõrval olla,» ütles Tero.
Lisaks kinkis Rimi töötajate 90 kooliteed alustavale lapsele Herlitzi koolikotid.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker
- Üksikasjad
«Kas poliitiliste veendumuste tõttu on võimalik inimest vallandada, kui raamatupidaja on vene kodakondsusega ja toetab Putini tegevust Ukrainas ning vaidlused ületavad tööülesandeid,» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Poliitiliste vaadete tõttu kedagi diskrimineerida ei tohi ning Putini tegevuse toetamine ei saa olla põhjuseks töölepingulise suhte lõpetamiseks ja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Samas annab töölepingu seadus tööandjale võimaluse töötajat, kes kolleegide tööd häirib või segab, korrale kutsuda hoiatuse tegemisega. Hoiatuse vormi seadus ette ei anna, seega võib see olla nii suuline kui ka kirjalik. Töövaidlusesse sattumisel on aga tõendina kasutatav pigem kirjalik hoiatus.
Kui töötaja, vaatamata korduvatele hoiatustele, kaastöötajate häirimist ei lõpeta, tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse paragrahv 88 lõige üks alusel.
Hoiatuse tegemine on põhjendatud ka nendes olukordades, kui töötaja halvustab kolleegi sugu, rassi, usulisi või poliitilisi vaateid või muul moel käitub diskrimineerivalt. Tööandja kohustus on tagada oma töötajate kaitse diskrimineerimise eest ning järgida võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Triin Ärm
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
Kas lapse esimesse klassi mineku puhul on töötajal õigus saada vaba päev?
Vastab Tööinspektsioon:
Kehtiv töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel, seega juhul, kui Teil on ettevõttes olemas reeglid töökorraldusele või sisekorraeeskirjad, tasuks sealt järgi vaadata, ehk on ka Teil selline õigus.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva esimese koolipäeva puhul ja töötajale ei tule sellist õigust ka näiteks töösisekorraeeskirjadest, töötaja tööandjalt seda nõuda ei saa. Samas lapse kooliminek ei tule vanemale ootamatult ning töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks. Nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. Seega, kui töötaja teatab tööandjale piisavalt varakult soovist saada lapse esimesse klassi mineku puhul vaba aega, peaks mõistlik tööandja töötajale seda ka võimaldama.
Lehekülg 1018 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee