Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2013

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kärt Anvelt

1. aprillist on surve all hulk inimesi, kelle töötuskindlustushüvitise saamine võib kannatada.

1. aprillist jõustunud kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) on kui kuri aprillinali, mis annab põhjust muretseda nii ajateenijatele kui ka asendus- ja reservteenistuses olijatele. Asi on lihtne: aja-, asendus- ja reservteenistust ei peeta KVTS-i järgi avaliku teenistuse eriliigiks ning riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko sõnul tähendab see karmi tegelikkust, kus aja-, asendus- ega reservteenistuses viibinud töötul pole enam õigust töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist edasi saada.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on tekkinud olukord eri ministeeriumide vahelise kommunikatsiooni probleem, sest samaaegselt avaliku teenistuse seaduse (ATS) muutmisega muudeti ka teisi seadusi, sealhulgas kaitseväeteenistusega seotuid. „Ka riigikaitsekomisjon pidanuks teemale, et kaitseväeteenistus võeti ATS-ist välja, tähelepanu juhtima ning puudus oleks likvideeritud,” viitas Tsahkna.

Tsahkna sõnul pole siiski põhjust kaitseväekohustuslaste hulgas paanikat tekitada, sest ka praegu kehtiva seadustiku järgi on kõigil neil õigus saada töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist samadel tingimustel kui enne 1. aprillil kehtima hakanud ATS-i. „Kehtivas seaduses on mõiste „mõjuvad põhjused” ning selleks loetakse ka kaitseväeteenistuses olemist,” selgitas Tsahkna. „Kuid loomulikult on korrektne, kui ka seaduses oleks see eraldi välja toodud,” möönis ta ning kinnitas, et sotsiaalkomisjon on vastava seadusemuudatuse algatanud.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

«Lähima aasta-kahe jooksul tuleb igal ettevõtjal mõelda, milline on tema strateegia inimestega tegelemisel,» ütles majandusanalüütik Maris Lauri. «See, kas tuleb samasugune palgaralli nagu 2007ndal aastal, sõltub ettevõtjate valikust – kui nad hakkavad töötajaid konkurentidelt üle ostma, siis lähebki ralliks.»

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1219078/kas-tulemas-on-uus-palgaralli-soltub-ettevotjate-valikutest/

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Tööandja teavitas, et kavatseb ettevõtte maha müüa ja kõik töötajad lähevad üle uude firmasse. On mul endal õigus otsustada, kas soovin töölepingu üleminekut või saan nõuda töösuhte lõpetamist oma praeguse tööandja poolt?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei sea töölepingute üleminekut sõltuvusse töötaja nõusolekust või soovist.

TLS § 112 lõige 3 sätestab nii senisele kui uuele tööandjale keelu lõpetada tööleping ettevõtte ülemineku tõttu. Direktiivi 2001/23/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt on lubatud selline lepingu lõpetamine majanduslikel, tehnilistel ja organisatsioonilistel põhjustel kui see toob kaasa muudatused tööjõus.

Töötajate olukorda mõjutavate muudatuste osas tuleb nii uuel kui endisel tööandjal TLS § 133 lõike 2 kohaselt kohtuda ja konsulteerida usaldusisiku või tema puudumisel töötajatega, et kavandatavates meetmetes kokkuleppele jõuda.

Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda ettevõtte üleandja ja omandaja esindajatega, sealhulgas juhtorgani liikmetega ning esitada töötajate suhtes kavandatavate meetmete kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepanekuid vähemalt 15 päeva jooksul

TLS § 113 lõikes 1 nimetatud teatise esitamisest arvates, kui ei lepita kokku pikemas ajas. Ettevõtte üleandja ja omandaja on kohustatud ettepanekute arvestamata jätmist põhjendama. Ka töötaja ei saa töölepingut erakorraliselt üles öelda vaid ettevõte ülemineku tõttu, sest selline töölepingu lõpetamise alus TLS-s puudub.

Kui töötajale mingil põhjusel ei sobi töölepingu üleminek on võimalik kasutada TLS § 85 lõikes 1 sätestatud võimalust tööleping korraliselt üles öelda mis ei too kaasa töölepingu lõpetamise hüvitist.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Töötan ühes Eesti firmas, kus on u 300 töötajat ning tänavu algab meie kollektiivpuhkus 15. juunist ehk laupäevast ja kestab 30. juunini ehk lõppeb puhkepäeval. Jaanipäeva eest lisa puhkepäeva ei anta. Kas tööandjal on õigus kehtestada selline puhkuseaeg, et kaks nädalavahetust jäävad sinna sisse?» soovis üks helistaja Tarbija24 teada.

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal.

Töölepinguseaduse § 69 kohaselt on tööandjal õigus koostada aasta esimese kvartali, so märtsikuu lõpuks puhkuste ajakava, mis on pooltele kohustuslik. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja seda antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Seadus ei keela puhkuse kasutamist tööst vabal ajal. Puhkust kasutatakse kalendripäevades ja puhkuseaja hulka jääb seetõttu tavaliselt ka iganädalane puhkeaeg (eelduslikult laupäev ja pühapäev), mis on samuti töötajale tööst vaba aeg.

Kuna kirjeldatud olukorras jääb perioodi 15.-30. juuni sisse kaks riigipüha (23. ja 24. juuni), siis neid päevi töölepinguseaduse § 54 lõike 3 alusel põhipuhkuse hulka ei arvata. Kasutatavaid ja tasustatavaid puhkusepäevi jääb niisiis 14 kalendripäeva.

Toimetas: Hanneli Rudi