Artiklid

Uued töötajad kuuluvad suurimasse ohugruppi: ligi 30 % rasketest tööõnnetustest juhtub esimesel tööaastal, tuvastas Tööinspektsiooni uuring. 2/3 juhtudel on õnnetuse üks põhjus ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.

„Rasketest tööõnnetustest ligi 30% juhtub esimesel tööaastal uue tööandja juures. Seda on üle kahe korra rohkem kui teisel töötamise aastal,” kinnitas Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi, kes analüüsis aastatel 2006–2010 Eestis registreeritud raskeid tööõnnetusi. Tööinspektorid leidsid 2/3 juhtudel, et raske tööõnnetuse üheks põhjuseks oli ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.
60% kõigist 18–24aastastest raskesse tööõnnetusse sattunud töötajatest said vigastada just esimesel tööaastal. Meestega juhtub esimesel tööaastal neli korda rohkem raskeid tööõnnetusi kui naistega.
„Tööandja kohustus on korraldada uuele töötajale enne tööle asumist tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe,” rõhutas Avi. Kui tööandja ei edasta tööks vajalikku infot, siis võib tagajärjeks olla uue töötaja tööõnnetus või kutsehaigus. Vähekogenud töötaja kas kukub õnnetult, kaotab kontrolli seadme või teisaldatava objekti üle vms.
Tihti juhtub õnnetusi libedatel pindadel, treppidel ja redelitel ning saagimiseks mõeldud tööpinkidel. Samuti on oht, et juhendamata töötaja lõhub mõne seadme või kahjustab muudmoodi tööandja vara.
Esimesel tööaastal juhtunud rasketest õnnetustest toimus üle poole järgmistel tegevusaladel: ehitus; metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmine; hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja -rataste remont; puidutöötlemine ja puittoodete tootmine.
Peamiselt vigastatakse rasketes tööõnnetustes jäsemeid ning keskmiselt kaasneb iga juhtumiga 67 töövõimetuspäeva. Ent tagajärg võib olla veelgi rängem: 2011. aasta märtsis hukkus raietööline, kes jäi puu alla, mille langetas katseajal esimest päeva tööl olnud kolleeg. Tööandja ei suutnud tõendada, et raiebrigaadi töötajad oleksid olnud piisavalt juhendatud ning teadlikud töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Tööinspektsioon algatas selle juhtumi kohta väärteomenetluse.
Enne töötaja lubamist iseseisvale tööle on tööandjal kohustus hinnata uue töötaja oskusi, näidata ette õige tööviis, jagada ülesandeid vastavalt oskustele, kehtestada tõhusad kontrolli- ja ettevaatusmeetmed vigastuste vältimiseks, sealhulgas ka järelevalve jne.
Kui tööinspektor leiab kontrollkäigu jooksul ilma juhendamiseta tööle lubatud isiku, siis ta peatab töötegemise, kuni juhendamise toimumiseni. Tööohutus- ja töötervishoiualaselt juhendamata ja väljaõpetamata jätmise eest võib füüsilisest isikust ettevõtjat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ning juriidilist isikut trahviga kuni 2600 eurot.
Täiendavat infot leiab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee, kus saab tutvuda tööõnnetuste põhjuste analüüsiga ja brošüüriga „Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal”.

Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324

1.augustist 2012 jõustub seadusemuudatus, mis annab õiguse ravikindlustusele FIE ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale, kelle eest FIE maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt.

FIE abikaasal on õigus ravikindlustusele kui:

· abielu on sõlmitud ja kehtiv,

· abikaasa osaleb tavapäraselt FIE ettevõtte tegevuses,

· abikaasa ei ole FIE-ga töösuhtes ega ole ka tema lepinguline äripartner.

FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa registreerimine kindlustuskaitse saamiseks on FIE ja abikaasa enda otsustada, kas kindlustuskaitse tekitamine on vajalik või mitte. FIE abikaasa võib olla lisaks kindlustatud ka mõnel teisel alusel (näiteks töötab töölepingu alusel), abistades samal ajal ka oma FIE-st abikaasat.

FIE abikaasa ravikindlustuse vormistamiseks tuleb FIE-l esitada Maksu-ja Tolliametile avaldus abikaasa kandmiseks maksukohustuslaste registrisse ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana. FIE-l kaasneb siis kohustus maksta iga kuu abikaasa eest sotsiaalmaksu. Kuna maksustamisperiood abikaasa puhul on kuu, kujuneb ühe makse suuruseks 2012. aastal 91,75 eurot.

Täpsemalt on võimalik lugeda haigekassa kodulehelt (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine/fie-tegevuses-osalev-abikaasa).

Lugeja küsib: Tahan töökohta vahetada, uus tööandja võtaks mu kohe tööle. Mitu päeva pean praegusele tööandjale töölepingu lõpetamise soovist ette teatama? Ma olen tähtajatu töölepinguga praegusel töökohal töötanud juba 6 aastat.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Kuna töötajal on õigus vabalt valida tegevusala ja töökohta, võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja peab töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

Tähtajatu töölepingu korralisel ülesütlemisel töötaja põhjendusi esitama ei pea. Kui töötaja soovib lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, peab ta esitama tööandjale tõendid, mis kinnitavad mõjuvate põhjuste olemasolu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Selleks võivad olla nii tööandjapoolsed kohustuste olulised rikkumised, kui töötaja enda isikust lähtuvad asjaolud, mis seonduvad eelkõige tema enda terviseseisundiga või perekondlike kohustuste täitmisega. Üksnes juhul, kui töötajalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda töösuhte jätkumist tööandjaga, on mõeldav selle kohene lõppemine. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.

Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

Töölepingu seadus § 79 kohaselt võivad nii tööandja kui ka töötaja töölepingu igal ajal sõltuma põhjusest kokkuleppel lõpetada. Sel juhul ei ole oluline, kelle algatusel, mis põhjustel ja millistel tingimustel leping lõpetatakse. Oluline on, et töölepingu pooled on jõudnud kokkuleppele töölepingu lõpetamises.

Lugeja küsib: Kaks kuud tagasi võeti mind tööle käsunduslepinguga haiguslehel viibiva töötaja asendamise ajaks. Nüüd on leping lõppenud ja soovin teada, kas mul on õigus saada mingeid lõpurahasid?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Võlaõigusliku lepinguga tööd tehes makstakse tasu tehtud töö eest ja muid hüvitisi ette nähtud ei ole.

Töövõtu- ja käsunduslepingu alusel teenuse osutamise kord on sätestatud võlaõigusseaduses. Seega inimene, kes on sõlminud töövõtu- või käsunduslepingu, ei saa nõuda puhkust, vähemalt kord kuus töötasu maksmist kindlal tähtajal, ega hüvitisi, mis on ette nähtud töölepingu seaduses töölepingu lõpetamise puhuks.

Tööd teha ja selle eest tasu saada võib mitut liiki lepingu alusel. Millisel juhul millist lepingut sõlmida, on vahel raske otsustada, sest kõigi nende lepingute alusel tehakse tööd. Võlaõiguslikust lepinguvabaduse põhimõttest juhindudes otsustavad lepingu osapooled, millise lepingu nad sõlmivad.

Kui aga hiljem töötaja saab aru, et temaga sõlmitud võlaõiguslik leping on oma sisult töölepingu tunnustega (tööd tuleb teha teise poole juhtimise ja kontrolli all), saab ta vaidlustada lepingu olemuse, nõudes oma töösuhte tunnistamist töölepinguliseks suhteks ja edasi sellest tulenevaid hüvitisi.

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Statistikaameti analüütik Yngve Rosenblad kirjutab statistikablogis, et 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel ei viibinud viimase 12 kuu jooksul üldse puhkusel 24 protsenti töötajatest. Ta nendib, et on ka töösuhteid, kus puhkuse võtmine ei tulegi päevakorda, näiteks lühemad tähtajalised tööd.

Samuti on teatud tööhõivevorme, näiteks ettevõtjad või talupidajad, kes oma puhkamist sageli «korralise puhkusena» ei käsitle. Seetõttu on puhkuse võtmist kohasem vaadata tähtajatu lepinguga palgatöötajate hulgas (neid on kõigist tööga hõivatutest ligi 90 protsenti).

Tähtajatu lepinguga palgatöötajatest ei võtnud viimase aasta jooksul üldse puhkust 14 protsenti. Mittepuhkamine on sagedasem madalama haridustasemega ning väiksema sissetulekuga töötajate seas. Kui alg- ja põhiharidusega töötajatest ei võtnud puhkust 27 protsenti, siis kõrgharidusega töötajatest vaid 9 protsenti.

Puhkamata on jaksu tööd teha ka noortel — 15–24-aastastest töötajatest ei puhanud 32 protsenti. Mida vanemaks töötajad saavad, seda vähemaks jääb neid, kes puhkuseta tööd teevad.

Erasektoris on puhkajaid tunduvalt vähem kui avalikus sektoris. Kui riigiasutustes ei olnud aasta jooksul üldse puhkusel 5 protsenti töötajatest, siis erasektoris 17 protsenti. Tegevusalade võrdluses on ametliku puhkuse võtjaid vähem hooajalise iseloomuga aladel nagu põllumajandus, metsandus, ehitus. Kuid 21 protsenti mittepuhkajaid oli ka finantsvahenduse ja kinnisvara alal. Üldiselt on aga puhkuseta töötajaid märksa enam sinikraede kui valgekraede hulgas.

Kui aasta jooksul ei puhanud iga seitsmes töötaja, siis täies mahus võttis puhkuse välja tervelt kaks kolmandikku töötajatest. Ajakasutuse uuring näitab, et Eesti inimesed kasutavad puhkust perega koos olemiseks. Üle 90 protsendi töötajatest veetis enamiku puhkusest pere või mõne pereliikmega, kusjuures koos kogu perega 66 protsenti. Isegi enam kui pooled töötavatest noortest veedavad valdava osa puhkusest kogu perega koos.

Pooled töötajatest käisid puhkuse ajal välismaal ja 59 protsenti kasutas puhkust Eestis reisimiseks. Reisimine puhkuse ajal on aastatega märkimisväärselt kasvanud. Eelmise, 2000. aasta ajakasutuse uuringu ajal käis puhkuse ajal välismaal vaid 21 protsenti ning Eestis reisis 35 protsenti töötajatest.

Toimetas: Kadri Inselberg