Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Lugeja küsib: Meie ettevõtte töötaja ei ilmunud enam 4. juunil tööle, mitteametlikel andmetel olevat ta Eestist lahkunud ning asunud tööle ühes Soome ettevõttes. Saatsime töötaja kodusele aadressile kirja, milles hoiatasime teda, et kui ta tööle ei ilmu, ütleme talle töölepingu üles ja nõuame sisse ühe kuu palga. Püüdsime telefonitsi töötajaga ühendust saada, kuid ilmselt on töötaja oma telefoninumbri ära vahetanud. Tõenäoliselt tuleb meil selle töötajaga nüüd tööleping lõpetada ehk talle tööleping üles öelda. Kas me saame seda teha tagasiulatuvalt, ehk märkides ülesütlemisavalduses töösuhte lõpetamise päevaks töötaja esimese töölt puudumise päeva, 4. juuni?

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Tagasiulatuvalt, ehk taandkuupäevaga töölepingu lõpetamine oli võimalik enne 01. juulit 2009, kui töölepingu alusel töötavatele isikutele kehtisid töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) sätted. TDVS § 12 lõike 3 kohaselt sai lugeda omavoliliselt töölt puuduva töötaja tööleping lõpetatuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Alates 01.juulist 2009 aga ülalnimetatud seadus (koos TDVS § 12 sätestatuga) töölepinguga töötavate tööliste osas ei kehti.

Nüüd juba pea kolm aastat kehtiv töölepingu seadus (TLS) töölepingu tagasiulatuvalt lõpetamist ei sätesta. Seega, tagasiulatuva kuupäevaga tööandja ettevõtte töötaja töölepingut lõpetada ei saa. Samas võib tööandja esitada enda asukohajärgsele Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõude omavoliliselt lahkunud töötaja vastu töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, sest sellise võimaluse sätestab tööandja jaoks TLS § 74 lõige 3.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 22 juuni 2012

• Vanemahüvitise seadus
• Maaleht

Noor üksikema sünnitas lapse ja sai seetõttu 1,5 aastat emapalka. Nüüd on emapalk lõppenud. Enne sünnitust oli naine töötu, nii et sai ennast töötuna registreerida, samas töötutoetust talle ei makstud.

Mis toetused on riigi poolt ette nähtud sellistele noortele emadele, kes saavad praegu riigilt vaid 19 eurot?

Kas ta saab end jälle töötuna arvele võtta ja töötutoetust
64 eurot kuus?

Vastab Elve Tonts
sotsiaal­kindlustusameti avalike suhete juht

Noorel emal on õigus igakuisele lapsetoetusele, mis on 19.18 eurot. Õigus on ka igakuisele 38.35 euro suurusele lapsehooldustasule kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lisandub ka üksikvanema lapse toetus, mille suurus on samuti 19.18 eurot ja mida makstakse juhul, kui lapse sünniaktis (rahvastikuregistris) puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel.

Seega, nõutavate eelduste olemasolul võib kõnealune noor ema sotsiaalkindlustusameti kaudu riigilt saada kokku 76.71 eurot (1200 kr) kuus. Taotluse esitamiseks või täpsema informatsiooni saamiseks tuleks pöörduda elukohajärgse pensioniameti büroo klienditeeninduse poole, kontaktandmed on aadressil www.ensib.ee/klienditeenindused/ või helistada infotelefonile 16 106.

Töötuna arvele võtmise tingimusi ja töötutoetuse saamise võimalusi selgitab Eesti Töötukassa. Töötukassa e-posti aadress on , infotelefon 15 501.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Olenevalt töö iseloomust ja ülesannetest on tööandjal õigus lähetada töötaja väljapoole ettenähtud töökohta.

Tööandjal tuleb aga seejuures katta lähetusega seotud kulud ning välislähetuse puhul maksta töötajale ka päevaraha. Lähetuskulude hüvitamisega kaasnevad omakorda mitmed tingimused, millest nii tööandjal kui töötajal juhinduda tuleb, kirjutas D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet Delfi majandusele.

Keda ja kui kauaks võib töölähetusse saata?

Kui tööandja ja töötaja pole omavahel teisiti kokku leppinud, on maksimaalne töölähetuse pikkus kuni 30 järjestikust kalendripäeva. Kuigi lähetusse saatmisega ei kaasne suuri piiranguid, mõningad tingimused siin siiski on. Näiteks rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata aga üksnes siis, kui selleks on oma nõusoleku andnud nii alaealine töötaja kui tema seadusliku esindaja.

Lähetusega seotud kulude hüvitamine

Seadusest tulenevalt peab tööandja hüvitama töötajale lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning tööülesande täitmisega kaasnevad muud mõistlikud kulud. Tüüpilised kulud, mida tööandja hüvitab, on näiteks sõidupiletite, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo või valuutakurssidega seotud kulud. Kui töötaja suundub lähetusse oma isikliku autoga, tuleb tööandjal katta sõiduki kasutamisega otseselt seotud ning täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.

Kui töötaja suundub töölähetusse välisriiki, peab tööandja lisaks lähetusega seotud kuludele maksma töötajale ka välislähetuses oldud aja eest päevaraha, tehes seda vähemalt alammäära ulatuses, milleks on 22,37 eurot päevas. Kui lähetuskohas tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine, on tööandjal aga õigus vähendada välislähetuse päevaraha kuni 70 protsenti.

Välislähetuse päevaraha maksmise tingimused

Välislähetusel viibival töötajal on õigus saada lähetusel viibimise eest päevaraha tingimusel, et välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ning saabumise päeva eest siis, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.

Töölähetusega seotud kulude hüvitamiseks tuleb töötajal esitada tööandjale kulu tõendav dokument. Kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja omalt poolt kirjaliku otsustuse. Oluline on lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis ära märkida töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.

Töötaja lähetamine mitme tööandja või kolmanda isiku poolt

Juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad lähetusse mitu tööandjat samal ajal, on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Topelt päevaraha töötajale maksma ei pea. Seega kui üks tööandja seda juba teeb, siis teisel päevaraha maksmise kohustus puudub.

Kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud töötajale maksma päevaraha alammäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe. Töötaja peab omalt poolt esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või kinnitama selle saamist.

Delfi Majandus

Üksikasjad

Avaldatud: 22 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse koos juristipoolse vastusega. Seekord on teemaks alaealise tööle võtmine.

Küsimus

Võtame suvisel koolivaheajal tööle 16-17-aastaseid alaealisi kaheks nädalaks töövahetusega kell 8.00-15.30, tunnitasu 1,73 eurot. Töö on kerge (haljasalade hooldamine). Ega neile ei tule maksta puhkusehüvitist, sest leping kestab 14 päeva?

Vastab lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel

Alaealisele näeb töölepingu seadus ette 35-kalendripäevase põhipuhkuse. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud väljatöötatud kuid kasutamata puhkuse rahas hüvitama. See, et töösuhe kestis ainult mõned nädalad, tööandjat sellest kohustusest ei vabasta.

Arvutuskäik on järgmine:
35:365 (liigaastal 366) = 0,095 kalendripäeva hüvitist töösuhte ühe päeva eest. Kui töösuhe kestis lepingu kohaselt 14 päeva, siis rahaline hüvitis on 0,095*14 = 1,33 kp.

Tunnitasu osas hakkas silma rikkumine. Alates 01.01.2012.a on töölepingu alusel töötamise korral Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär 1,80 € /tunnis. TLS § 29 lg 6 kohaselt alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

Juhin tähelepanu ka alaealiste töö- ja puhkeajale. Töövahetuse kestusest järeldub, et tööpäev on 7-tunniline ja 30-minutiline vaheaeg on arvestatud tööajast välja, mis on ka seaduses toodud normiga vastavuses (eeldades, et teie 16-aastased ei ole enam koolikohustuslikud).

Kuid vastuolu tekib TLS § 51 lg 2 p 4-ga, mille kohaselt 16-17-aastasele alaealisele peab 24-tunnises vahemikus jääma vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega. Lühema järjestikuse puhkeaja kokkulepe ei ole nende alaealiste töösuhtes lubatud. Järelikult peaks iga järgnev tööpäev algama 30 minutit hiljem kui eelmine ja reedeks oleks töövahetus kell 10.00-17.30.

Toimetas: Eger Ninn