Üksikasjad

Avaldatud: 25 september 2014

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Kui varem on valitsus kehtestanud töötuskindlustusmakse määra aasta kaupa, siis nüüd otsustati, et järgmised neli aastat on selleks praeguse 3 protsendi asemel 2,4 protsenti.

Kui sel aastal maksab töötaja oma palgast töötuskindlustuseks 2 protsenti ja tööandja 1 protsendi, siis järgmisel neljal aastal on töötaja panus 1,6 protsenti ning tööandja maksab 0,8 protsenti, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Maksemäära vähendamine nimetatud suuruses on lepiti kokku praeguse valitsuskoalitsiooni tegevuskavas.

Uute kehtestatud määradega laekub prognoosi alusel 2015. aastal töötuskindlustusmakseid 150,7 miljonit eurot, 2016. aastal 160,9 ning 2017. ja 2018. aastal vastavalt 171,3 ning 182,7 miljonit eurot.

Töötuskindlustuse kulud moodustaksid 2015. aastal 126 miljonit eurot, 2016. aastal 130,1 ning 2017. ja 2018. aastal vastavalt 134,6 ning 142,1 miljonit eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Priit Simson
arvamustoimetaja

Vananev Eesti on liiga kinni 40-tunnises töönädalas, osutab sotsioloog Iris Pettai.

Kõikvõimalikud targad käivad õpetamas, et maksumaksjate hulk kuivab kokku ja pensionikassa samuti. Sellega kaasneb soovitus: töötage kauem. Ühtlasi paistab, et selle sooja soovituse järgimine ei olegi niisama lihtne. Juhtusin lugema uuringut, mille järgi hindas üle poolte vanemaealiste väikseks oma võimalust leida pensioniealisena töökoht. Millest see tuleneb?

Vaatasin 2012. aasta uuringut. Ainult 13% vanemaealisi arvas, et oma praeguse eriala ja kvalifikatsiooniga leiaksid nad sobiliku töökoha. Seega inimesed hindavad oma konkurentsivõimet äärmiselt madalalt. Valmistume parajasti konverentsiks ja üks korraldajaid just rääkis, et augustis ütles Paide Arvamusfestivalil üks igati mainekas oma ala tippinimene, kes läheneb 60. eluaastale, et Eestis on olukord, kus üle 50-aastane inimene peab häbenema, kui ta tahab veel tegija ja nähtav olla. Ühiskond on rohkem valmis selleks, et vanemad, üle 60-aastased inimesed toimetaksid kindlates valdkondades, oma organisatsioonides, väärikate kinos või kolmanda nooruse ülikoolis, kooksid kindaid või hoiaksid lapselapsi. Aga valmis polda selleks, et nad tuleksid noortega võrdselt konkureerima või nende eest töökohti ära võtma. Või isegi selleks, et nad oleksid avalikus sektoris väga nähtaval. On ettekujutus, et 50–60-aastastel ja vanematel tuleb kuskil omaette olla.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 september 2014

• Eesti Päevaleht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Andres Paling

Võrdse kohtlemise volinik lahendas Eesti esimese ealise diskrimineerimise juhtumi.

Minu lugu on tavaline. Ettevõte, kus töötasin, läks 2012. aasta lõpus pankrotti – nagu idufirmadega sageli juhtub. Seadsin, paberid näpus, sammud töötukassa poole ja vormistasin end töötuks. Ehkki sain suurt töötushüvitist, umbes 800 eurot kuus, tahtsin uut tööd. Pärast kuu aega kestnud töötustaaži nägin kuulutust, millega töötukassa otsis ettevõtlustoetuste peaspetsialisti. Ehk kedagi, kes nõustaks töötuid ja aitaks neil äriplaane teha, et nad saaksid oma ettevõttega alustada.

Mõtlesin, et oleks piinlik kandideerimata jätta. Olen elus koostanud 30–40 äriplaani. Peale nõukogude ajal saadud majandushariduse olin aastatel 1999–2002 Tartu ülikoolis ärijuhtimise magistriõppes ja sooritasin magistrieksami. Tõsi, magistritöö jäi ajapuuduse tõttu kirjutamata. Olen töötanud EAS-i divisjoni direktorina, EAS-i Soome esinduse juhina ja veel mitmes erafirmas. Mida kandidaadilt nõuti? Majanduse kõrgharidust, kolmeaastast töö- või ettevõtluskogemust, vene ja inglise keele oskust, meeskonnatöö kogemust, ettevõtluse ja turu tundmist ning äriplaanide koostamise ja hindamise kogemust. Mul olid kõik tingimused täidetud, mõned koguni kuhjaga.2013. aasta jaanuaris saatsin töötukassale motivatsioonikirja ja CV. Jäin ootama kutset intervjuule, sest olin kindel, et paberi peal olen oma sobivuse tõendanud, ja intervjuu olnuks n-ö võimalus kontrollida oma sobivust meeskonda.
Kutset ei tulnudki.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuses (RAKE) valminud soolise palgalõhe uuring heidab pilgu meeste ja naiste palgaerinevustele. Selgub, et paarisuhtes ehk abielus või vabaabielus olevate inimeste töötasu on kõrgem kui neil, kes on partnerita (vallaline, lahutatud või lesk).

Samas on paarissuhtes olevatel inimestel sooline palgalõhe ehk mehe ja naise töötasu erinevus suurem kui partneriteta inimestel.

„See on kooskõlas pere leivateenija mudeliga, kus mees vastutab eelkõige pere sissetuleku eest ja naise õlul on perekondlikud kohustused. Loomulikult pole elu nii must-valge, aga ka ajakasutuse uuringud näitavad, et naised tegelevad lastega rohkem kui mehed. Meie uuring kinnitab seda,“ arutles Tartu ülikooli RAKE juhataja, analüütik Kerly Espenberg.

Maksuameti andmetel oli 2012. aastal avalikus sektoris töötava mehe palk, võrreldes erasektoris töötava mehega, keskmiselt 30,9% võrra kõrgem. Naiste puhul oli olukord vastupidine ehk avalikus sektoris töötavad naised teenisid vähem kui erasektoris.

Erasektoris töötamise puhul mõjutab töötasu ka see, kas ettevõte kuulub kohalikele või välisomanikele. Välisomandisse kuuluvas ettevõttes teeniti keskmiselt 21% võrra kõrgemat töötasu. Näiteks 2012. aasta MTA palgaandmetel oli välisomandis töötavate meeste palk võrreldes kodumaistele omanikele kuuluvate ettevõtete meestega 31,9% võrra suurem, naistel oli sama näitaja 14,4%.

Samas on välisomandisse kuuluvate ettevõtete töötajate palgalõhe mõnevõrra suurem kui kodumaisesse omandisse kuuluvate ettevõtete töötajatel. Suurema töötajate arvuga ettevõtetes teenitakse kõrgemaid sissetulekuid, samal ajal on sooline palgalõhe nendes väiksem võrreldes väikeettevõtetega.