Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja: Aive Sarjas, Maaleht

Sotsiaalministeeriumi teatel muutuvad töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonnas alanud aastal mitmed õigusaktid. Vaata, millised ja kuidas.

Töövaldkond

1. jaanuarist 2013 on töötasu alammäär 320 eurot senise 290 euro asemel.

Jaanuarist 2013 tõuseb töötutoetus 65,41 eurolt 101,5-le. Lisainfot taotlemise ja määramise kohta Töötukassa kodulehelt.

Jaanuarist 2013 on isapuhkus tasuline. Isapuhkust on õigus saada kokku kümme tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkus tasutakse töötaja keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Alates jaanuarist 2013 tõuseb lapsepuhkuse tasu. Töölepingu seaduse järgi on emal või isal igal kalendriaastal õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Alates 2013. aastast on lapsepuhkuse tasu, senise 4,25 euro asemel, koosmõjus töötasu alammäära tõusuga 15,18 eurot päevas. Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Tervisevaldkond

Alates 1. jaanuarist 2013 on tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon Terviseameti pädevuses. Sellest aastast on Terviseameti ülesanneteks perearsti nimistu moodustamise konkursi korraldamine, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine ja järelevalve korraldamine. Lisainfot uue korralduse ja kontaktide kohta Terviseameti kodulehelt.

Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad muudatused Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelus. Lisainfo Eesti Haigekassa kodulehelt. Uuest aastast jõustunud muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades leiate ministeeriumi kodulehelt.

10. jaanuarist jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mis kehtestab eriarsti visiiditasu piirmääraks 5 eurot ja voodipäevatasu piirmääraks 2,50 eurot. Tervishoiuteenuse osutajal on õigus, kuid mitte kohustus eelnimetatud piirmäärade piires visiidi- ja voodipäevatasud kehtestada.

1. märtsist 2013 tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 2,6 euroni, kiirabitehnikutel 3,83 euroni, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4,5 euroni ja arstidel 8 euroni tunnis.

Käesoleva aasta oktoobrist jõustub Euroopa piiriülese tervishoiu direktiiv. Hiljemalt 25. oktoobril 2013 võtavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid üle direktiivi, mis võimaldab patsiendil saada vajaminevat tervishoiuteenust ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Tuleb aga meeles pidada, et Eesti Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse eest ainult siis, kui teenuse saamise õigus Haigekassa kulul oleks patsiendil olnud ka Eestis. Ühtlasi hüvitab Haigekassa teenuse eest oma hinnakirja, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenus maksab rohkem, kui Haigekassa hinnakirjas olev summa, siis tuleb patsiendil vahe ise kinni maksta.

Sotsiaalvaldkond

Alates 1. jaanuarist 2013 langevad töötuskindlustusmaksed nii töötajale kui ka tööandjale. Kui 2012. aastal oli töötuskindlustusmakse 4,2 protsenti, siis tänavu on see 3%. Sealjuures on kindlustatu maksemääraks 2% ja tööandja maksemääraks 1%. Lisainfo Töötukassa kodulehelt.

Käesoleval aastal on vanemahüvitise ülempiir 2234,19 eurot. Hüvitise alampiir ehk hüvitise määr on 290 eurot. Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, siis makstakse vanemahüvitist töötasu alammääras. 2013. aasta töötasu alammäär on 320 eurot. Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument. Lisainfo Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Rakendub vanemapension. Riik teeb 4%-list täiendavat sissemakset Eesti keskmiselt töötasult kogumispensioni II sambasse 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Riiklikule pensionile arvutatakse juurde pensionilisa kahe pensioni aastahinde suuruses lapse kasvatamise eest, kes on sündinud ajavahemikus 31. detsember 1980 – 31. detsember 2012 ning keda pensionilisa taotleja on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat ning kelle eest vanem ei saa kahte aastat pensioniõiguslikku staaži (pensioniõiguslikku staaži arvestati kuni 31.12.1998). Pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest, kusjuures vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist pensionilisa saab ja millise lapse eest. Alates 2015. aastast makstakse enne 2013. aastat sündinud lapse vanemale ühe aastahinde vääringus pensionilisa. Täiendava 4%-lise sissemakse või pensionilisa saamiseks tuleb vanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus. Lisainfo Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Juunist 2013 saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Toetust hakatakse maksma alates juulist. Täiendava toetuse suuruseks on 9,59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps ning 19,18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last. Taotlusi võtavad vastu ning toetuse maksavad välja kohalikud omavalitsused. Toetus määratakse kolmeks kuuks, seega tuleb taotlus esitada neli korda aastas.

