Üksikasjad

Avaldatud: 22 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Lauri Tankler

Karjäärinõustaja Tiina Saare sõnul soosib tööturg neid, kel on käpas nii humanitaar- kui ka reaalteadused.

••Eesti Päevaleht on kirjutanud mitmest noorest, kes hoolimata kõrghariduse diplomist on praegu kas tööotsijad või hoopiski mujal tööl, mis ei vasta nende haridustasemele või soovidele. Teie olete rääkinud sellest, et kuni 30. eluaastani on eneseotsimine täiesti normaalne, aga mis te ütleksite nendele noortele, kes peavad samal ajal ikkagi leiva lauale tooma ja kuskilt palka saama?

Üks põhjus, miks need niinimetatud Odüsseuse aastad (eneseotsingu jaoks – toim) tekkisid, on see, et muutused tänapäeva ühiskonnas on nii hirmus kiired – nii majanduslikud kui ka poliitilised muutused. Vanasti olid plaanid pikalt ette teada, näiteks viisaastaku plaanid, mille järgi inimesed ennast sättisid. Praegu ongi tekkinud selline eklektiline olukord, kus kõik teavad, et hariduslaev pöörab aeglaselt, aga neil on vaja praegu ja kohe tööd saada.

Kui sa lõpetad põhikooli, pead tegema valikuid. Kui lõpetad gümnaasiumi, pead tegema valikuid. Aga selleks hetkeks ei ole sul piisavalt palju informatsiooni, mille alusel neid valikuid teha. Kui sa otsustad kiiresti ära ja lähed selle õppimisega lõpuni, tekibki reaalsus, millest te olete kirjutanud: ei leia oma erialal tööd. Kelle peale siis peaks näpuga näitama?

••Me pole veel kellegi peale näpuga näidanud, kes peaks vastutama. Kes see võiks olla?

Ma võin näpuga näitama hakata küll. Üks teema, mis minu jaoks on kogu aeg hinge peal, on see, et Eestis ei ole karjäärinõustamissüsteemi – sellist, mis algaks piisavalt varakult peale ja mis hariduse omandamisega paralleelselt aitaks noortel aru saada, kes nad on, mis neid huvitab. Kui kooli tuleb nõustamiskeskuse inimene ja teeb testid ära, et sa nüüd sobid ettevõtjaks, siis sellest ei piisa.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Tööinspektsiooni andmeil on juhtunud, et töötaja on saanud ettenähtust väiksemat tasu.

Kuna tänavu tõusis täistööaja alampalk 320 eurole ning tunnitasu alammäär 1 eurole ja 90 sendile, tuleb kõigi töötajate töölepingusse, kelle töötasu praegu selleni ei küündi, teha vastav muudatus.

„Kui töötaja töölepingujärgseks töötasuks on tunnitasu, mis on veel näiteks 1,80

eurot ehk vähem kui 1,90 eurot või täistööajaga töötamise korral 290 eurot ehk vähem kui 320 eurot kuus, siis tuleb see ära muuta, sest alates 1. jaanuarist on töötajate töötasud reaalselt suurenenud. Sellest tuleb lähtuda töötasu maksmisel ja töötajaid teavitada,” selgitab tööinspektsiooni peajurist Elina Soomets.

Jurist nendib, et inspektsioon on varasematel aastatel puutunud kokku juhtumitega, kus tööandja või töötaja ei ole olnud töötasu alammäära muudatusest teadlik, vastav teave pole nõutud moel töötajani jõudnud ja töötaja on seetõttu saanud ettenähtust väiksemat töötasu.

Soometsa sõnul on tööandja kohustatud töötajaid kehtivatest töölepingu tingimustest teavitama. Töölepingu töötasu puudutav muudatus tuleb vormistada kirjalikult, tuginedes töölepingu seaduse § 5 lõikele 1. „Töötasu on oluline kohustuslik teave, mis peab nähtuma töölepingu kirjalikus dokumendis,” rõhutab Soomets. Eelnimetatud paragrahvi 4. lõige sätestab, et andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul pärast muudatuste tegemist.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

••Varsti saab minu emapuhkus läbi. Tahan minna tööle poole kohaga või osalise tööajaga, aga tööandja ütleb, et ei ole nõus ja võtab mind tööle ainult täiskohaga. Millised õigused mul on?

Kahjuks saab ka väikelapse ema ainult poolte kokkuleppel osalise tööajaga tööle jääda, s.t töölepingu sellekohast tingimust muuta, nõudeõigust seadus selleks ei anna. Jääb üle ainult kaks võimalust: jätkata lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni või asuda tööle täiskohaga. Lapsehoolduspuhkuse ajal on võimalik ka mõne teise tööandja juures töötada, võib-olla leiab küsija kusagil mujal ajutiselt poole kohaga tööd.

••Kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja võimalikku alkoholijoovet tööandja alkomeetriga? Kas töötajal on õigust sellest keelduda ja millised õigused tal on? Kas kontrollimise õigus peaks olema töölepingus fikseeritud?

Tööandjal on seadustest tulenev õigus ja kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Seega on tal õigus töötajaid kontrollida. Kui liiklusseadus välja arvata, siis ei sätesta kahjuks ükski õigusakt, kuidas joovet tuvastada. Vahel on tööandjad selle korra kirjutanud töökorralduse reeglitesse või kehtestanud käskkirjaga, kuid nende seatud kord on teinekord läinud vastuollu põhiseaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Mõnikord korraldatakse tööpäeva alguses lauskontrolli kõikidele töötajatele, nõudes neilt alkomeetrisse puhumist. See ei ole kindlasti õiguspärane. Ka töölepingus aastateks ette antud kokkulepe ei ole õige.

Kontroll on õigustatud siis, kui konkreetsel juhul on kahtlus, et inimene ei ole kaine, ja ka siis on töötajal õigus alkomeetriga joobetuvastamisest keelduda, ehkki mõistlik oleks tunnistajate juuresolekul see analüüs teha ja anda kirjalikult juurde oma seisukoht või vastulause. Alkomeetrisse puhumisest keeldumise korral saab tööandja joovet kindlaks teha ka teistsuguste tõenditega. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses 3-3-1-45-11 leitakse, et alkomeetri kasutamisest joobe tuvastamiseks ei piisagi, sellele peaksid lisanduma muud tõendid, sh tunnistajate ütlused.

Kõiki sedalaadi vaidlusi on kõige kergem vältida sel moel, et tööle minnakse alati kainelt ja ka ilma nn jääknähtudeta.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Töötaja küsib:

Mul on töölepingus kokku lepitud, et tööandja maksab mulle töötasu, mis koosneb miinimumpalgast ja tulemustasust. Tulemustasu arvestatakse mahtude pealt ning selle kohta täpset ülevaadet mul endal ei ole.

8. jaanuaril väljastati mulle palgaleht ühtede andmetega, kuid täna saadeti uus palgaleht, milles selgub, et olen firmale võlgu natuke üle 100 euro ning vahe tuleneb tulemustasust.

Kas tööandja arvestuse vea puhul tohib tekkinud vahet tagantjärgi järgmisest palgast maha arvestada?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:

Töölepingu seaduse (TLS) § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tööandjal on töötaja nõusolekuta lubatud töötasust kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõppemisel ning töötajale tehtud ettemakse, mille puhul on töötajal tagasimaksmise kohustus (TLS § 78 lõige 3). Lisaks on tööandjal töötaja nõusolekuta lubatud töötasust kinnipidamisi teostada ka muudes seadustes, näiteks tulumaksuseaduses ettenähtud juhtudel.

Töötajale ilma õigusliku aluseta, sealhulgas arvestusliku eksimuse tõttu, ülekantud summade tagasinõudmisel peab tööandja küsima töötajalt nõusoleku. Tööandjal on vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus (paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri) vormis (TLS § 78 lõige 1).
Töötajalt nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.