Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus:
Kas seadusandlus reguleerib päevaraha mõistet? Mis isiklikud kulud kaetakse tegelikult päevaraha arvelt?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Vastavalt töölepingu seadusele on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ning välislähetuse korral lisaks välislähetuse päevaraha. TLS § 40 lõike 4 järgi on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ning tal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha tingimusi ning miinimummäärasid reguleerib Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" (edaspidi määrus).

Määruse § 2 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt sama määruse §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses. Kehtiv välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Seega tuleb eristada välislähetuse aja eest makstavat päevaraha ja kulusid, mis on seotud lähetusega.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 november 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

TÖÖINSPEKTSIOON ja EU-OSHA
22.11.2012
Pressiteade

Uued töötajad on ohugrupp, kellega juhtub enim raskeid tööõnnetusi. Kuidas seda olukorda parandada, arutasid asjasthuvitatud 22. novembril Tallinnas Radisson BLU hotellis toimunud ümarlaual „Uued töötajad töökeskkonnas ja nende väljaõpe”.

Ligi kolmandik rasketest tööõnnetustest juhtub esimesel tööaastal uue tööandja juures. Seda on üle kahe korra rohkem, kui teisel töötamise aastal. Kõige rohkem toimub õnnetusi noortega, kel see on esimene töökoht, kuid neid toimub palju ka teistes vanusegruppides. Sealhulgas üle 30aastastega, kel on olemas varasem töökogemus.

„Tööõnnetuste vältimiseks tuleks juhtida töötaja tähelepanu sellele, kui ta teeb midagi valesti. See ei pruugi olla hoolimatus, vaid hoopis teadmatus,” kinnitas Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. „Ärge arvake, et uus kolleeg niikuinii teab, kuidas tervist kahjustamata töötada. Olgugi et neile, kes on töötanud sel alal aastaid, võivad need teadmised tunduda elementaarsena.”
Elvas asuva tööstuselektroonika tehase Enics Eesti AS töökeskkonnaspetsialist Erki Lind tutvustas firmas 2010.–2011. aastatel välja arendatud uute töötajate koolitamise korda ja sisseelamisprogrammi.

Ettevõte ei sõlmi töötajaga töölepingut enne, kui ta on läbinud neljapäevase elektroonika baaskursuse ning sooritanud edukalt eksami. Seejärel tutvustatakse uuele töötajale ettevõtte toimimispõhimõtteid ning ta töötab esmalt kaks nädalat juhendaja käe all ning siis kaks nädalat iseseisvalt, kuid juhendaja kontrollib pisteliselt tema tööd. Alles siis langetatakse otsus, kas uustulnuk sobib iseseisvale tööle.
Läbimõeldud tegutsemise tulemus on see, et 600 töötajaga tehases ei toimunud mullu ühtki rasket tööõnnetust. Kergeid tööõnnetusi toimus seal möödunud aastal kuus, neist kahes said kannatada uued töötajad. „Inimene peaks ikkagi ka ise enda eest natuke hoolitsema. Kõige eest siiski ei oska hoiatada: näiteks oli meil mõne aasta eest tööõnnetus, kui inimene sobras sahtlis, vaatamata sahtli sisse, ja lõikas endale plekitükiga näppu,” märkis Erki Lind.

Ümarlaua korraldas EU-OSHA (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri) Eesti Koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga. Üritus toimus 2012.−2013. aasta tervislike töökohtade kampaania „Ennetame riske üheskoos” raames.

Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2012

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

Alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde järgmine täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest:

• ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini, kelle eest vanem ei saa 2 aastat pensioniõiguslikku staaži ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;

• ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses;

• alates 1. jaanuarist 2015 ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde suuruses.

Kehtiv aastahinde väärtus on 4,515 eurot.

Kirjalik nõusolek pensionilisa saamiseks
Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.

Erisus pensionilisa maksmisel
Isikule, kes saab seisuga 1. jaanuar 2015 pensioni ja kelle pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud lapse kasvatamise aeg, makstakse pensionilisa ühe aastahinde väärtuses ilma kokkuleppeta. Juhul kui teine õigustatud isik ei ole nõus pensionilisa maksmisega nimetatud isikule, võib ta esitada Sotsiaalkindlustusametile avalduse pensionilisa maksmise lõpetamise kohta. Pensionilisa maksmist jätkatakse pärast kokkuleppe saavutamist.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2012

• RMP

Alates 2014.a. 1. veebruarist kohustab Euroopa Liidu määrus 260/2012 kasutama pangalt-kliendile ja kliendilt-pangale sõnumivahetuses ISO 20022 standardil põhinevaid XML sõnumeid ning IBAN formaadis kontonumbreid. Muudatus puudutab eelkõige tarkvaralist liidestamist panga teenustega maksekorralduste, väljavõtete ja raportite edastamiseks. IBAN kontonumbri kasutamisele ülemineku mõju ulatub kõikide pangaklientideni.

Plaanitav muudatus puudutab vahetult nende raamatupidajate igapäevast tööd, kes kasutavad elektroonset pangaliidest.

Eesti Raamatupidajate Kogu soovitab:

1. Uurida oma majandustarkvara arendajalt:

- kas teie asutuses kasutatav tarkvara toetab juba ISO 20022 standardit;
- kas sellega tegeletakse
- milliseid täiendavad kulud võivad kaasneda selle juurutamisega.

2. Vajadusel planeerida vastava täienduse realisatsioon 2013. aasta jooksul.

Eesti Pangaliidu teate tarkvaraarendajatele leiate SIIT http://www.rmp.ee/data/ISO20022IBANkasutuselevotminepangaliides.pdf.