1. juulist 2013 tõuseb kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus tõstetakse 3000 euroni, nelikutel 4000 euroni jne.

1. juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni.

Suvi 2013 toob muudatused ka peredele, kus on põhikooli lõpetav laps. 2013. aastal makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest sõltumata õpingute jätkamisest. Hiljem, s.o oktoobris makstakse välja vaid toetus septembrikuu eest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus peretoetusi saada septembrist (varasemalt juulist).

Lisainfot peretoetuste kohta saab Sotsiaalkindlustusametist.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Alates 1. jaanuarist kerkib märkimisväärselt puhkusetasu, mida makstakse lapsevanemale lisapuhkepäevade eest.

Alates 2013. aastast on lapsepuhkuse tasu senise 4,25 euro asemel 15,18 eurot päevas, teatas sotsiaalministeerium.

Töölepingu seaduse järgi on emal või isal igal kalendriaastal õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Lapsepuhkuse tasu arvutatakse valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mis käesoleval ajal on 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.

Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2013

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Töötuskindlustushüvitist on 2013. aastal võimalik saada maksimaalselt 1054 eurot ja 62 senti kuus. Tegu on läbi aegade kõrgeima hüvitise maksimummääraga. Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimummäär 62 eurot ja 77 senti.

Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 22 eurot ja 68 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50 ja seejärel 40 protsenti kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal.

Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 589 892 inimest, mis on 8237 inimest rohkem kui 2011. aastal.

Alates 1. jaanuarist muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 3 eurot ja 27 senti päevas, eelnevalt oli töötutoetuse päevamäär 2 eurot ja 11 senti.

Toimetas: Gert D. Hankewitz

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Ettevõttes on tekkinud selline naljakas situatsioon, kus inimene lubati tööle ilma töölepingut allkirjastamata, sest töötaja soovis töölepingu tingimustega täpsemalt tutvuda. Töötaja käes on ettevõtte juhi poolt allkirjastatud tööleping, kuid ettevõte ei tea, kas inimene on selle allkirjastanud või mitte,» kirjutab lugeja.

«Peale kahte tööpäeva töötaja väidetavalt haigestus, kuid ei ole esitanud tööandjale haiguslehte, vaid teavitas SMSi teel. Kuna töölepingu tingimuste osas tekkis konflikt, siis ei ole töötaja ka uuesti tööle ilmunud. Ettevõte leiab, et töötaja ei vasta oma isiksuseomaduste poolest töökohast tulenevatele nõuetele, sest selles ametis on vaja nii klienditeenindusoskusi kui ka väga külma närvi, mida sellel töötajal ei ole. Seega soovib ettevõte töölepingu katseajal lõpetada, aga ettevõttel ei ole võimalik teada saada, kas töötaja on lepingu allkirjastanud või mitte. Kuidas toimida edasi, kui soovitakse töötajaga töölepingut lõpetada?» soovib küsija teada.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Teie poolt kirjeldatud olukorras ei saa minu hinnangul tekkida vaidlust töölepingu sõlmimise fakti osas - kui töötaja asus tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest, siis loetakse tööleping sõlmitud töölepinguseaduse § 4 alusel. Kui töölepingu kestus ületab kaks nädalat, peab see olema sõlmitud kirjalikult. Samas ei too kirjaliku vorminõude täitmata jätmine kaasa töölepingu tühisust.

Antud juhul võivad olla vaieldavad töölepingu järgsed tingimused (nt töötasu, tööaeg jne), aga mitte kehtiva suulise töölepingu olemasolu. Seega tuleks katseajal olevale töötajale 15-päevase etteteatamisega tööleping üles öelda, seda ka põhjendades. Ülesütlemisteate võib kätte anda ka töövõimetuslehel olevale töötajale, kui töötaja on suuteline teadet vastu võtma ja sellest aru saama. Ülesütlemisteate üleandmise tõendamiskohustus lasub vaidluse korral tööandjal.

Kui töötaja töövõimetuslehte ei esita, siis tuleks töölt puudumine fikseerida ja lugeda see töö tegemisest keeldumiseks, mille eest tasu maksma ei pea. Teoreetiliselt võib tööandjal tekkida isegi õigus töölepinguseaduse 74 lõike 3 alusel nõuda töötajalt kahju hüvitamist, aga antud olukorras ei tundu see otstarbekas.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24