Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2015

• Postimees
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Möödunud aastal pöörduti tööinspektsiooni poole ligi 50 000 korral – enim küsimusi tekitasid töölepingu ülesütlemise tingimused, puhkuste kasutamisega seonduv, töötasu maksustamise põhimõtted ning nõuded töö- ja puhkeajale.

«Infotelefonile helistatakse kõige enam, sest see on kiireim viis teabe saamiseks,» märkis tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna. Nii andis tööinspektsiooni jurist 2014. aastal infotelefoniteenusele helistanutele vastuseid 40 954 korral.

Järgnesid e-kirja teel pöördumised, millele vastati 4664 puhul, ning nõustamised juristi vastuvõtul, kus käidi 3931 korda. E-kirja saatsid pigem need inimesed, kes soovisid kirjalikku selgitust, mida vajadusel ka tööandjale või töötajale näidata.

«Vastuvõtule tulijate soov on aga eelkõige töösuhetega seotud dokumentide näitamine juristile, et nende alusel oma küsimustele vastused saada,» lisas Raigna.

Kõige enam soovisid inimesed möödunud aastal teada töölepingu ülesütlemise tingimusi, puhkuste kasutamisega seonduvat, töötasu maksmise põhimõtteid ning nõudeid töö- ja puhkeajale.

«Vajadus töösuhetealase nõustamise järele on jätkuvalt olemas nii töötajatel kui tööandjatel,» sõnas Raigna. Tööinspektsioon on aktiivse töösuhetealase teavitustööga tegelenud viimased seitse aastat. Eelmise aasta lõpus lisandus juristi infotelefonile eraldi keelevalik, et ka venekeelseid kliente paremini teenindada.

Alanud aastal on inspektsioonil kavas juristi vastuvõtte laiendada ka maakondlikesse tõmbekeskustesse. Juba jaanuari lõpus avatakse kontor Põltsamaal, kus hakkavad töösuhete ja töökeskkonna küsimustele vastama jurist ja tööinspektor.

Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Minu ametijuhendis on punkt, et lisaks seal loetletud tööülesannetele on kohustus täita otsese juhi poolt antavaid ühekordseid tööülesandeid. Kas see tähendab, et vahetusmeister võib nõuda minult igasuguste jooksvate tööde tegemist?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Selline sõnastus ei tähenda kindlasti, et töötaja peab täitma kõiki otsese tööjuhi korraldusi, vaid tööandja saab nõuda üksnes nende töökohustuste täitmist, mis on töölepingus kokku lepitud või mis tulenevad töö laadist.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkt 3 kohustab tööandjat teavitama töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad näiteks olla kirjas töölepingus või töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja mõlemale poolele üheselt arusaadav. Töölepingus kokkulepitud tingimused on muudetavad üksnes poolte kokkuleppel.

TLS § 15 lg 2 p-d 1-3 näevad ette töötaja põhilised töökohustused, st töö tegemise kokkulepitud tingimustel ning tööandja korralduste täitmise. Töötaja peab lisaks kokkulepitud tööülesannetele täitma ka töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Nt ei pea tööandja lisama juristi lepingusse kohustust olla kursis seadusandluse muudatustega, kuna selline kohustus tuleneb juba töö laadist.

Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Seega kui otsene tööjuht annab korraldusi, mis ei tulene töölepingust, siis tuleb hinnata, kas tegemist on töötaja töö iseloomust tuleneva korraldusega või mitte. Kui töötaja leiab, et otsese juhi poolt antavad ülesanded ei ole seotud tavapäraste tööülesannetega, siis on õigus nende täitmisest keelduda.

Kuna erimeelsused on tekkinud otsese tööjuhiga, siis soovitan pöörduda edasiste arusaamatuste vältimiseks tööandja poole ja paluda täpsustada Teie poolt täidetavad tööülesanded. Nimelt kohustab TLS § 5 lõige 2 tööandjat esitama töölepingu andmed (sh tööülesanded) heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada.

Töösuhtes tekkinud eriarvamused tuleks proovida lahendada esmalt poolte läbirääkimiste käigus ja kui see tulemusi ei anna, saab edasi juba oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidlusorganisse.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Alo Lõhmus

Millisesse riigiametisse pürgida? Alljärgnevast tabelist saad ülevaate ministeeriumide ja nende allasutuste keskmistest brutopalkadest.

Maaleht küsis erinevatelt ministeeriumitelt:

Kui suur on ministeeriumide ja asutuste keskmine brutopalk praegu? / Kui palju tõusis palk ministeeriumeis ja nende haldusala asutustes 2014. aastal? / Milliseks kujuneb tänavune palgatõus või palgafondi kasv?

Siseministeerium: 1794 / 11,7% / 4,1%
Politsei- ja piirivalveamet: 1102 / 8,8% / 9%
Päästeamet: 892 / 6% / 4,2%
Häirekeskus: 1017 / 9,2% / 3%
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1726 / 7,2% / 3%
Sisekaitseakadeemia: 1203 / 2,6% / 3%
Maavalitsused: 1084 / 6,8% / 2%

Põllumajandusministeerium: 1316,75/ 7,83% / 3%
Põllumajandusamet: 874,80 / 13,39% / 3%
Maamajanduse Infokeskus: 794,45/ 4,45% / 3%
Veterinaar- ja Toiduamet: 878/ 5,2% / 3%
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium: 694,21 / 9,25% / 3%
Põllumajandusuuringute Keskus: 805,61/ 5,89% / 3%
Eesti Taimekasvatuse Instituut: 743,45/ 9,87% / 3%
Eesti Piimandusmuueum: 696,87/ 6,16% / 3%
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum: 539,62/ 7,63% / 3%
Eesti Põllumajandusmuusem: 627,08/ 11,29% / 3%
PRIA: 1140 / 4,49% /3%

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1790 / 5% / 3%
Konkurentsiamet: 1650 / 9% / 3%
Lennuamet: 1744 / 8% / 3%
Maanteeamet regioonidega: 1421/ 10% / 3%
Riigi Infosüsteemi Amet: 1867 / 9% / 3%
Tarbijakaitseamet: 1337 /16% / 3%
Tehnilise Järelevalve Amet: 1437 / 11% / 3%
Veeteede Amet: 1340 / 6 % / 3%

Kaitseministeerium: 1753,17* / valikuline palgatõus / pole otsustatud
Kaitsevägi (sh Kaitseliidu tegevteenistuses olevad teenistujad): 1258,92 / 5% / pole otsustatud
Kaitseliit koos valveteenistusega: 949 / - / -

Keskkonnaministeerium: 1567 / 9,2% / 2,95%
Maa-amet: 1072 / 6,5% / 2,95%
Keskkonnainspektsioon: 1219 / 10,4% / 2,95%
Keskkonnaamet: 1088 / 7,4% / 2,95%
Keskkonnaagentuur: 996 / - / / 2,95%
Loodusmuuseum 967 / - / 2,95%
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1949 / - / 2,95%

Rahandusministeerium: 1874 / 4% / 2,5%
Maksu- ja Tolliamet: 1249 / 4,2% / 3,6%
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1763 / 3,7% / 3,0%
Riigi Tugiteenuste Keskus: 1393 / 7% / 2,5%
Statistikaamet 1062 / 3,2% / 1,4%

Haridus- ja teadusministeerium: 1621 / 8,9% / ei planeerita
Keeleinspektsioon: 1075 / 3,1% / 4,5%
Rahvusarhiiv: 980 / 6,67% / ei planeerita
Eesti Noosootöö Keskus: 1007 / 2% / 3%
SA Teadusagentuur: 1285 / ei / ei
SA Archimedes: 1404 / ei / ei
Hariduse Infotehnoloogia SA: 1671 / ei / 2%
SA AHAA: 914 / ei / üldist tõusu pole plaanis
Spordikoolituse ja -Teabe SA: 1181 / 3%/ 4,2%
SA Kutsekoda: 1300 / ei / 10%
SA Innove: 1197 / 9% / ei planeerita

Sotsiaalministeerium: pole teada / 5 - 17% / 3%

Välisministeerium: 1337,24 / 9,9% / 3%

Justiitsministeerium: 1719 / 4,6% / 3%.

Kultuuriministeerium: 1739,85 / 2,01% / ei ole kavas

* Välja arvatud minister ja kantsler

Üksikasjad

Avaldatud: 14 jaanuar 2015

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• 60 pluss

Riikliku pensionikindlustuse seaduses planeeritakse mõiste „aastakoefitsient“ asendada uue mõistega „kindlustusosak“, pensioni arvutamise sisu jääb samaks.

Riigikogus läbis kolmapäeval läbis esimese lugemise riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste "aastakoefitsient" mõistega "kindlustusosak", teatas Riigikogu pressiteenistus BNSile. Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta.

Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“, peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus.

Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks.