Üksikasjad

Avaldatud: 07 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Skype vilgub ja läheb lahti igapäevane palga ümber aasimine. Juhtimiskolumnist Jeff Haden kirjutab, et paljude juhtide jaoks on üllatav, et töötajad omavahel pidevalt palkadest räägivad ja et nad mõtlevad oma palga peale kogu aeg.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1067216/koik-tootajad-arutavad-pidevalt-omavahel-uksteise-palku

Üksikasjad

Avaldatud: 06 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Firmade jõulupeod võivad olla lõbusad ning need on unikaalne võimalus kolleegidega sotsialiseerumiseks, ülemusega šampanjaklaaside kõlistamiseks ja tasuta hea-parema söömiseks. Kuid tegelikult tahavad töötajad midagi muud – rahalist boonust.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1065810/tooandjad-unustage-oma-joulupeod-ja-makske-inimestele-preemiat

Üksikasjad

Avaldatud: 07 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Meid on kaks inimest ja töötame vahetustega. Vahetuse pikkused on erinevad, oleneb päevast ja tehtud broneeringute arvust. Meil ei ole summeeritud tööaeg (lepingus sellekohane märge puudub ja ka muu info selle kohta). Tekkinud on aga selline olukord, kus minul on pea iga kuu rohkem töötunde (isegi mõni tund üle kuu normtundide), kuid teisel töötajal jääb normist tavaliselt 20 tundi puud. Meil on aga kuupalk, olenemata tundide arvust. Kas peaks olema nii, et kuupalgaga töötajatel peaks olema võrdselt tunde?» soovib töötaja teada.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabi OÜst.

Vastavalt töölepinguseaduse § 3 on tööandja kohustatud järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna tööandja on kokkulepitud mahus töö mitteandmise korral kohustatud maksma töötajale keskmist tasu, siis näen Teie kirjeldatud olukorras võimalikku ebavõrdset kohtlemist. Juhul, kui tööandja alaliselt võimaldab ühel töötajal oma kokkulepitud kuutasu kergema vaevaga kätte saada, siis on see minu hinnangul ühe töötaja eelisolukorda asetamine. Tööandja peaks reguleerima mõlema töötaja koormuse võrreldavaks.

Ületunnid kuuluvad hüvitamisele eelkõige samas mahus vaba aja andmisega või rahas 1,5-kordselt.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 06 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Töötaja küsib: Mul hakkas graafikujärgne puhkus juba 2 nädalat tagasi, aga ei ole siiani kätte saanud puhkuseraha. Minu küsimise peale tööandja vastas, et puhkuseraha maksab ta mulle alles järgmisel palgapäeval. Kas tööandjal on õigus mulle puhkuseraha hiljem maksta?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee: Töölepingu seadusest tulenevalt makstakse töötajale puhkusetasu hiljemalt tema eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Töölepingu seaduse § 70 lg 2 kohaselt on võimalus kokkuleppel puhkusetasu maksta välja ka hiljem. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse välja hiljem kui eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kuid siiski mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Soovitav on selline kokkulepe fikseerida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei saa tööandja ühepoolselt otsustada puhkuserahade hilisema väljamaksmise osas.

Kui kokkuleppe puudumisel siiski tööandja maksab puhkuseraha hiljem, siis tekib töötajal õigus nõuda tööandjalt puhkuserahade väljamaksmisega viivitamise eest viivist arvates eelviimasest tööpäevast enne puhkuse algust, kuni päevani, millal puhkusetasu maksti. Viivise saamiseks peab töötaja tööandjale esitama vastava nõude. Juhul kui tööandja keeldub viivise väljamaksmisest, siis on töötajal õigus nõuda viivise väljamõistmist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Viivisenõude esitamise tähtaeg on neli kuud.
Eestielu.ee