Artiklid
- Üksikasjad
Uue ilmakodaniku sünd on alati oodatud ja rõõmus sündmus. Tööl käival tulevasel emal on lapsega kodus olemiseks õigus võtta sünnituspuhkust. Ühtlasi on sünnituspuhkusele jääjal õigus sünnitushüvitisele.
Töölt sünnituspuhkusele jäämiseks väljastab rasedust jälgiv arst sünnituslehe, mis tuleb viia oma tööandjale, kes peab selle seitsme päeva jooksul haigekassasse edastama. Hüvitis kantakse taotleja pangakontole 30 päeva jooksul alates sünnituslehe jõudmisest haigekassasse.
Sünnitushüvitist makstakse 140 päeva eest, seda aga juhul, kui sünnituspuhkusele jäädakse vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui sünnituspuhkusele jäädakse hiljem, vähendab arst vastavalt ka sünnituslehe kestvust. Nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädakse, kahaneb ka hüvitise summa.
Hüvitis arvutatakse eelmisel kalendriaastal naise sotsiaalmaksustatud tulult. Sellega saab tutvuda näiteks e-maksuametis või riigiportaalis eesti.ee. Meeles tuleks pidada, et hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.
Sünnituspuhkusel viibija ei tohi saada sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuna siis kaob õigus hüvitisele ja see tuleb tagasi maksta. Küll aga on õigus saada kätte eelnevate perioodide töö eest saadud preemia.
Kui 140-päevane sünnituspuhkus saab läbi, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus, et saada vanemahüvitist.
Kui naine on lapsehoolduspuhkusel ning rasestub sel ajal uuesti, on tal õigus võtta uus rasedus- ja sünnituspuhkus ning saada uuesti ka sünnitushüvitist. Selleks tuleb lapsehoolduspuhkus katkestada, esitades tööandjale avalduse.
Kui avaldusele märgitakse lapsehoolduspuhkuse lõpetamise tähtajaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelnev päev, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avalduse võiks tööandjale esitada 30 päeva enne sünnituspuhkuse algust, et tööandja ja haigekassa jõuaksid dokumendid õigel ajal vormistada.
Hüvitis arvutatakse ikka möödunud kalendriaastal naise sotsiaalmaksustatud tulult. Kui sotsiaalmaksuga maksustatud tulu puudus või oli summa väga väike, arvutatakse hüvitis miinimumpalgalt.
Kuidas arvutada sünnitushüvitist?
1. Vaata Maksu- ja Tolliametist oma eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu.
2. Arvuta välja keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: arvestatud sotsiaalmaks ÷ 0,33.
3. Arvuta välja keskmine tulu kalendripäeva kohta: arvestatud sotsiaalmaks ÷0,33 ÷ 365
4. Arvuta välja sünnitushüvitis: arvestatud sotsiaalmaks ÷ 0,33 ÷ 365 ×140 (või sünnituslehe päevade arv)
Näide:
Mari jääb sünnituspuhkusele 2012. aasta detsembris, seega arvestatakse sünnitushüvitis tema 2011. aasta sotsiaalmaksustatud tulult. Kui Mari jääks sünnituslehele jaanuaris, võetaks sünnitushüvitise arvutamisel aluseks tema 2012. aasta sotsiaalmaksustatud tulu.
Mari 2011. ja 2012. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulus vahesid ei ole. Mõlemal aastal arvestati Mari eest sotsiaalmaksu 2741,81 eurot.
Seega oli tema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kokku 2741,81 ÷0,33 = 8308,52 eurot. Keskmine tulu kalendripäeva kohta oli 8308,52 / 365 = 22,76 eurot. Sünnitushüvitist saab Mari 140 päeva eest: 140 ×22,76 = 3186,40 eurot.
Summalt peetakse kinni tulumaks 669,14 eurot, seega maksab haigekassa, olenemata sellest, millal Mari sünnituspuhkusele jääb, Marile sünnitushüvitist 2517,26 eurot.
Haigekassa
- Üksikasjad
«Olen nüüdseks tööl olnud 7 kuud. Töö algab väga varakult ja kohal peab olema 5.30 hommikul ning buss viib juba kella 5st. Siit küsimus, et millal minul on õigust saada puhkust ja kas sinna lisanduvad ka mingid lisapäevad, kui kasvatan kolme alaealist last, kellest üks on raske puudega? Tean vaid, et aastas on ette nähtud kolm lapsepäeva puhkepäevadeks, kuid mitu lapsinvaliidipäeva saan kasutada ühes kuus või aastas?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Kooskõlas töölepinguseaduse § 68 4 tekib töötajal puhkuse nõudeõigus, kui ta on töötanud 6 kuud.
Puudega lapse vanemal on õigus saada lisapuhust üks keskmiselt tasustatud tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Kaire Talviste
Kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad, tagajärjed ilmnevad aastate pärast.
„Tavaliselt on nõnda, et mida ohtlikum on töö, seda paremini on töölised juhendatud,” ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. „Kontoritöö kohta mõeldakse aga, et mis seal ikka juhendada.”
Et juhendamist on siiski vaja, näitab juba see, et üha enam esineb haigestumist karpaalkanali (randmekanali) sündroomi, samuti kaela- ja õlavöötmeprobleeme, millest võivad olla tingitud sagedased peavalud. Valud kaela- ja õlavöötmes võivad omakorda edasi kanduda lülisambasse, tuues endaga kaasa sklerootilised muutused.
Kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad ja nende pöördumatud tagajärjed ilmnevad oma täies tõsiduses alles aastate pärast. Kui 20 aasta eest jõudsid selja- ja kaelavaludega arsti juurde 40–50-aastased raske füüsilise töö tegijad, siis nüüd kaevatakse kroonilise seljavalu üle juba 20-ndates aastates. Taastusarsti Tiit Ilvese sõnul algas kirjeldatud haigestumuse trend arenenud riikides juba 1990-ndatel aastatel ja on ilmselt tingitud töö iseloomu muutumisest. „Füüsiline töö asendub üha enam istuva tööga. Meie organism on aga ehitatud liikumiseks ja nõnda toimib ta kõige optimaalsemalt. Tundub, et meie organism pole suuteline uute tingimustega kohanema,” selgitab dr Ilves.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Ann-Marii Nergi
Firmajuhid tunnetavad survet palkade tõstmiseks, kuid selleks peab ka tootlikkus kasvama.
SEB panga enam kui 900 Eesti ettevõtte seas läbiviidud küsitlus näitas, et vähemalt veerandil neist on plaan järgmise aasta jooksul töötajaskonda suurendada. Kokku luuakse vähemalt 750 töökohta.
Eriti positiivsete plaanidega paistsid silma Hiiumaa, mille suurimad tööandjad on plastitehased, ja Võrumaa, kus töökohti plaanivad luua just mikroettevõtted. „Võib öelda, et tööjõuturg on positiivse varjundiga ja järjest rohkem nähakse vajadust töötajaskonda suurendada. Suurem osa ettevõtjaid plaanib töötajate arvu hoida stabiilsena, mis eeldab ka väikest keskmise palga tõusu,” kommenteeris SEB juht Riho Unt küsitluse tulemusi.
Oskuslikumad töötajad
Eesti Päevaleht uuris ettevõtetelt samuti, kuidas nemad järgmist aastat just töötajate ja palga vaatevinklist näevad. Näiteks Tallinna Kaubamaja personalidirektori Piret Suitsu sõnul on üldist elukalliduse tõusu arvestades töötajate palgasurve tuntav. „Püüame tasupaketi arengu hoida tasakaalus tootlikkuse kasvuga ja suurendame pigem tulemustasu osakaalu, mille maksmise aluseks on suurepärased töötulemused,” tõi Suitsu näite. Võrumaa üks suurimaid tööandjaid Valio Võru juustutehas on aga näiteks otsustanud kõigil 130 töötajal 2013. aasta 1. jaanuarist palka tõsta. Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov nentis, et peamiseks võimaluseks, kuidas palku tõsta, on töötajate kvalifikatsiooni tõstmine, sest oskuslikumad töötajad loovad ka rohkem lisaväärtust ja see võimaldab paremat töötasu maksta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
••Kas eraettevõttel on õigus töötajate kohta koostada majanduslike huvide deklaratsioon? Tööandja soovis teada, kas mul on lisaks veel mõni töökoht, millise ettevõtte aktsiaid ma oman, kas osalen mõnes ettevõttes juhatuse või nõukogu liikmena? Põhjenduseks oli asjaolu, et ettevõtte omanikfirma on börsiettevõte. Seni ei ole ma tööandja nõuet täitnud.
Majanduslike huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse alusel esitama riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, eraettevõtte töötajad ei pea seda tegema. Samas võib börsiettevõttel oma kohustuste täitmiseks olla õigustatud huvi töötaja osaluse vastu ettevõtluses ja seetõttu võib ta nõuda esitatud küsimustele vastamist. Soovitan küsijal täpsema vastuse saamiseks pöörduda majandusasjatundjate poole.
••Töötan ehitusel ja tööobjektid asuvad laiali mitmel pool Eestis, seega tuleb sinna sõita ja sõidu peale võib vahel ka mitu tundi kuluda. Kas sõit tööobjektile läheb tööaja sisse? Kust algab sõidu alguspunkt? Ettevõte (kontor) asub Tallinnas, ise elan Tallinnast väljas ja vahel on mul kodust objektile lühem maa kui pealinnast sõites. Kuidas peaksin tööaega arvestama?
Tööandja korraldusel objektile sõit tähendab tööülesande täitmist ja seega läheb sõiduaeg tööaja hulka. Kui tööandja nõustub, et sõit objektile algab kodust, siis algab sealt ka tööaeg.
Sõitu kodust tööandja tegevuskohta Tallinnas tööaja hulka ei arvata.
Saada oma tööalane küsimus:
Lehekülg 1181 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee