Agne Narusk
Kui töökoht jääb uue nimetuse varjus alles, on koondamine ebaseaduslik.
Mind koondati, kuid asemele võeti kohe teine inimene, kes teeb täpselt sama tööd, nagu tegin mina, alustas oma lugu toimetusse helistanud keskealine naine. Uue töötaja ametinimetus on teine, aga tööülesanded samad, nentis kõrgharidusega, nüüd juba endine rahvusvahelise firma töötaja. Töölepingu lõ-petamist ta siiski ei vaidlustanud, sest ei suudaks edasi töötada asutuses, kus koondamises nähakse käepärast võimalust juhile ebasümpaatsetest töötajatest lahtisaamiseks.
Kallis vallandamine
1990. aastate lõpus levinud viis töötajate väljavahetamiseks koondamine pole kuhugi kadunud, kuigi majandusraskuste tõttu (loe: koondamishüvitise suuruse tõttu) tuleb seda ette palju harvem. Nii lubavad järeldada toimetusse tulnud e-kirjad ja telefonikõned. Mida ütleb tööseadus? Töötajat saab koondada siis, kui tema tööülesanded kas kaovad või need jaotatakse ümber. Töökohta enam ei ole, tööd inimesele anda ka enam pole. Järelikult tuleb ta koondada. Kui töökoht jääb alles ning nimetatakse lihtsalt ümber, ei saa koondamisest rääkida.
Helistajal olnuks õigus 30 päeva jooksul oma töölepingu lõpetamine tööinspektsioonis vaidlustada, nentis ametiühingute keskliidu jurist Nelli Loomets. Uue töötaja töölepingut tal õigus näha ei ole, nii ei saa ta sada protsenti kindel olla, et asemele võetud inimese tööülesanded on täpselt samad, mis olid temal, selgitas Loomets. Küll saab ta esitada avalduse oma töölepingu lõpetamise vaidlustamise kohta tööinspektsiooni ja selles öelda, miks ta peab koondamist ebaseaduslikuks. Edasi nõuab tööinspektsioon ise töö-andjalt vajalikud dokumendid, et asja üle otsustada. Üks on aga Loometsa sõnul selge: kui tööülesanded on samad, mis olid koondatul, ei saa mingil juhul rääkida koondamisest.
Koondamine
Õige must päev näeb välja nii:
töötaja saab koondamisteate kirjalikult.
Tööandja põhjendab, miks ta töötaja koondab.
Töötajal on õigus teada, kas talle on pakkuda teist tööd, millised on vabad töökohad.
Etteteatamis-tähtajata koondamisel peab lisaks maksma hüvitist ka etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise eest.
Koondamine pole seaduslik siis, kui seda tehakse:
töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine; kuid teate võib küll kätte anda ka haiguslehe ajal);
osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);
ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga.
Ka siis, kui valiku tegemisel diskrimineeritakse; rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid; ei võimaldata valida vabade töökohtade seast sobivat; pakutakse tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms); pakutakse teist tööd enne koondamisteate esitamist ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.
Allikas: Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär