Jan Jõgis-Laats
Palgakärpe eelnõu annab võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga palku kuni 7 protsenti.
Justiitsministeeriumis valminud palgakärpe eelnõu seadustab kõigi riigisektori töötajate palkade seitsmeprotsendilise alandamise ning ühtlasi annab ettevõtetele võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga samas ulatuses ka töötajate palku. Ametiühingujuht Harri Taliga soovitab sellise muudatuse heakskiitmisel valitsusel tagasi astuda, tööandjate keskliidu hinnangul kasutaks seda võimalust aga paljud firmad.
Nimelt avaneb tööandjal juhul, kui ettevõtte majanduslik olukord halveneb oluliselt ja kokkulepitud palga edasimaksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav, õigus vähendada töötaja palka üks kord 12 kuu jooksul mõistliku ulatuseni. See mõistlik ulatus ei või siiski ületada seitset protsenti ja ühtlasi ei või alandatud palk jääda madalamaks valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui aga töötaja palgakärpega nõus pole, saab ta hüvitisena vaid ühe kuu palga ning ühtlasi ei saa ta täiendavalt töötuskindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist.
Nii tööandjad kui ametiühingud kuulsid juba 6. veebruaril rahandusministeeriumile saadetud riigiteenistujate palkade maksmise ajutise korralduse seadusest alles täna. Ettevõtete huve esindava Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes muudatusest kuuldes, et arvatavasti kasutab seda võimalust kujunenud majandusolukorras paljud Eesti firmad.
Ametiühingujuht Harri Taliga omakorda nimetas ühepoolse palgakärpe võimalust ennekuulmatuks ja absurdseks. Kindlasti pole me sellega nõus, kogu jutt oli uue töölepinguseaduse koostamisel ju sellest, et asjad räägitakse läbi ja pannakse paika ning enam ei muudeta, sõnas Taliga.
Taliga sõnul arutab muudatust kindlasti ka homme hommikul kogunev ametiühingute keskliidu juhatus. Kui valitsus sellise eelnõu heaks kiidab, peab ta viivitamatult tagasi astuma see on ennekuulmatu katse taganeda kõige elementaarsematest kokkulepetest, rääkis Taliga. Midagi sellist ei ole ühes normaalses Euroopa riigis võimalik välja mõeldagi.
Seletuskirja kohaselt oleks palku võimalik vähendada vaid juhul, kui töömahud on ajutiselt vähenenud. Töömahu püsiva vähenemise korral on ainsaks õiguspäraseks võimaluseks töötaja koondamine, kinnitab seletuskiri.
Justiitsminister Rein Lang põhjendab kavandatavat seadusemuudatust rahandusminister Ivari Padarile saadetud kaaskirjas asjaoluga, et kogu maailmas valitsev erakorraline olukord on toonud olukorra, kus tööjõukulusid peab saama ilma töötajate ulatusliku koondamisi kärpida. Kui riigisektori töötajate palkade vähendamise saab valitsus seadusega sätestada, siis kohalikke omavalitsusi ja erafirmasid selleks sundida ei saa. Küll aga sätestab Langi juhitud ministeeriumi koostatud eelnõu võimaluse omavalitsuse teenistujate palku samadel alustel vähendada.
