Üksikasjad

Avaldatud: 15 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Hitech autoteeninduse juhatuse esimees Toomas Kriisa nentis, et üks remonditöökodade suurimaid probleeme on automehaanikute põud.

Autoremondi ja keretöödega tegelevate ettevõtete vahel valitseb Eesti turul ülitihe konkurents, kus ei ole võõrad ka kasutatud autode turult tuttavad väärnähtused – maksude vältimine, ümbrikupalgad, ebaprofessionaalne töö. Tõsiseks probleemiks on samuti kvalifitseeritud autoremondilukkseppade pidev puudus, tõdes Toomas Kriisa.

Suureks probleemiks on usaldusväärsete ja oskajate autoremondilukkseppade väike järelkasv. «Viimasel ajal on tõesti raske leida just kvaliteetseid lukkseppasid, kes oleks usaldusväärsed, tahaks seda tööd teha, oskaksid ka midagi ja omaksid kogemusi,» lausus Kriisa. «Ega nende aastate jooksul pole nõudmised lukkseppadele sisuliselt muutunud. Autod on küll sisult muutunud keerulisemaks just elektroonika poolelt, kuid samas on diagnostika drastiliselt parem kui 15-20 aastat tagasi.»

Küll on aga Hiteh leidnud vanaautode taastamisest huvitatud töötajaid. «Neli aastat tagasi hakkasime pakkuma vanaautode taastamise teenust ja see on osutunud päris populaarseks,» rääkis Kriisa.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat ütles Tarbija24-le, et autoremondilukkseppade, aga ka autode kere- ja värvitööde tegijate valdkonnas osas on puudus kvalifitseeritud ehk oskustega spetsialistidest. «Kuigi ametikoolid valmistavad vastavaid erialasid õppinuid piisavalt ette, ei ole paljudega neist erialaselt midagi peale hakata,» nentis ta.

Ametikooli astunud noori võib Sillati hinnangul jagada kolme gruppi. Esiteks need, kes tööd juba eelnevalt tunnevad ja on huvitatud õpitavast erialast. Teisena need, kes on paljudest võimalustest valinud autoalad, kuid eelnevat kogemust ei oma. Kolmandad on need, kel puudub tegelikult huvi eriala korralikult omandada ja head tööd teha.

«Lõpetanute hulgas on kõrges hinnas esimene grupp ja osa teisest grupist. Kolmas grupp kaob tööturul sinna, kus rubla pikem ja kergemalt kätte tuleb. Riik on nende peale kulutanud asjatult raha ja tööandjatel on nende kohad täitmata,» selgitas Sillat.

Puudub huvi, puudub kogemus

Teiseks probleemiks on tema sõnul lõpetanute juures praktiliste oskuste vähesus, seda ka tõsise huvi korral eriala vastu ja varasema töökogemuse olemasolul. «Tööandjatel ei jää siin palju muud üle, kui viia koolitus lõpuni tööprotsessis,» soovitas Sillat.

Lahenduseks on Sillati arvates kindlasti planeeritavad muutused kutsehariduses, mille järgi praktika osakaal õppeprotsessis suureneb tunduvalt. Paraku on tuntav osa sellest jäämas ettevõtjate kanda. «Lahenduseks on mingil määral ka gümnaasiumis õppijate arvu vähendamine ja ülejäänute suunamises ametikoolidesse, soovitavalt n-ö tootvatele erialadele. Meil on tööturul liialt kõrg- või keskharidusega spetsialiste, kelle teeneid õpitud erialadel ei ole nii hulgaliselt vaja,» arvas Sillat.

Toomas Kriisa rääkis, et keretöökodade jaoks on täna põhiliseks kliendiks kindlustus. «Põhiprobleemiks on fakt, et kindlustus teeb vähempakkumisi. Tegime seoses sellega võrdluse, kus võtsime keretöödega tegelevate ettevõtete aastaaruanded ja võrdlesime näiteks, kui suur on meie alal keskmine palk. Selgus, et enamikel on töötajate keskmine palk kaks ja enamgi korda väiksem kui meil. See tähendab ainult üht – palgad pole ametlikud. Seetõttu on taoliste firmadega raske konkureerida. Ümbrikupalga tõttu pakutakse väga odavat hinda,» selgitas mees ja lisas, et kindlasti ei esine seda aga firmaesindustel ja teistel AMTELi liikmetel.

See oli ka üheks põhjuseks, miks 2009. aastal asutati AMTELi juurde ka Keretöökodade Liit. «Koondasime mitte esinduste töökojad suhtlemaks omavahel rohkem ja konkureerimaks musta palga maksjatega paremini,» ütles Kriisa. «Elukallidus ja palgasoovid kasvavad ju kogu aeg ning sellega ka hinnad. Kahjuks tuleb täna veel ette, et kindlustusseltsid kasutavad ära musta palga maksjate poolt teenusele pakutavat odavamat hinda,» teatas ta.

Tarbija24»Töö

Toimetaja:
Liis Velsker

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Ärileht

Maksu- ja tolliamet (MTA) on augusti lõpu seisuga teinud seoses töötamise registri rakendumisega äriühingutes ja objektidel päringuid 7720 töötaja kohta, kontrollitud isikutest 12 protsendi puhul oli tööandja jätnud kande tegemata.

Kõige rohkem registreerimata isikuid tuvastas maksuhaldur pooleteise kuuga toidu ja joogi serveerimise (181 töötajat), ehituse (157 töötajat) ja jaekaubanduse (127 töötajat) tegevusaladel, teatas amet.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul likvideerivad tööandjad puudused valdavalt loetud päevadega. "Vaatluste käigus tuvastatud töötajatest pea 88 protsenti on augusti lõpu seisuga juba registreeritud," märkis Lemendik.

Maksuhaldur tuvastab siiski ka korduvvaatluste käigus tööandjaid, kes oma töötajaid järjepidevalt nõuetekohaselt registrisse ei kanna.

"Silmapaistvaks näiteks on Ülemiste kaubanduskeskuse juurdeehitustööd, mille esmasel vaatlusel tuvastasime objektilt 26 registreerimata töötajat 23 erinevast äriühingust. Korduvvaatlusel oli registreerimata 25 töötajat 18 ettevõttest,“ märkis Lemendik. "Kindlasti hoiame sarnastel objektidel kõrgendatud tähelepanu ning registreerimata jätmise puhul alustame ka väärteomenetlusi.“

Lemendiku sõnul on töötamise registreerimise vaatlused reeglina töötajate jaoks vaevumärgatavad. "Ühe töötaja kontroll võtab aega alla minuti ning registreeringu tuvastamisel saab ta segamatult oma tööd jätkata. Registri kasutamismugavus on kaasa aidanud ka sellele, et ehitusobjektidel kontrollivad objektijuhid ise alltöövõtjate töötajate registreeringut,“ rääkis Lemendik.

Kui esimesel vaatlusel juhitakse tööandja tähelepanu registrikande puudumisele, siis korduvrikkumisel, valeandmete esitamisel või mitme registreerimata töötaja tuvastamisel alustab maksuhaldur ka väärteomenetlust. Väärteomenetlusi on alustatud 34 korral, millest esimesed on ka lõpetatud.

Näiteks Võrus tegutsenud ehitusettevõtte puhul määrati juriidilisele isikule 1400 euro ja füüsilisele isikule 500 euro suurune trahv seoses tasu eest tööd tegevate töötajate registreerimisega vabatahtlikeks.

"Tuletame tööandjatele meelde, et registrikanne peab vastama tööiseloomule. Kui isik saab töö eest tasu, siis sellisel juhul on tegemist juba töötamisega ja töötaja registreerimisel tuleb valida vastav töötamise liik: tööleping, võlaõiguslik leping või muu selline,“ ütles Lemendik.

Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel.

Maksu- ja tolliameti eesmärk on töötamise registri abil vähendada ümbrikupalga maksmisel otseselt töötajatele tekitatud kahju.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Juulist toimiv töötamise registril (TÖR) on kaks peamist eesmärki: vähendada ümbrikupalga maksmist ning vähendada tööandjate ja ka riigiasutuste halduskoormust. Paraku on TÖR-s registreerimine tekitanud mitmeid küsimusi. Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid maksuvaldkonna juht Priit Raudsepp kirjutas büroo maksuõiguse e-teatajas lihtsalt ja lühidalt, mida on ettevõtjatel vaja teada.

E-maksuameti kaudu tuleb TÖR-s registreerida töö tegijad

Registreerijaks on tööandja ning registreerima peab enne töö tegemise alustamist. Seejuures ei ole silmas peetud kitsalt töölepingu alusel töö tegemist, vaid ka võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenuse osutamist, juhtorgani liikmeks olemist, avalikus teenistuses töötamist jne. Registreerimiskohustus võib olla ka tööd võimaldaval füüsilisel isikul.

Lihtsustatult saab TÖR-s registreerimise kohustuse välja selgitada vastates küsimusele, kas tööd võimaldav isik / tasu maksja peab tasult maksma ka sotsiaalmaksu. Jaatava vastuse korral peab tööd võimaldav isik töö tegija registreerima. Eitava vastuse korral registreerimiskohustus puudub. Sellise olukorraga on tegemist nt juhul, kui võlaõigusliku lepingu alusel osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Toodud näite korral tuleb maksukohustus täita FIE-l endal ning mitte tööd võimaldaval isikul.

Nimetatud üldpõhimõttest on üks erand

See seondub vabatahtlikkusega. Vastav erand kehtib vaid äriühingutele (n.o täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu; MTÜ ei ole äriühing) ning FIE-dele, kes peavad registreerima ka enda juures tööd tegevad vabatahtlikud. Maksuhalduri selgituste kohaselt on ka erandil erand – registreerima ei pea juhtorgani liikmeid, kes ei saa selle eest tasu.

Maksuhaldurile anti õigus kohaldada vahetut sundi ning isik peatada

Muudatuse eesmärk on võimaldada maksuhalduril tuvastada tööd tegevad isikud. Senini on tulnud korduvalt ette olukordi, kus maksuhalduri järelevalve ajal on töötajad töökohast põgenenud ning maksuhalduril olnud keerulisem tuvastada ümbrikupalga maksmise juhtumeid. Vahetu sunni kohaldamise kohta koostab maksuhaldur protokolli ning sellega on võimalik tutvuda.

Tasub teada

1. Registreerida tuleb töötamise alustamine, peatamine ja ka lõpetamine;

2. Lihtsustatud registreerimine on võimalik telefoni teel või lühisõnumiga numbril 1811 teatades tööd võimaldava isiku koodi, töö tegija isikukoodi ja töötamise alustamise kuupäeva („tööandja kood˽töötaja kood˽töötamise alugse kuupäev“; nt „12345678 38010151234 15.09.2014). Ülejäänud andmed peab tööd võimaldav isik kandma registrisse seitsme päeva jooksul;

3. Registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on võimalik määrata sunniraha kuni 3300 eurot, väärteotrahv füüsilisele isikule kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot;

4. Tööd võimaldaval isikul piisab registreerimisest TÖR-s. St üldjuhul ei pea enam eraldi teavitama Haigekassat ega Töötukassat;

5. Restruktureerimise käigus (nt äriühingute ühinemine) töötajate üleminekust tuleb maksuhaldurit teavitada eraldi avaldusega;

6. Töö tegijal on võimalik kontrollida enda registreeritust e-maksuametis.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. septembril jõustusid tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust, mis puudutavad isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamist. Esiteks kadus võimalus maksta töötajale ning juhatuse liikmetele isikliku auto kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Teise olulise muudatusena suurendati hüvitise maksuvaba piirmäära 256 eurolt 335 euroni kuus.

Viimastel nädalatel on Kaubanduskoja poole pöördunud hulgaliselt ettevõtjaid seoses isikliku auto kasutamisega töösõitudeks. Järgnevalt toome välja viis kõige enam esitatud küsimust koos vastusega.

Kas 1. septembrist muutus maksuvaba hüvitise piirmäär töösõidu ühe kilomeetri kohta?
Ei muutunud. Maksuvabalt võib maksta hüvitist endiselt 0,3 eurot ühe töösõidu kilomeetri kohta, kui inimene kasutab isiklikku autot töösõitudeks ning sõitude kohta peetakse arvestust.

Kas tööandja võib töötajale maksta ka väiksemat hüvitist kui 0,30 eurot kilomeetri kohta?
Jah, võib küll. Tööandjal ei ole lubatud maksuvabalt maksta rohkem kui 0,30 eurot ühe töösõidu kilomeetri eest, kuid piirmäärast vähem (nt 0,20 eurot) võib maksta.

Kas töötajale või juhatuse liikmele võib maksta maksuvaba hüvitist, kui ta kasutab isiklikku autot elu- ja töökoha vahel sõitmiseks?
Tööandjal on lubatud töötajale või juhatuse liikmele maksuvabalt hüvitada isikliku sõiduautoga tööle sõitmise kulud ainult juhul, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Selline põhimõte tuleneb tulumaksuseaduse § 48 lõikest 51.

Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel välja toonud kolm olukorda, kus tööandjal on õigus kohaldada töötajate transpordikulu maksuvabastust. Esiteks siis, kui töökoht asub piirkonnas, kuhu ühistransport ei sõida. Maksuvabastust on lubatud kasutada ka juhul, kui töötajal puudub võimalus ühistransporti kasutades elu- ja töökoha vahel sõita, sest tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransporti ei ole võimalik selleks kasutada. Kolmanda näitena on toodud olukord, kus ühiskondlik transport küll eksisteerib, kuid selle kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (nt töötaja jõuab töökohta oluliselt enne tööpäeva algust või saab oluliselt hiljem koju või ümberistumisest tekib ebamõistlik ajakulu võrreldes vahemaa läbimiseks kuluva ajaga). Mõistliku ajakulu tõlgendamisel ei saa maksu- ja tolliameti hinnangul määravaks pidada asjaolu, et ühistranspordi kasutamisel jõutakse sihtkohta võrreldes autoga oluliselt hiljem.

Kui esineb üks kolmest eelpool kirjeldatud näitest, siis loetakse isikliku auto kasutamist elu- ja töökoha vahel töösõiduks. Sellisel juhul tuleb pidada sõidupäevikut ning lähtuda valitsuse 14. juuli 2006. aasta määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. Maksuvabastuse kohaldamisel on tööandjal kohustus tõendada, et töötajal või juhatuse liikmel ei ole võimalik mõistliku aja- või rahakuluga liikuda elu- ja töökoha vahel. Tõendiks võivad olla näiteks erinevate transpordivahendite sõidugraafikud.

Kui inimene kasutab isiklikku autot mitme tööandja heaks, kas siis võivad kõik tööandjad kokku hüvitada töötajale maksuvabalt 335 eurot kuus või võib iga tööandja maksta kuni 335 eurot kuus?
Kui inimene töötab mitme tööandja juures, siis võib iga tööandja maksta töötajale maksuvabalt kuni 335 eurot kuus eeldusel, et maksuvaba hüvitise maksmise tingimused on täidetud. Näiteks kui töötaja kasutab oma isiklikku autot kolme tööandja juures, siis võib iga tööandja maksta talle kuni 335 eurot kuus ehk kokku võib töötaja saada maksuvaba hüvitist ühes kuus 1005 (3x335) eurot.

Kas maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamise eest töösõitudeks võib maksta üksnes auto omanikule?
Ei. Tulumaksuseaduse kohaselt võib maksuvaba hüvitist maksta töötajale või juhatuse liikmele, kes kasutab töösõitudeks enda kasutuses olevat autot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei sõltu hüvitise maksmine asjaolust, kas inimene on auto omanik. Oluline on ainult see, et inimene kasutab töösõitudeks enda kasutuses olevat autot. Tööandjale tuleb esitada auto kasutamist tõendava dokumendi koopia.

1. septembrist jõustunud tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Kui Teil tekib küsimusi seoses isikliku auto kasutamisega töösõitudeks, siis võtke ühendust Kaubanduskoja juristidega aadressil .

Marko Udras
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt