Artiklid
- Üksikasjad
Inimkaubanduse alla kuulub ka tööalane ekspluateerimine ning nõustamisliinile helistavad tööalase ärakasutamise või isegi ekspluateerimise pärast mehed rohkem kui naised, rääkis MTÜ Living for Tomorrow spetsialist Sirle Blumberg.
Inimkaubandus jaguneb mitmeks liigiks ning kui seksuaalse ekspluateerimise ohvriks satuvad rohkem naised, siis tööalase ekspluateerimise puhul esineb naiste ja meeste ärakasutamist suhteliselt võrdselt, rääkis Blumberg Vikerraadios, vahendab ERRi uudisteportaal.
«Meestel on raske nende teemadega välja tulla, sest see käib eneseuhkuse ja -au pihta, aga kasvõi meie nõustamisliini näidetel on kõnesid meestega, keda on kas tööalaselt ära kasutatud või lausa ekspluateeritud, rohkem,» ütles ta inimkaubanduse soolist statistikat kommenteerides.
Kui temalt küsiti, kui laialdane probleem tööjõu petmine Soomes on, ütles ta, et kuigi on ka väga korralike ettevõtjaid, puutuvad nad välismaale tööleläinute probleemidega kokku igapäevaselt.
«Kahjuks on küll ja küll tööandjaid, kes üpris teadlikult inimesi petavad,» tõdes spetsialist.
Täna toimub tööalasest ärakasutamisest rääkiv seminar, mille eesmärgiks on teavitamine inimkaubanduse ja tööalase ärakasutamise probleemist, teiste riikide kogemustest õppimine ning suurem koostöö ettevõtjate, riigiasutuste ja ärakasutamise ohvreid abistavate organisatsioonide vahel.
Justiitsminister Andres Anvelt märkis seminari avasõnades, et tööalase ärakasutamise probleemile tuleb järjest enam tähelepanu pöörata. «Arvestatav hulk eestlasi suundub tööle välismaale, et leida seal paremaid elu- ja palgatingimusi. Tihti aga satuvad inimesed paremate tingimuste asemel hoopis kehvematesse, kus nad on sunnitud töötama iga päev ebamõistlikult pikalt ja väikese tasu eest,» ütles justiitsminister.
«Loomulikult peame riigina suutma kaitsta oma välismaal töötavaid kaasmaalasi. Täpselt sama tähelepanelikult tuleb meil jälgida siinsel tööturul toimuvat ning vajadusel sekkuda. Ka praeguse Ukraina kriisi valguses jõuab Eestisse tavapärasest enam inimesi, kes võivad aga oma haavatavusest ja valikute vähesusest tingituna langeda tööalase ärakasutamise ohvriks. Eesti renomee tulijate kohtlemisel ei tohi halveneda, mistõttu on vajalik erasektori harimine,» lisas Anvelt.
Anvelt jätkas sellega, et inimese ebaseadusliku tööjõuna ärakasutamise motivaator on kiire kasum, mis halvendab ausate ettevõtjate majanduslikku olukorda. «Seetõttu on avaliku ja erasektori koostöö probleemi teadvustamisel ülioluline just musta turu osakaalu vähendamisel. Ausa ettevõtja kasumit aitab suurendada vastastikune lugupidamine tööandja ja töövōtja vahel, mitte töövõtja nurka surumine,» rääkis justiitsminister.
Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tutvustas seminaril 2013. aastal läbi viidud uuringut «Välistööliste ekspluateerimine Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus».
Uuring toob välja erinevaid ärakasutamise juhtumeid ja viise, mida mõned tööandjad kasutavad, et ekspluateerida võõrtöötajaid, teenida kasu ning petta ametivõime.
Üheks selliseks meetodiks on töötajate ähvardamine ja abi otsimise takistamine, ebainimlike elamistingimuste pakkumine, palga vähendamine jne. Uuring tõi välja selle, et vene keelt rääkivad võõrtöötajad langesid tõsisema sunniviisilise töö ohvriks kui eesti keelt kõnelevad inimesed.
Uuringu tulemused näitasid, et kõige levinum töörände sihtriik on Soome, seejärel Skandinaaviamaad, Saksamaa ja Suurbritannia.
Välismaale tööle minemise põhjusteks on enamasti töötusest, ajutisest või madala palgaga tööst tingitud majanduslikud raskused. Välisriigis töö leidmiseks kasutatakse sageli tutvusi ja töövahendusportaale. Vahendusfirmade teenuseid kasutatakse vähem.
Tähtis on inimeste teadlikkuse tõstmine võimalikest ohtudest ja ärakasutamise ohvriks sattumise vältimine. Näiteks on üks kindel ohumärk see, kui tööandja ei soovi sõlmida lepingut.
Tarbija24»Kaup
Toimetaja:
Rivo Veski
- Üksikasjad
Teele Tammeorg
Arstide ja õdede probleemid on endiselt samad mis kahe aasta taguse streigi ajalgi.
Nädal tagasi nentisid tervishoiutöötajate ametiühingud ja tööandjad ehk haiglate liit, et ei suuda kollektiivlepingu tingimustes kokkuleppele jõuda. Nad pöördusid töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole. Viimane töötüli oli tervishoius alles kaks aastat tagasi, kui arstide-õdede streik kestis veidi vähem kui kuu aega. Ehkki ametiühingud (arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit) ega haiglate liit soovi praegu streigivõimaluse üle spekuleerida, on üldjoontes probleem sama mis tookordki: arstide-õdede töökoormus on väga suur ja sellega võrreldes on palgad väikesed. Esile on kerkinud täienduskoolituse teema, mis, tõsi küll, arstide hinnangul on murekoht juba pikemat aega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Enamikul sektori palgasaajatel on sahtlis hoopis tööleping ning ametnike hüved neisse ei puutu.
Kõik, kes riigilt palka saavad, ei ole riigiametnikud. Avalikus sektoris üldiselt, kitsamalt avalikus teenistuses (ehk riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses) on palgal nii ametnikke kui ka töötajaid.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Teele Tammeorg
Arstide liit käis suvel haiglates uurimas, mis tingimustes töötatakse. Selgus, et ei peljata ka seadust rikkuda.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa kirjeldab järjekordse töötüli tausta – paljude arstide töötingimusi haiglates, kus endiselt ei järgita töölepingu seadust.
Loe edasi, kes vahel tööpuuduse tõttu haiglas valvavad ja milline on arstide n-ö must raamat.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Täna kinnitas Vabariigi Valitsus järgmise aasta riigieelarve. Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad kulutused moodustavad 40,5% kogu riigieelarve kulutustest ehk 3,4 miljardit eurot. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suurimad kulud on riiklik pensionikindlustus (1,57 miljardit eurot) ja ravikindlustus (945 miljonit eurot), mis moodustavad 74% kogukuludest. Lisaks on sotsiaaltoetusteks kavandatud 590 miljonit eurot.
„Võib öelda, et valitsuse täna kinnitatud eelarvel on inimese nägu. Muudatused, mis uuest aastast tulevad on suunatud, et nii noorte kui vanade elu Eesti riigis paraneks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. „Uuest aastast tõuseb lastetoetus, mis on kümme aastat olnud muutumatuna, kuid puudutab ligi 243 tuhat last ning nende vanemaid. Tõusevad ka pensionid ning kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridel,“ lisas minister.
Järgmise aasta eelarve toob kaasa positiivseid muudatusi ka tervisevaldkonnas. „Eile avasime Jõhvis uue kiirabibaasi, kus hakkab tööle 120 inimest ja 16 kiirabiautot. Riigi eelarvest eraldame veel täiendavaid vahendeid, et viia lõpuni kiirabireform. Juurde luuakse õebrigaadid näiteks Tartusse ja Häädemeestele, et abi jõuaks kõigini veelgi kiiremini ja kvaliteetselt.“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Uuest aastast maksab Sotsiaalministeerium ka apteekrite lähtetoetust, et kindlustada apteekide püsimine maal. Toetus on mõeldud üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile,“ lisas Kruuse
Muutused uuest aastast:
* Lastetoetuste, sh vajaduspõhiste peretoetuse tõus
Perede toimetuleku parandamiseks tõusevad lastetoetused seniselt 19,18 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab 1 laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last.
* Pensionid tõusevad aprillist 5,9%, kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridele
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, tulumaksu langetamise tulemusena tagatakse jätkuvalt pensionite maksuvabastus. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 374 euroni (praegu 354 eurot). Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab olema 374 eurot (praegu 353 eurot).
* Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega
Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk toetus lapsele saab olema 100% senise 80% asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.
* Toetus tugiperedele kasvab
Tugiperedele mõeldud toetus kasvab 25% ning tõuseb praeguselt 191,80 eurolt 240 eurole. Toetus on mõeldud peredele, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ca 2000 last.
* Matusetoetuse saajate ring laieneb
Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi
* Sotsiaaltöötajate palgatõus
Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti.
* Viiakse lõpule kiirabireform, luuakse täiendavad brigaadid
Kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit. Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi. Kohad: Häädemeeste, Valga, Tapa, Tartu, Saue ja kaks Tallinna.
* Töötutoetuse määr tõuseb
Kui käesoleval aastal on töötutoetuse määr see 3,62 eurot päevas, siis 2015. aastal on see 4,01 eurot päev. Töötutoetus, mis 2014. aastal on keskmiselt 112 eurot kuus, tõuseb 124,25 euroni 2015.aastal.
* Langeb töötuskindlustusmakse määr
Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4%, sh töötajatel 1,6 % ja tööandjatel 0,8%.
* Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust
Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetuse kogusumma on 150 000 eurot, mis jaguneb kümne apteekri vahel.
Autor
Armo Vask
kommunikatsiooniosakond
teavituse peaspetsialist
626 9304 või 5666 8581
Lehekülg 1011 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee