Artiklid
- Üksikasjad
Nelja poolt- ja kahe vastuhäälega tegi Eesti Töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 3 protsenti, sh töötajatel 2 ja tööandjatel 1 protsendi.
Otsuse poolt hääletasid valitsuse ja tööandjate esindajad, vastu ametiühingute nimetatud töötukassa nõukogu liikmed. Viimased pakkusid välja võrdselt 1,5-protsendilise maksemäära kehtestamist.
«Ametiühingute ettepanekut saavutada valitsuse soovitud tulemus võrdselt 1,5-protsendilise maksemäära kehtestamisega töötajatele ja tööandjatele ei saanud piisavalt poolthääli,» märkis töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga.
«Töötuskindlustus nii kõrget maksemäära järgmisel aastal ei vaja, sotsiaalminister tõi põhjenduseks valitsuse soovi hoida stabiilset üldist maksukoormust,» lisas taliga.
Kolmeprotsendilise maksemääraga laekuks 2013. aastal kindlustusmakseid 158,5 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 90,9 miljonit eurot. Prognooside kohaselt kulub tuleval aastal töötuskindlustusest makstavatele hüvitistele 46,9 miljonit eurot ja tööturuteenustele 31,2 miljonit eurot (sealhulgas 3 miljonit eurot riigieelarvest). Prognoosi järgi hakkab 2013. aastal saama töötuskindlustushüvitist 12 554 inimest, koondamishüvitist saab 4 645 inimest ja maksejõuetushüvitist 2 693 inimest.
2013. aasta lõpuks on oodatav töötukassa varade väärtus 539,1 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa varade väärtus 346,7 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade väärtus 471 miljonit eurot.
Toimetas: Gert D. Hankewitz,
- Üksikasjad
Küsimus: Kas mulle arvutati puhkusetasu õigesti, kui aprillikuu ühe tööpäeva tasu, mis ekslikult jäi palgapäeval välja maksmata, ei arvestatud maikuus saadud puhkusetasu arvutamisel?
Nimelt - tööandja vea tõttu ei makstud palgapäeval, mis on kuu viimane päev, 24.04. eest töötasu. Palgapäev oli niisiis 30.04. Puhkus algas 14.05. ja puhkusetasu maksti 10.05.2012.a. Puhkusetasu on arvutatud 6 kuu keskmise töötasu alusel, kuid keskmise töötasu summade seest on väljas 24.04. eest töötasu, mis maksti välja alles 04.05. Samas on kalendripäevade arvestuses 24.04. sees.
Minu arvates sain ma hiljem makstud tööpäeva tõttu vähem puhkustasu, kui oleksin saanud siis, kui 24.04. eest töötasu oleks välja makstud 30.04.12. Tööandja ütleb, et kõik arvestati õigesti.
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada TLS § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab omakorda Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a. määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" (edaspidi määrus nr 91). Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (määrus nr 91 § 2 lg 2).
Aprillikuu töötasu, sh tasu 24.04. eest muutus töötajale sissenõutavaks kuu viimasel päeval (so palgapäeval) ehk 30.04.2012.a. Seega tuleb puhkusetasu arvutamisel 10.05. arvesse võtta ka 24.04.2012 eest teenitud ja 30.04.2012.a. sissenõutavaks muutunud töötasu, olenemata asjaolust, et see maksti töötajale välja alles 04.05.2012.a. Ümberarvestus tulnuks teha tööandjal ka siis, kui 24.04. eest oleks makstud alles pärast puhkuse algust.
Määruse nr 91 § 2 lg 1 reguleerib olukorda, kus arvestamise aluseks olev töötasuna teenitud summa muutub sissenõutavaks pärast määruse alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva. Sellisel juhul varem makstud keskmist töötasu ümber ei arvutata. Näiteks ei arvutata puhkuse tasu ümber siis, kui pärast puhkusetasu maksmise päeva makstakse töötajale möödunud kvartaliperioodi eest täiendavat lisatasu töötulemuste eest.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Mida suuremaks laps kasvab, seda väiksemaks jäävad makstavad riiklikud toetused ja võimalused hüvesid saada.
Valitsus on kiitnud heaks eelnõu, mille kohaselt on kuni 26-aastasel üliõpilasel õigus saada õppetoetust, kui sissetulek tema perekonnas jääb iga pereliikme kohta alla suhtelise vaesuspiiri. Üliõpilane loetakse pere liikmeks, kuniks ta ei ole abiellunud või saanud last. Nimetatud vanusepiir – 26 aastat on ka kõige kõrgem, millega laps selleks, et temal või tema vanemal oleks õigus mingile riiklikule toetusele, seadusega oma ema-isa külge kinnitatakse.
Seni on kõige kõrgem vanusepiir kehtestatud toitjakaotuspensioni maksmise korral – toitjakaotuspensioni on lapsel õigus saada kuni 24 aasta vanuseni, seda aga vaid juhul, kui ta õpib.
Erinevad riiklikud peretoetused hakkavad riburada pidi pere sissetulekute realt kustuma ammugi enne eelnimetatud vanusepiire, kusjuures ükski neist ei ole seotud lapse täisealiseks saamisega. Näiteks lapsetoetust makstakse kord kuus lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Veel kolm aastat toetust ehk kuni lapse 19-aastaseks saamiseni lisandub siis, kui laps koolis käib.
Täpselt sama kehtib ka üksikvanema toetuse maksmise korral. Raha vanema kontole laekub tema lapse 16-aastaseks saamiseni, ja kui laps õpib, siis tema 19 aasta vanuseni. Toetuse maksmine ei lõpe päevapealt lapse sünnikuupäevaga, vaid kestab õppeaasta lõpuni.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
TÖÖINSPEKTSIOON
01.06.2012
Pressiteade
Tööinspektsioon alustab täna alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis kestab läbi suve, 1.juunist kuni 31. augustini.
Üle-eestilise sihtkontrolli eesmärgiks on uurida alla 18aastaste töötajate töötingimuste vastavust töölepingu seaduses sätestatud nõuetele ja teavitada tööandjaid alaealiste töötamisega seotud erinõuetest.
„Alaealised on riskirühm. Neil ei ole veel piisavalt elukogemust, et hoiduda ohtudest, mis neid tööl varitsevad,” kinnitas Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peajurist. Üks põhiprobleeme noorte töötajate puhul on see, et noored ei oska ohtu näha. Nad tahavad näidata töökohal enda tublidust, mistõttu kipuvad riskima ja kiirustama. Seetõttu on tööandjate poolt vajalik pakkuda noorele väljaõpet ja ka hiljem kontrollida, kuidas noor seda ellu rakendab.
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu, mille puhul vastutab tema eest tööandja, nagu ka iga teise töölepinguga töötaja puhul. Kui aga lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab oma võsukese tehtud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja – enamasti lapsevanem.
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis on 1,80 eurot tunnis või 290 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk.
Tööinspektsioon kontrollib alaealiste töötamist pisteliselt ka muul ajal kui suvel. Eelmise aasta lõpul leidsid tööinspektor-juristid Tallinna kesklinnas baaridaamina töötamas 16aastase neiu. „Alaealine müüs muuhulgas klientidele alkoholi, mis on keelatud, kuna see võib ohustada alaealise kõlblust,” ütles Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon karistas tööandjat väärteomenetluse käigus 200eurose rahatrahviga. Peale Tööinspektsiooni kontrolli muutis tööandja 16aastase neiu ülesandeid: temast sai koka abiline, kelle ülesandeks on teha kergeid abitöid.
Lubatud tööd sõltuvad vanusest.
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja (kelleks on siis enamasti lapsevanem) nõusoleku või heakskiiduta. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Töölepingu sõlmimiseks 7–14aastase alaealisega peab tööandja taotlema nõusoleku ka tegevuskohajärgselt tööinspektorilt.
7–12aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana
13–14aastastel alaealistel ja 15–16aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha ka muud kerget tööd, näiteks marjade või puuviljade korjamine, käsitöö, töötamine asjaajajana vms.
15–17aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud, ehk mis ei ohusta noore tervist.
Alaealist palgates peab tööandja järgima seadusest tulenevaid tööajapiiranguid. 13–14aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada ainult neli tundi päevas; 15aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas ning 16–17aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada seitse tundi päevas. Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealistele keelatud.
Alaealistel on keelatud töötada kella 20.00–06.00 vahelisel ajal. Erandlikult võib alaealine teha täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00 vahel.
Eelmisel suvel viis Tööinspektsioon läbi samalaadse alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, külastades 35 ettevõtet. Alaealiste töötingimused ei vastanud kehtivatele seadustele 16 tööandja juures.
Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Telefon: 626 9403 ja 56 992 324
E-kiri:
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Kas töövõimetuspensionär tohib töötada, st ametlikult tööle minna? Tööandja sõnul maksab ta mulle seepärast ümbrikupalka, et ma ei tohiks niikuinii ametlikult töötada.
Kindlasti tohib töövõimetuspensionär ametlikult töötada, tööandja jutt on täiesti alusetu. Tööandja eest ei tohiks oma töövõimetuspensionäri staatust varjata juba kas või seetõttu, et seadus näeb talle ette 35-kalendripäevase põhipuhkuse.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lehekülg 1189 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee