Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas: Kai Simson
Kodus töötamine võib tunduda populaarse ja praktilise valikuna Eesti töötajatele, kes soovivad töö ja kodu vahel liikumise pealt kulusid vähendada ja rohkem aega isiklikule elule pühenduda, kuid reaalsus on mõnevõrra erinev, kuna üle kuue kümnendiku vastajatest väidab, et nad jätavad lapse või perekonna pidevalt tähelepanuta.
See ei ole ainus segav faktor: halb istumisasend mittevastava bürooruumi tõttu (mõjutab ühte viiest töötajast) võib hiljem põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Koduste töötajate produktiivsust segavate faktoritena nimetati ka halba internetiühendust, kontorivarustuse puudumist ja isegi koduloomadega tegelemist.
Need on mõned peamised maailma suurima paindlike töökohtade pakkuja Reguse ülemaailmse uuringu tulemused, mis põhinevad üle 24 000 äriinimese vastustel rohkem kui 90-st riigist.
Eesti töötajate jaoks on kolm peamist kodus töötamisega seonduvat probleemi järgmised:
- raske tööasjadele keskenduda (63%);
- tähelepanu nõudvad lapsed või perekond (61%);
- lapsed, perekond või koduloomad segavad ärikõnesid (43%).
Samuti kaasnevad olulised tervisega seotud probleemid: 18% kurdab halva istumisasendi üle kodus, kuna kodukontoris ei ole sobivat kontorimööblit. Hea istumisasend on väga tähtis, kuna see tagab, et töötajad ei kannata ülekoormusvigastuste ega jäädavate kahjustuste all.
Samuti on rohkem kui kahele viiendikule (43%) vastajatest probleem sobiva töökeskkonna puudumine.
Kokku tuvastati 15 erinevat põhjust, mis segavad kodus produktiivselt töötamist.
"Kodus töötamine muutub üha populaarsemaks, kuid kuna rohkem inimesi sellist tööviisi kasutab, märkavad paljud ka selle miinuseid. Eraelu peab kohanema toimuva tööalase tegevusega ja see ei ole alati lihtne," sõnas Reguse piirkonna asepresident Olivier de Lavalette. "Lisaks meie uuringutulemustele, on kodus töötavad inimesed väitnud, et nad tunnevad end üksiku, eraldatuna ja kolleegidest kõrvalejäetuna. Tundub, et kontoris inimestega „näost-näkku” töötamine aitab kaasa ka palgakõrgenduste saamisele, kuna kodus töötavatest töötajatest vaadatakse mööda isegi ettevõtetes, kus töötajaid julgustatakse vähemalt aeg-ajalt kodus töötama."
- Üksikasjad
Tööotsijad kurdavad, et konkursi välja kuulutanud ettevõtted ei vasta neile musta ega valget.
Masu on möödas, tööpuudus väheneb, ent üks jututeema püsib tööotsijate seas muutumatuna: ettevõtted ei vasta töölekandideerijatele. Ja seda niisugustel puhkudel, mil nad ise on konkursi vabale ametikohale välja kuulutanud ja vajavad töötajat.
„Kümnest kaks vastavad sulle,” tõdeb aastaid fotograafina töötanud Marge (nimi muudetud). Töötuks jäänuna oli tema pilk suunatud tööpakkumistele, mis seostuksid erialaga: eelkõige fotograafiaga, aga sobinuks ka arhiivindus jms, mille puhul ta tundis, et võiks pädev olla. Tagasisidet tuli aga vähe. „Ja siis sa istud ja ootad, sest tööle on ju vaja saada, aga vastust lõpuks ei tulegi,” nentis Marge, et töötu jaoks on teadmatust väga raske taluda. Kiitvaid sõnu lausub ta logistikafirma Itella kohta, kes vastas väga püüdlikult. „Tundus, et see on n-ö automaatne vastus, aga samas teadsin ma kogu aeg asjade kulgu,” rääkis ta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Olin katseaja kestel haiguslehel 2 nädalat, tööandja väidab, et nüüd on katseaeg selle aja võrra pikem. Kas on tõesti nii?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Seadus ei reguleeri olukorda, kas katseaeg pikeneb aja võrra, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, näiteks haiguse korral. Katseaja eesmärgiga on kooskõlas, kui katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja sobivust tehtavale tööle.
Katseaja eesmärgiks töölepingu seaduse § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel.
Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, puhkusel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust.
- Üksikasjad
Paljudes Euroopa riikides on tähtpäevadel poed suletud, miks peab Eestis teisiti olema, uurib Postimehe lugeja.
Vastab Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.
Eestis on kauplused riiklikel tähtpäevadel avatud põhjusel, et nõnda on see alati olnud ning klientidel on ka selles osas ootused välja kujunenud. Mujal maailmas on see ka riiklikult reguleeritud ning seetõttu ka kaupmeestel piirid ees. Eestis aga tänases tihedas konkurentsisituatsioonis ükski kaupmees seda otsust üksi teha ei taha. Samas, tänaseks on ka mujal maailmas kujunemas trend pigem pikematele lahtiolekuaegadele.
Rimi kauplused on pühade ajal avatud veidi muudetud graafiku alusel, info tuleb kindlasti üles nii kauplustesse kui ka kodulehele.
Toimetas: Tiina Kaukvere
- Üksikasjad
Tööandja küsib:
Juhul, kui alates 01.01.2013 muutub töötasu alammäär, siis kuidas tuleks sellest töötajaid teavitada? Meie ettevõtte töötajad töötavad tükitöö alusel ja tegelikult saavad tunduvalt rohkem töötasu, kui on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär.
VASTUS:
Tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) §-st 5 lg 4 esitatakse tööandja poolt töötajale töölepingu andmete muudatused kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest.
Töötasu alammääraks on käesoleval aastal Vabariigi Valitsuse määrusega 22.12.2011 nr 169 kehtestatud alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja 1,80 eurot tunnis.
Teie kirjast selgub, et töötajad töötavad tükitöö alusel ning töötasu on tunduvalt suurem kui 290 eurot kuus. Sellest hoolimata peab töölepingus olema töötajale selgelt ja arusaadavalt esitatud töölepingu andmed, mille hulka kuulub ka töö eest makstav tasu. Töötaja peab teadma, et talle on alati tagatud tööandja poolt vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Töölepingus peab alammäära suurus olema fikseeritud konkreetse summana ajaühiku kohta.
Juhul kui alates 01.01.2013 muutub töötasu alammäär ning antud hetkel saab töötaja töötasu vastavalt praegusele alammäärale, siis arvestades eeltoodut peab tööandja teavitama töötajaid töötasu muutumisest töölepingu lisas, millele on võetud töötaja allkiri. Igal juhul peab teavitamine olema kirjalik.
Autor: Ann Tiitson, Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist
Allikas: Tööinspektsioon
Lehekülg 1190 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee