Artiklid
- Üksikasjad
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga (digi)allkirjastasid 21. detsembril kokkuleppe, mille kohaselt kerkib brutopalga alammäär ehk alampalk uuest aastast seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus.
Eelmisel aastal tõusis alampalk 12 euro võrra. Kui eelmisel aastal tõusis alampalk 4,3, siis nüüd tõuseb see 10,3%.
Valitsus võib sotsiaalpartnerite poolt sõlmitud töötasu alammäära kokkuleppe kinnitada oma 27. detsembril toimuval istungil.
Tööandjate otsus tõsta miinimumpalk 290 eurolt 320 eurole on IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul väga positiivne signaal.
"See otsus, mis puudutab alampalga tõusu järgmisel aastal summas 30 eurot, on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aasta," lausus 20. detsembril valitsuse pressikonverentsil kaitseminister Reinsalu, kes oli peaministri ülesannetes.
Reinsalu tuletas meelde, et palgakasvu on oodata ka alampalgast enam teenivatel inimestel, sest rahandusministeerium prognoosib tulevaks aastaks 5,6-protsendilist nominaalpalga kasvu.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus Reinsaluga ja luges alampalga tõusust välja signaali, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas.
Ta lisas, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna ühe olulise probleemina kõrget tööpuudust, siis praeguseks on see kaks ja pool korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga.
19. detsembril kinnitas Leedu valitsus alampalga 17,6%-se tõusu. 1. jaanuarist on alampalga suurus 1000 litti ehk 289,6 eurot juulist kehtinud 850 liti asemel. Enne seda oli alampalk 800 litti. Uus alampalk on vaid 40 eurosenti Eesti omast madalam. Leedus tõusis alampalk juba teist korda aasta jooksul.
- Üksikasjad
Aina rohkem inimesi on hakanud pöörduma tööinspektsiooni küsimusega, mida teha, kui kontoriruumis on nii külm, et peab endale mitu kampsunit selga panema, villased sokid jalga tõmbama ja vahel isegi kindad appi võtma, et oleks veidigi soojem.
«Esimese asjana tuleks kontoritöötajal pöörduda enda otsese ülemuse poole ja anda talle teada, et on tekkinud selline mure. Edasi peab juba tööandja võtma tarvitusele abinõud, et aidata töötajat ja küsimus lahendada,» rääkis tööinspektsiooni tööinspektor Andres Jõgiste.
Ta lisas, et vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on töötajal õigus keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Võimaluse korral oleks jahedatesse ruumidesse mõistlik paigaldada lisaradiaatorid või puhurid, mis pakuksid töötajatele leevendust. Samuti võiks, arvestades töö iseloomu, võimaldada töötajatele kaugtööpäevi, mil töötaja saab sama tööd teha ka näiteks kodus või mujal, kus on soojem kui kontoris.
Õhku läbilaskvad aknad tuleks soojustada ning mittetöötavad radiaatorid välja vahetada või ära parandada.
Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele «Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» peavad tööruumid olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust. Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö, sealhulgas näiteks kontoritöö, puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada 15–19 kraadi.
Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24
- Üksikasjad
Olga Timmermann, Põhja inspektsiooni teabespetsialist
Käes on aasta kõige külmem aeg ning just nüüd hakkavad mittetöötavad radiaatorid või külma õhku läbilaskvad aknad kontoris valmistama inimestele kõige rohkem meelehärmi. Soojemal ajal ei panda neid puudusi üldjuhul tähele.
Aina rohkem inimesi on hakanud pöörduma Tööinspektsiooni küsimusega, mida teha, kui kontoriruumis on nii külm, et peab endale mitu kampsunit selga panema, villased sokid jalga tõmbama ja vahel isegi kindad appi võtma, et oleks veidigi soojem.
"Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ peavad tööruumid olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust. Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö, sealhulgas näiteks kontoritöö, puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada 15–19 kraadi,“ sõnab Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi.
Probleemi tekkimisel tuleb töötajal esmalt pöörduda ikkagi tööandja poole, kes siis peab kasutusele võtma vajalikud abinõud.
"Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on töötajal õigus keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule,“ ütles tööinspektor Andres Jõgiste.
Võimaluse korral oleks jahedatesse ruumidesse mõistlik paigaldada lisaradiaatorid või puhurid, mis pakuksid töötajatele leevendust. Samuti võiks, arvestades töö iseloomu, võimaldada töötajatele kaugtööpäevi, mil töötaja saab sama tööd teha ka näiteks kodus või mujal, kus on soojem kui kontoris.
Õhku läbilaskvad aknad tuleks soojustada ning mittetöötavad radiaatorid välja vahetada või ära parandada.
Igal juhul on eesmärgiks see, et töötajad saaksid teha tööd tervist mitteohustavates tingimustes ning kui töötajatel on head töötingimused, siis peaks paranema ka tööefektiivsus.
- Üksikasjad
Ametlik palk, normaalne ülemus ja soe tuba on see, mida tööotsijad peavad tööle kandideerimisel väga oluliseks.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1082310/toootsijate-soovid-normaalne-ulemus-soe-tuba-ja-ametlik-palk/
- Üksikasjad
«Tegin suvel suure koguse ületunde ja välja makstakse see meile kord kvartalis. Firmasiseselt on paika pandud, et ületunnitariif on 60 protsenti tunnitasu määrast. Ka töölepingus on see nii kirjas. Kas erafirmal on seaduspärane tööleping, kui mina lähen vastutustundliku kodanikuna tööle ja nemad maksavad ainult 60 protsenti tunnitasust?» soovib lugeja teada.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Eesti vabariigi töölepingu seadus kehtib kõikidele Eestis registreeritud ettevõtete töösuhetele - ka erafirmadele ja välismaist päritolu Eestis tegutsevatele kauplusekettidele.
Ületunnitööd reguleerib töölepinguseaduse § 44, mille alusel ületunnitöö rahas hüvitamise korral tuleb maksta 1,5-kordset tunnitasu.
Juhul, kui Teile tõesti makstakse ületundide eest ainult 60 protsenti, mitte ei suurendata tunnitasu 60 protsendi võrra, siis on tegemist seaduse rikkumisega ja on põhjust pöörduda tööinspektori poole.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Lehekülg 1177 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee