Artiklid

Tööandjate keskliidu volikogu otsustas oma korralisel koosolekul 19. detsembril muu hulgas vastu võtta ametiühingute keskliidu ettepaneku tõsta 2013. aastal alampalk 320 eurole kuus. Volikogu liikmed arutasid samas ka alampalga otstarbekuse üle laiemalt.

Volikogu otsustas alustada sotsiaalmaksu jagamise läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks, et laiemal üldsusel tekiks tunnetus tööjõu tegelikust maksukoormusest. Keskliidu töötukassa nõukogus osalemise kogemuse põhjal mõjutaks see sarnaselt töötuskindlustusmaksega ametiühingute suhtumist sotsiaalmaksu määra ja ravikindlustusraha kasutamisse.

Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.

Eesti Tööandjate Keskliidu 19.12.2012 pressiteade

Kaire Talviste

Täiskasvanud õpivad üha usinamalt, vaid Kirde-Eestis püsib õppimise määr 2007. aasta tasemel.
See selgus Karolin Kõrreveski ja Monika Oberšneideri analüüsist, mis avaldati statistikaameti väljaandes „Eesti piirkondlik areng 2012”. Vaatluse all on 25–64-aastased ja võrdluseks kasutati 2007. ja 2011. aasta täiskasvanute koolituse uuringute andmeid. Kui kõikjal Eestis oli täiskasvanuhariduses osalemise määr kasvanud 50% lähedale või üle selle, siis Kirde-Eestis püsis see visalt 33% juures. Kõige vähem on täiskasvanud õppijaid Kirde-Eesti meeste hulgas: vaid 28%.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Kultuuriministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mis muudab loometoetust saava vabakutseliste loovisiku ravikindlustuse saamise lihtsamaks.

Seadusemuudatus vabastab loometoetust saavad inimesed kohustusest registreerida end toetuse saamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, selgitas kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil ministeeriumi kodulehel.

Eelnõu järgi hakkab loometoetuse maksmise perioodil maksma sotsiaalmaksu loovisiku eest loomeliit. Eelnõu muudab loometoetuste taotlemise ja seeläbi ravikindlustuse saamise oluliselt lihtsamaks.

Loometoetust saab taotleda mõnda loomeliitu kuuluv loovisik, kellel ajutiselt puudub loometegevusest saadav sissetulek.

Asekantsler Siili sõnul on antud muudatus üks mitmest, millega valitsus loovisikute sotsiaalseid garantiisid suurendab. Näiteks on valitsuse tegevuskava järgi plaanis muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et ravikindlustus tekiks ka ühekuulise võlaõigusliku lepingu puhul. Praegu on selleks vaja vähemalt kolmekuulist lepingut. Ettepaneku selleks muudatuseks tegi kultuuriministeeriumi juurde moodustatud töörühm, kuhu kuulusid ka loomeliitude ja loovisikute esindajad.

Siil rõhutas, et täna kooskõlastusele saadetud eelnõu on osa laiemast tegevusest ning koostöös valdkonna esindajatega hakatakse koostama ettepanekuid aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu summeerimiseks. «Paljude vabakutseliste loovisikute sissetulekud on aasta jooksul ebaühtlased, kuid sotsiaalmaksu arvestatakse kuupõhiselt. Praegu võib tekkida olukord, kus inimene on aasta jooksul teeninud miinimumtasu ja maksnud selle pealt ka maksud, kuid sellele vaatamata ei teki tal ravikindlustust.»

Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24

Helve Toomla, jurist

Kui mul on töötasu kuus kindel summa, kas tööandja peab siis maksma ka riigipühade eest? Lepingus on ka öeldud, et kuutöötasu arvestatakse proportsionaalselt tegeliku tööaja suhtele. Olenemata sellest, kas kuus on 20 või 23 tööpäeva, palk on ikka sama.

Küsija töötasu arvutatakse ilmselt ajatöö alusel ja kuupalk on kindla summana töölepingus kokku lepitud. Sellisel juhul ei loeta eraldi riigipühi, puhkepäevi ega tööpäevi. Olenemata tööpäevade arvust, on töötasu lepingus näidatud kindel summa.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Allikas: Tartu Ekspress

Kui arst diagnoosib patsiendil surmava haiguse ja teatab, et tal on elada jäänud teatud hulk aastaid või päevi - kas siis maksed pensionisambasse peatatakse, küsib Tartu Ekspressi lugeja.

Kui olen näiteks 50aastane ja tean, et mul on elada jäänud veel ligemale kaks aastat, kas siis on võimalik kogutud raha ka kohe kätte saada? Pensioniealiseks elamiseks puudub ju niikuinii igasugune lootus. Juhul kui raha saab kätte, siis kuidas on see summa maksustatud?

Vastab rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Liisi Poll:

Kohustuslikus kogumispensionis ehk II sambas ei ole võimalik makseid peatada ning ei ole võimalik ka raha enne riiklikku pensioniiga välja võtta (va juhul kui tegemist on pärimisega). II samba makse on olemuselt sarnane sotsiaalmaksuga, st kui inimene saab töötasu, siis peab seda maksma.

Täiendavas kogumispensionis ehk III sambas on võimalik makseid peatada igal ajal ning samuti on võimalik ka raha varem välja võtta. Sellega kaasnevad kulud sõltuvad paljuski valitud tootest. Raha väljavõtmisel enne 55. eluaastat tuleb maksta tulumaksu kogu summalt. Juhul kui isik on alaliselt ja täielikult töövõimetu, siis on maksumäär 10%. Täpsemalt saab lugeda III samba väljamaksete maksustamisest siit - http://www.pensionikeskus.ee/.

Eestielu.ee