Töötukassa andmetel moodustavad 16–24-aastased noored kõigist registreeritud töötutest ligi viiendiku, millega oleme Euroopas esimeste hulgas. Tegelik töötute arv on muidugi suurem, sest osa noori ei kiirusta ennast töötuna arvele võtma, kuna nad saavad vanemate toel hakkama.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Siim Sarapuu sõnul tasub mitte töötavatel ja õppivatel noortel end kindlasti arvele võtta, sest töötukassast on võimalik saada töö leidmiseks vajalikke juhiseid ja konkreetset koolitust.
Alustatakse kandideerimisoskuste arendamisest, CV ja motivatsioonikirja koostamisest, õpetatakse, kuidas käituda tööintervjuul. «Tööandja tahab elusat inimest ehk siis näha säravaid silmi ja pulbitsevat energiat,» märgib Sarapuu. «Kui noor istub lohakalt, on ükskõikne ja hajevil, siis see pigem ärritab.»
Kui vanemaealine peab tööandjale tõestama oma õppimis- ja arenemisvõimet, siis noortelt nõutakse enamasti varasemat töökogemust. Esimest töökohta otsides seda aga paljudel ei ole. Sarapuu sõnul on enamasti mingi tööga noortel kokkupuude siiski olemas – kasvõi koolivaheajal lühiajalisest töötamisest – ja see tuleks siis ka oma CVs välja tuua, näidates ära saadud oskused ja vilumused.
Tähtis on tõestada, et noor inimene suudab kanda vastutust. Selleks sobib hästi ka ühiskondlik aktiivsus kooli ajal. Kui noor on osalenud õpilasomavalitsuse või mõne muu organisatsiooni tegevuses, aidanud korraldada üritusi või löönud kaasa heategevuses, on seegi väärt kogemus, mis tasub CVs ära märkida. Kasuks tuleb ka vahetusõpilasena välismaal õppimine.
Kogemuste hankimiseks pakub töötukassa noortele ka tööpraktikat ettevõtetes. See võimaldab kahe kuni nelja kuu jooksul saada esmased oskused ja heal juhul ka hiljem samas rakendust leida.
Hea, kui noor on võimaliku tööandja, kelle juures tal meeldiks töötada, ise välja valinud. Töötukassa maksab sel juhul juhendamiskulud ja hoiab praktika kulgemisel silma peal. Ka koolis nõutavasse praktikasse tasub tõsiselt suhtuda, sest sellest on edaspidi palju kasu.
Paljudel eesti noortel on esimese töökoha leidmisel takistuseks vene keele oskuse puudumine. Eriti kehtib see teenindussektori kohta. Siingi saab töötukassa koolitustega abiks olla.
On tõsiasi, et vene noortel, kes õpivad paljusid aineid eesti keeles, on nende kahe keele valdajaina tööturul üsna suured eelised. Inglise keelega pole enamasti probleeme ei ühtedel ega teistel. Samas tuleb teeninduses üha enam kasuks ka soome keele oskus.
Töökoha leidmisega pole kimpus mitte ainult põhikooli või gümnaasiumi lõpetanud noored, vaid ka kõrgharitud inimesed. Kas nemad peaksid pärast äpardunud katseid lati madalamale laskma? Töötukassa spetsialist päris nii ei arva.
«Kooli kõrvalt kiirtoidurestoranis töötamine on täiesti aktsepteeritud, aga kõrgharitud noor võiks siiski püüda saada jalg ukse vahele mõnes sobivas ettevõttes, esialgu kasvõi madalamal kohal,» räägib Sarapuu. «Muidu võib juhtuda, et ta jääbki sinna esimesse ettejuhtunud töökohta lõksu, lööb käega ja minetab peagi oma kvalifikatsiooni.»
Sobiva töö leidmine algab juba elukutse valikust. Sarapuu soovitab noortel valida esimeseks erialaks midagi praktilisemat, millega lihtsam rakendust leida, et jalad alla saada. Hiljem jõuab siis juurde õppida sedagi, mis lihtsalt tore ja huvitav.
«Inimene, kes tahab elada täisverelist elu ja elada vähemalt 70. eluaastani, peab omandama vähemalt kaks elukutset,» on ta veendunud.
Kõige hullem, kui noored ei leia tööd pikemat aega ja heituvad. Nad võivad kaotada usu endasse ja seejärel kogu maailma. «Mis mul ometi viga on, et keegi mind ei taha?» küsis üks 22-aastane neiu pärast korduvaid põrumisi töökonkurssidel. Lõpuks võttis ta kätte ja kirjutas ise firmadesse, mille puhul arvas, et tema oskusi võidakse seal vajada, ja leidiski sobiliku töö.
Sarapuu sõnul ei tohiks töö otsimisel ära põlata ka tutvusi, sest esimene koht saadaksegi sageli nii. Edasi sõltub kõik muidugi noorest endast. Lohutuseks olgu öeldud, et praegu on töökohta leida siiski tublisti kergem kui paari aasta eest. Teine asi, kas kohe on võimalik saada sellisele tööle, mis võimaldab hästi teenida, reisida ja olulisi otsuseid teha.
Sirje Niitra
