Artiklid
- Üksikasjad
Kas tõesti peab juba põhikoolis teadma, mida täiskasvanuna teha soovid, küsib töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist Kadri Daljajev.
Ehkki põhikoolis käies võib tunduda, et töö leidmine ja tööl käimine on veel kaugel ees, tuleb esimene otsus tuleviku suhtes langetada juba põhikooli lõpus: kas minna gümnaasiumi või kutsekooli või hoopis tööle ja töö kõrvalt edasi õppida?
Hea on, kui otsustad läbimõeldult, selleks on aga vaja teha eeltööd. Oluline osa eeltööst on välja mõelda, millised võiksid olla sulle huvipakkuvad valdkonnad ja erialad. Kuigi mõned inimesed teavad juba lapsepõlves, kelleks nad suurena saada tahavad, on enamiku jaoks valiku tegemine siiski ebaselge ja keeruline.
Julge nõu küsida
Võimalike valikute peale tasuks mõtlema hakata pigem varem kui hiljem – nii jääb rohkem aega erinevate võimaluste, nende plusside ja miinuste vaagimiseks. Esmalt võiksid läbi mõelda, millised ained sulle koolis rohkem ja millised vähem meeldivad, milliste ülesannetega saad paremini hakkama, millised nõuavad rohkem aega ja vaeva? Millised on sinu hobid ja vabaajategevused?
Kui võimalik, tasub pöörduda karjäärinõustaja poole, kellega koos erinevad valikuvariandid põhjalikumalt läbi kaaluda ja iseenese mõtetele täiendust saada. Kõigis töötukassa osakondades on avatud karjääriinfotoad, kuhu saavad tasuta pöörduda kõik soovijad, ka kooliõpilased. Karjääriinfotoas saad tutvuda erinevate õppimis- ja töötamisvõimalustega. Samuti saab sealt abi CV ja teiste kandideerimisdokumentide koostamisel.
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei tööta inimesed tavaliselt terve elu ühel ametikohal, tihti peab vahetama lausa töövaldkonda. Väga oluliseks on saanud kohanemisvõime ja paindlikkus ning seetõttu tulevad lisaks lõpetatud haridusteele ja omandatud erialale alati kasuks nn universaalsed oskused, näiteks keelteoskus ja teadmised infotehnoloogiast.
Töökogemusi kogu vargsi
Oma esimesele töökohale kandideerides pole noorel inimesel varasemat erialast kogemust ja see võib teinekord töö leidmisel takistuseks saada. Enne päris-tööle asumist aitavad kogemusi saada näiteks õppetöö käigus toimuvad praktikad, töövarjuks käimine, vabatahtlik töö või suvel tööl käimine. Kõik need võimaldavad ise näha ja proovida, mida töötamine endast kujutab ja aitavad jõuda sammukese lähemale arusaamisele, milline töö võiks just sinule sobida.
Juhul kui sa ei õpi ega tööta ning soovid töötukassa abiga tööd leida, saab töötukassa sind tööandja juurde praktikale suunata. Tööpraktika on hea võimalus omandada lühikese ajaga töölesaamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi. Vajadusel aitame leida ka sobivat praktikakohta, kuid võid selle ka ise otsida ja välja pakkuda. Praktikandile maksame praktika kestel stipendiumi ja vajadusel sõidutoetust.
Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud, kuid sageli on vajalikke oskusi ja teadmisi võimalik omandada ka lühema ajaga. Nii mõnigi kord lõpetatakse praktika varem seetõttu, et praktikant on end igati heast küljest näidanud ja tööandja soovib temaga sõlmida töölepingu.
Üks võimalus juba varakult töökogemusi saada on töötamine vabatahtlikuna. Vabatahtlikuna tegutsemine aitab kaasa suhtlemis- ja koostöö ning teiste tööl kasuks tulevate oskuste arendamisele.
Juba kooli kõrvalt on noorel võimalik panustada oma edasisse töökarjääri, võttes vabatahtlikuna osa näiteks ürituste korraldamisest, tegutsedes kooli õpilasesinduses või käies abiks loomade varjupaigas. Võimalusi jagub ja tulevikus tööle kandideerides on kõik eelnevad tegevused vaid plussideks sinu CVs.
Elulookirjeldus ehk CV
Selleks, et sind märgataks ja leiaksid sobiva praktika- või töökoha, pead tööandjatele nähtav olema. Alustada tuleks CV koostamisest. CV ehk elulookirjeldus loob tööandjale sinust esmamulje, mille alusel otsustatakse, kas kutsuda sind töövestlusele. Seetõttu on oluline, et CV oleks korrektselt vormistatud ja ülevaatlik.
Näidised leiad meie kodulehelt (menüüst «Tööotsijale > Nõustamine»). Kui sul eelnevat töökogemust pole, märgi CVsse kindlasti kõik muud tegevused, mis aitavad tööandjal sinu oskustest saada ülevaade: õppepraktikad, suvised tööd, vabatahtlikud tegevused jms.
Kui CV on koostatud, pane see üles töötukassa iseteenindusportaali (iseteenindus.tootukassa.ee) ja teistesse tööotsinguportaalidesse. Samal ajal räägi oma töö- või praktikakoha otsingutest ka sõpradele ning tuttavatele: räägi konkreetselt, milliste valdkondade praktika- või töökohtadest huvitatud oled, siis on ka tuttavatel lihtsam sind aidata.
Võõrsil viibimine selgitab mõtteid
Kui oled jõudnud teelahkmele, kuid siht pole veel päris selge, võib mõtete ja soovide selginemisele kaasa aidata mõnda aega kodust eemal viibimine. Ajutiselt võõrsil elamine ja töötamine laiendab silmaringi, arendab keelteoskust ning paneb sind ka parajal määral proovile.
EURES aitab leida nii püsivat kui ka hooajalist tööd Euroopa riikides – 31 Euroopa riiki ning rohkem kui 850 nõustajat hõlmav võrgustik puutub igapäevaselt kokku nii tööotsijate kui tööandjatega.
Hooajatööd võib leida eri valdkondades: näiteks sel suvel läks üle saja Eesti noore EURESe abiga tööle Pariisi Disneylandi, paljud noored leidsid töö Küprose hotellides, huvi korral leiti EURES-võrgustiku kaudu ka pikaajalisemaid töökohti.
Kadri Daljajev
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
1. augustist alates saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) abikaasa õiguse riiklikule ravikindlustusele, kui abikaasa maksab tema eest sotsiaalmaksu.
Varem oli talus töötamisel nii: FIEst talumehel oli abikaasale ravikindlustuse saamiseks kaks võimalust – kas mõlemad on samas talus tegutsevad FIEd või sõlmib FIE abikaasaga töölepingu.
Nüüd saab FIE oma ettevõtluses kaasa lööva abikaasa nimele maksta sotsiaalmaksu, ilma et peaks temaga töö- või tööettevõtulepingut sõlmima.
Abikaasa tuleb maksuametis FIE ettevõtluses osalejana registreerida. Nagu meil ikka, abikaasa tähendab praegu ainult ametlikult registreeritud abielu.
Abikaasa ettevõtluses kaasalööjana registreerimiseks on spetsiaalne vorm, mida saab täita internetis või esitada maksuametile väljatrükitud ja täidetud paberina. Seda võib saata ka e-postiga. Vormi saab lasta välja trükkida ka maksuameti teeninduspunktides. Registreerimise kohta annab maksuamet tõendi ja teatab registreerimisest ka haigekassale.
Registreerimisel ei pea seletama, kuidas abikaasa FIE ettevõtluses kaasa lööb. Seadus jätab selle ettevõtja ja tema abikaasa otsustada.
Kogu artiklit saab lugeda Maalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Kui meestega juhtub meestega tööõnnetusi enim ehitusalal ja vanuses 25-34 aastat, siis naiste tööõnnetused on sagedasemad tervishoiu ja hariduse alal.
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Evelin Kivimaa ütles, et neid kahte ala omavahel võrreldes on õnnetusterohkem tervishoid.
Mullu meditsiinialal juhtunud tööõnnetusi põhjustas sageli libisemine ja kukkumine kas kõndides, joostes või mõne muu sellise tegevuse tagajärjel (25 juhtumit), patsiendi või kliendi ettearvamatu käitumine või rünne (21 juhtumit) ning nahka läbistav kokkupuude (13 juhtumit).
Näiteks sai üks hooldajana töötav naine vigastada, aidates haiget toolile istuma. «Hooldaja juhtis haige ülakeha vasaku käega, kui haige hüppas ja laskus toolile istuma, surudes oma keharaskusega hooldaja käe keskmise sõrme enda keha ja toolileeni vahele,» rääkis Kivimaa. Ootamatu reaktsiooni tagajärjeks oli hooldaja vasaku käe ühe sõrme murd.
Kivimaa tõi näite ka ühest haridusalal juhtunud tööõnnetustest. «Õpetaja, vanem proua hakkas minema 5.-6. klassi tüdrukute suusatundi. Kuna ühel tüdrukul puudusid suusasaapad, andis õpetaja talle enda saapad ja pani ise jalga õpilase saapad. Õpetaja ei veendunud selles, kas need saapad on talvetingimustes temaealisele inimesele turvalise tallaga. Pealegi seisid need saapad koolimajas soojas ja õpetaja läks nendega julgelt külmale lumele. Jõudnud koolimaja nurgani, ta millegipärast libastus ja kukkus nii, et jalg jäi enda alla.»
Koolimaja aknast maas kolleegi maas istumas näinud meesõpetaja läks appi ja püüdis teda koolimajja tagasi aidata, kuid mõne sammu pärast kaotas proua teadvuse. Vaja läks veel ühe meesõpetaja abi, et kannatanu koolimajja toimetada. Kohale kutsuti kiirabi ja pärast naise toibumist selgus, et viga oli saanud tema parem jalg, mis pandi haiglas kipsi.
Tööinspektsiooni statistika järgi toimus mullu naistega enim tööõnnetusi 45–54-aastaste vanusegrupis.
Inspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon rõhutas, et tööõnnetuste vältimiseks on olulised koolitus ja ettevaatus: «Et töötaja hoomaks, et tema tegevusala ei ole täiesti ohutu. Mitmel puhul on meditsiinivallas tööõnnetus juhtunud seetõttu, et töötaja on kaotanud ettevaatuse näiteks patsiendi käitumise osas.»
Kivimaa lisas, et Eesti ettevõtetes on üks suuremaid probleeme puudulik juhendamine ja väljaõpe ning selles osas on paljuski tööandja teha. «Suur osa tööõnnetusi toimub just alla aasta tööl olnud töötajatega. Samas on oluline ka see, kui hoolikalt järgib ohutusnõudeid töötaja ise: kas ta kasutab isikukaitsevahendeid, näiteks kiivrit ehitustellingutel turnides,» sõnas Kivimaa.
Merike Teder
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse koos juristi kommentaariga. Sel korral on teemaks lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja palga kärpimine.
Töötaja küsib
Tulin lapsehoolduspuhkuselt tagasi ja tööandja teatas, et nüüd on palk kümme protsenti madalam. Ei tehtud ka mingit lepingulisa. On mul õigus tööleping üles öelda?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal
Vastavalt töölepingu seadusele saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel, sh töötasu kokkulepet. Lapsehoolduspuhkuselt naastes kehtib tööleping samadel tingimustel, mis oli viimati kokku lepitud, kuni ei tehta poolte kokkuleppel muudatusi.
Kui tööandja maksab tehtud töö eest palgapäeval siiski vähem töötasu, on see temapoolne kohustuste rikkumine, millele saate kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) reageerida ja tähelepanu pöörata. Rikkumise jätkudes on töötajal õigus töötasu maksmisega olulise viivitamise tõttu tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandjal on sel juhul kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
TÖÖINSPEKTSIOON
08.08.2012
Pressiteade
Meestöötajad on riskialtimad ning satuvad kergemini õnnetustesse. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis toimunud ligi 14 000 tööõnnetust, milles kannatanutest ligi 2/3 on mehed.
2008.–2011. aastatel toimus Eestis kokku 13 970 tööõnnetust. Sealhulgas meestega juhtus 65 protsenti kõigist õnnetustest ehk 9020 juhtumit ning naistega 35 protsenti ehk 4950 juhtumit.
„Teatud mõttes on see paratamatus, kuna mehed töötavad tegevusaladel, kus on ohtlikumad tööd,” märkis Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja. „Teine põhjus on eesti mehe suhtumises: takistuse tekkides ei kutsu mees appi spetsialisti, vaid arvab, et saab ise kõigega hakkama, kuigi vaja oleks näiteks elektrikuoskusi. Naised on alalhoidlikumad, mõtlevad enne tegutsemist. Meestele võiks soovitada, et nad ei tormaks tegema igasuguseid töid, vaid teeksid ainult seda, milleks on välja õppinud.”
Tegevusvaldkondade lõikes toimus mullu enim tööõnnetusi meestega ehitusalal ning naistega tervishoiu ja hariduse alal. Vanuseliselt toimus eelmisel aastal kõige rohkem tööõnnetusi 25–34aastastega, eelkõige selles vanuses meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54aastaste vanusegrupis.
Töösurmades hukkuvad peamiselt mehed
Viimase nelja aasta jooksul on tööõnnetustes hukkunud 76 inimest, kellest valdav enamik ehk 73 on mehed ning 3 on naised.
Paljud saatusliku lõpuga tööõnnetused oleks jäänud juhtumata, kui töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Näiteks juhtum, kui 18aastane noormees lülitas kogemata tööle hüdropressi, mis surus turvast kilekotti, ning toimetas selle juures edasi… kuni jäi pressi surveplaadi ja kambri seina vahele, saades surmavaid kehavigastusi. Paraku ei kuulnud nooruk masina töölerakendumist, kuna ta kuulas kõrvaklappidest muusikat.
Samuti juhtum, kui autojuhina töötav 43aastane mees sõitis raudteeülesõidul ette lähenevale rongile. Rongijuht tegi kiirpidurduse, kuid kokkupõrget ei olnud võimalik vältida.
Kuidas tööõnnetusi vältida?
Tööõnnetuste toimumist aitab vältida korrektne töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, kel on vajalikud teadmised töökeskkonnast ja tööohutusest. Rohkem kui kümne töötajaga ettevõttes peab valima ka töökeskkonnavoliniku, kes esindab töötajate huvisid läbirääkimistel tööandjaga.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesannete hulka kuulub töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, ohutusjuhendite koostamine, tööõnnetuste uurimine jms. Töökeskkonnaspetsialist peab igapäevaselt jälgima ja kontrollima, milline on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse olukord. Ohtu märgates peab ta tarvitusele võtma abinõud selle vältimiseks või mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui töötaja elule või tervisele on tekkinud otsene oht, mida ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Tööandja võib ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tööinspektsiooni poolt üle Eesti pakutavate tasuta koolituste ajakavaga saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel www.ti.ee (http://ti.ee/index.php?page=1550&) ja teabepäevade ajakavaga (http://ti.ee/index.php?page=1103&). Vastavaid tasulisi koolitusi pakuvad ka mitmed koolitusfirmad.
Tööõnnetuste statistikaga saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel siin.
Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324
Lehekülg 1180 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee