Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Härra Kasuliku poole pöördus lugeja, kelle sõnul tekitab puhkuse võtmine tööandjaga alati vaidlusi.

"Puhkuse saamisega on firmas iga-aastane jama. Kui lepingus on kirjas, et töötajal on õigus võtta 28 kalendripäeva puhkust, siis kuidas saaks ülemusele selgeks teha, et ma võin ise vabalt valida, millal, aga tema keelab suvel võtta ja dikteerib ka ette, millal keegi tohib puhkust võtta. Kas iga töötaja peab saama suvel puhata 2 nädalat korraga?"

Kommenteerib Tööinspektsiooni nõustamistegevuse koordinaator Anni Raigna:

"Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuse ajakava. Kui tööandja 31. märtsiks puhkuste ajakava koostanud ega teatavaks teinud ei ole, siis võib küll iga töötaja jääda puhkusel enda poolt soovitud ajal, teatades sellest 14 kalendripäeva ette. Kui tööandja järgib seaduse nõudeid ja koostab puhkuste ajakava, siis võib juhtuda, et kõik töötajad ei saa puhkust kasutada suvel ja neile sobival ajal. Seda just nendel juhtudel, kus töötaja soovid ettevõtte vajadustega ei ühti.

Põhipuhkuse andmise kord on reguleeritud töölepingu seaduse (TLS) §-s 68. Üldreegel on, et põhipuhkust tuleb võimaldada ja kasutada kalendriaasta jooksul ja täies ulatuses. Samas koostab tööandja puhkuste ajakava lähtudes eelkõige oma ettevõtte vajadustest ning arvestades võimalusel töötajate soovidega. Puhkuste ajakava koostamisel ei ole tööandja kohustatud rahuldama kõigi töötajate soove ning võimaldama puhkust just sel ajal, kui töötaja tahtis, vaid ta arvestab eelkõige seadusega ettenähtud soodustatud isikute soovidega ning kui seejärel veel võimalik, siis ülejäänud töötajate soovidega, aga vaid juhul, kui see on kooskõlas ettevõtte huvidega.

TLS § 69 lg 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes - olgu selleks siis kasvõi suvi. Oluline on võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuse kasutamist enne puhkusenõude aegumist. Siiski peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, - lapse koolivaheajal ja koolikohustuslikul alaealisel - koolivaheajal."

Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Liina Valdre

Uuest aastast muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vorme ning uuendatakse esitamise keskkonda, mis peaks tegema nende e-maksuametis täitmise ja esitamise käepärasemaks ning andma riigile maksude kohta rohkem informatsiooni.

Kui praegu peab maksumaksja maksukohustuse arvutamiseks vajalikud andmed ja nende alusel arvutatud summad ise sisestama, siis edaspidi tuleb e-keskkonnas esitada ainult vajalikud algandmed ja maksukohustuse arvutab maksu- ja tolliameti süsteem välja automaatselt, teatas rahandusministeerium.

Tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa arvutamiseks tuleb maksumaksjal küll detailsemaid andmeid esitada, kuid võrreldes kehtiva deklaratsiooniga tekib riigil võimalus kogutud info alusel kontrollida sotsiaalmaksu arvutust paremini.

Kuna tasumisele kuuluvast sotsiaalmaksust lähtuvalt saab isik riigilt erinevaid hüvesid, on oluline tagada hüvede maksmine õigetel alustel.

Uue deklaratsiooniga asutakse välja töötama ka halduskoormust vähendavat lahendust, et palgastatistikaga seotud statistilisi deklaratsioone saaks esitama hakata läbi e-maksuameti ning eeltäitma TSD andmetega.

Tulumaksuseaduse muudatusest lähtuvalt tuleb hakata ka esitama täpsemaid andmeid kasumi jagamisel kasutatavate maksuvabastust andvate õiguste kohta, et tagada parem kontroll kasumi jagamisel deklareeritavatele maksukohustusele.

„Maksudeklaratsiooni uue vormi väljatöötamisel arvestasime maksu- ja tolliameti sooviga kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi, et deklaratsioonide täitmine e-maksuametis käiks senisest mugavamalt. Tehtavad muudatused võimaldavad tulevikus vähendada halduskoormust veelgi neil tööandjatel, kes esitavad statistilisi aruandeid,“ rääkis rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Maksumaksjale tuleb juurde võimalusi ka TSD-l deklareeritud andmeid ise töödelda. Näiteks on võimalik importida andmed tabelitöötlusprogrammi, et neid endale sobivalt analüüsida ja sorteerida.

Samuti saab eeltäita järgmise kuu deklaratsioon mõne varasema kuu andmetega, et lihtsustada ettevõtete tööd, kellel igas kuus korduvad samad töötajad ja samad töötasud. Võimalik on oma raamatupidamisprogrammid liidestada ka üle X-tee.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi lisas, et novembri lõpust on maksu- ja tolliametil plaanis uuendatud TSD-d tutvustavad koolitused. „Teeme ka uut lahendust tutvustava video, et raamatupidajad saaksid TSD uuenenud välimuse ja võimalustega tutvuda juba enne deklaratsiooni esitamise aega. Täpsemad täitmise juhised ja muu info leiab lähiajal maksu- ja tolliameti kodulehelt.“

Maksu- ja tolliamet korraldab 1. oktoobril kõigile majandustarkvara arendajatele infopäeva, kus tutvustab uue deklaratsiooni tehnilisi nõudeid, et arendajad jõuaksid aegsasti muudatused sisse viia ja sujuv üleminek tagada.

Nendel ettevõtjatel, kes majandustarkvara ei kasuta, pole vaja teha muud kui uue süsteemiga tutvuda.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Mul on töölepingus töö asukoht Tallinn. Uuest aastast aga kolib ettevõte Viimsi valda. Kui ma ei ole uues kohas töötamisega nõus, kui palju ma pean töölepingu lõpetamisest ette teatama?

Vastab tööinspektsiooni nõustamistegevuse koordinaator Anni Raigna:

Töölepingu seaduse järgi on töö tegemise koht töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele või tööleping erakorraliselt üles öelda.

Kui töötajaga sõlmitud töölepingus on töötamise kohana näidatud Tallinna linn, kuid tööandja kolib ettevõtte Viimsi valda, siis Viimsis töötamine on juba kokkuleppe küsimus. Tööandja ei saa töötajalt nõuda Viimsisse tööle asumist.

Sisuliselt tekib koondamise olukord, kuid koondamist töötaja ise tööandjalt nõuda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Kui tööandja ei koonda ning nõuab töötajalt konkreetsest kuupäevast Viimsisse tööle asumist, siis võib töötaja töölepingu sellest nõutud kuupäevast erakorraliselt üles öelda tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, kuid seejuures on oluline põhjendada, milles rikkumine seisneb ehk mil moel mõjutab töökoha muutus töötajat. Näiteks võib tööandja asukoha muutus tingida olulisi muudatusi töötaja elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne. Need kõik on olulised põhjused, et töölepingu tingimuste muutmisest keelduda ja tööleping erakorraliselt üles öelda..

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Alates esmaspäevast, 22. septembrist algab Tööinspektsiooni eestvedamisel sotsiaalkampaania “Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja”, mille eesmärk on jagada töötajatele ja tööandjatele olulisi teadmisi ELi riikidesse tööle suundumiseks.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul lähetatakse Euroopa Liidu ühisturu soodsate võimaluste tõttu üha sagedamini töötajad mõnda teise liikmesriiki tööle. ELi direktiivi järgi peavad välisriiki lähetatud töötajale olema tagatud teatud töötingimused, mida kohaldatakse ka nendele, kes teevad tööd oma koduriigis. “Tööle asumine välisriikidesse on tänaseks igati tavapärane. Samas ei ole nii tööandjad kui ka töötajad piisavalt kursis ELi ühiste nõuetega, mida tuleb täita ning tihtilugu tekitab see olukorra, kus ettenähtud töötingimused ei ole tegelikult tagatud,” ütles Maripuu.

ELi direktiivi järgi tuleb vastuvõtvas riigis tagada lähetatud töötajale kohalik miinimumpalk juhul, kui see on soodsam võrreldes koduriigiga. “Näiteks kui Eestist lähetatakse Soome ehitustööline, tuleb talle maksta Soome ehitussektori kollektiivlepingus ettenähtud töötasu alammäära. Kui aga näiteks Saksamaa kodanik tuleb Eestisse tööle, tuleb talle tagada vähemalt Saksamaal kehtiv minimaalne töötasu,” täpsustas Tööinspektsiooni peadirektor.

Selleks, et välisriiki tööle asumisel oleks inimesele tagatud ELi direktiiviga ettenähtud töötingimused, tuleb Maret Maripuu sõnul veenduda, et töölepingus oleks fikseeritud reaalne töö tegemise koht. “Teisisõnu, kui eestlane töötab reaalselt Šveitsis, siis see peab ka lepingus fikseeritud olema ning lepingus ei tohi töö tegemise kohaks olla näiteks Eesti või Läti. Viimasel kahel juhul ei ole töötajale tagatud Šveitsi töötingimused, sealhulgas kohalik miinimumtasu.”

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tuleb enne välismaal töö tegemiseks sõlmitava töölepingu allkirjastamist rääkida üle töötasu maksustamise tingimused. “Kindlasti tuleb hilisemate segaduste vältimiseks välja selgitada, kas töötajal tekib maksukohustus ka välisriigis, kas tööandja peab maksud kinni või tuleb töötajal need ise tasuda. Igal juhul tuleks töötajal säilitada kõik tasu saamise või maksude maksmisega seotud dokumendid, kuna välisriigis tulu teenides peab Eesti resident selle siiski Eestis deklareerima. Seda tuleb teha ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud,” selgitas Liivamägi.

Kui tööandja tasub töötaja eest maksud, on Sotsiaalkindlustusameti välispensionide ja toetuste büroo juhataja Evelin Hallika sõnul oluline teada, kas nende maksude hulka kuulub ka sotsiaal- või ravikindlustusmaks. “Kui tööandja tasub ka sotsiaal- ja ravikindlustusmakse, on haigestumise korral võimalik saada arstiabi sihtriigi kohalikele elanikele kehtestatud korras. Muul juhul tuleb töötajal tööandjaga kokku leppida, kuidas haigestumise korral arstiabi saada ja kes selle eest maksab,” lisas Hallika.

Enne välisriiki tööle asumist soovitab Maret Maripuu uurida Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee) ning Tööelu portaali (www.tooelu.ee). “Kindlasti tasub ka meie juristiga telefonitsi või e-posti teel ühendust võtta ja julgelt nõu küsida,” lisas Maripuu.

Lähetuse vormistamisega seotud küsimuste korral tuleks pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.

Tööinspektsioon korraldab sotsiaalkampaaniat “Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja” Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.