Artiklid

«Lihtne metallitöökoda. Pandi üles selline silt, et töökojas telefoni kasutamine on rangelt keelatud. Puhkeruumis on igal oma kapp, kuhu saab telefoni hommikul ära panna. Telefoniga rääkida tohib ainult puhkepauside ajal. Kes jääb telefoniga vahele, saab trahvi 10 eurot, teist korda 20 eurot jne. Kas selline asi on ikka õige, kui on vaja hädakõnet teha või kui tuleb kasvõi naabrimehelt kõne - tule ruttu koju maja põleb. Ja kust sellised summad tulevad?» küsib töömees.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Ilmselt ei vaja selgitamist, et tööandja maksab töötasu kokkulepitud töö, mitte telefoniga põhjendamatu lobisemise eest. Samas juhtuvad sündmused meie ümber 24/7 ja teatud asjadele tuleb reageerida ka tööajal - nn hädakõned. Täieliku telefonikeelu kehtestamine võib tunduda liigse isikuvabaduse piiramisena.

Samas võib leiduda olulisi põhjuseid, mis õigustavad esmapilgul põhjendamatut telefonikeeldu. Enamasti on tootmistöö seotud suurema ohuteguriga ja ootamatu telefonihelin võib töötajat ehmatada, mille tagajärjeks võib olla näiteks töötaja sõrme jäämine giljotiini alla.

Igal ettevõttel peab olema tehtud riskianalüüs, mis on töötajatele kättesaadav. Tööohutusalane juhendamine peab lähtuma riskianalüüsist ja sealt tulenevatest ohutusnõuetest. Loodetavasti leiate nendest dokumentidest põhjenduse telefoni kasutamise keelule. Juhul, kui need dokumendid puuduvad, siis on küll kuri karjas ja olukord nõuaks tööinspektori sekkumist.

Mis puudutab 10- ja 20-euroseid trahvinumbreid, siis nende kohta oskab vast tööandja või keegi Põhja-Koreast selgitusi anda. Eesti töölepingu seadus niisuguseid trahve ette ei näe.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24

«Teavitasin ülemust, et kavatsen minna kahe kuu pärast dekreeti. Paraku ei ütelnud talle, et ma ei taha, et see jutt levima hakkaks. Oh üllatust - ülemus võttis ja rääkis seda kontoris. Ma saan aru, et see on tore ja puha aga kas mul ei ole mingit õigust privaatsusele? See peaks ikkagi olema minu enda teha kellele ja millal ma ütlen. Kas ülemusel on see õigus ilma loata selliseid asju kuulutada?» küsib tulevane ema.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Tööandjal on töölepinguseaduse § 28 lõike 2 punkt 11 järgi kohustus austada töötaja privaatsust. Samas vaatame asja ka tööandja poole pealt. Kui Teile on dekreeti jäämine loodetavasti oodatud sündmus, siis tööandjale on see ootamatu ja toob reeglina kaasa probleeme. Vastutustundliku ja lojaalse töötajana teatasite tööandjale aegsasti oma dekreeti jäämisest. Tööandja võttis seda ilmselt kui signaali, et ta peab hakkama mõtlema töö ümberkorraldamise peale, kas jagades Teie tööülesanded ringi või palgates Teie äraoleku ajaks asendaja. Kui ei ole tegemist ainuotsustajast diktaatorliku tööandjaga, siis on kolleegidega töö ümberkorraldamise arutamine ju vältimatu ja põhjendatud.

Nagu ise ka mainisite, siis ei avaldanud Te tööandjale soovi asja saladuses hoida. Päris kindlasti tuleks vahet teha tööalasel arutelul ja tagaselja töötaja eraelu põhjendamatul tagarääkimisel. Kumba kategooriasse tööandja «kuulutus» jääb, seda saate Te ise paremini otsustada, sest minule on täpsed asjaolud ja üksikasjad teadmata.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kavandatav reform tahab tööta töövõimetuspensionäride ligi sajatuhandelise armee tõmmata kokku 50 000 inimesele ning vähemalt Eesti keskmist palka saavad senised töövõimetuspensionärid peavad hiljemalt 2020. aastast saama hakkama ilma täiendava toetussummata riigilt.

«Meie laiem mõte on aidata erivajadustega inimesed, kes suudavad ja soovivad tööd teha, uuesti tööle,» sõnastas sotsiaalminister Taavi Rõivas ligi poolteist aastat ettevalmistatud töövõimetusreformi mõtte. Kuni reformi käivitumiseni kulub veel üle kahe aasta.

Põhjuse, miks mahukat, Rõivase hinnangul viimase kümne aasta suurimat sotsiaalvaldkonna reformi ette valmistatakse, võttis minister kokku numbrites. «Aasta alguses oli meil 98 000 töövõimetuspensionäri, kellest 63 000 ei töötanud, ja see hulk kasvab iga kuuga. Kui me süsteemis midagi ei muuda, siis aastaks 2020 on meil 176 000 töövõimetuspensionäri,» rääkis Rõivas. «Me ei saa endale ühiskonnana lubada, et tohutult kasvab inimeste hulk, kes jäävad tööhõivest eemale.»

«Saame aru, et praegune süsteem pole jätkusuutlik – kes siseneb töövõimetuse või puudega inimeste skeemi, see sealt enam välja ei tule,» toetas puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm põhimõttelist vajadust reformi järele. «Aga meie soov on, et muudetav süsteem oleks terviklik ja inimesed ei pea hakkama liikuma erinevate asutuste vahel ning sama infot korduvalt üle rääkima.»

Kui 2015. aasta keskpaigast käivitatav, Euroopa Liidu rahade – ligi 170 miljonit eurot seitsme aasta peale – toel töötukassa kanda antav reform järk-järgult teostub, võiks 10-15 protsenti osalise töövõimekaoga töövõimetuspensionäridest jõuda töötukassa toel uuesti tööle. Praegustes numbrites võiks 63 000 tööta töövõimetuspensionärist jääda ainult töövõimetuspensionist elama 50 000.

Osa töövõimekaoga inimestest jäävad ka töötades riigilt toetust saama, kuid need, kelle töövõime on töötukassa abil nii palju paranenud, et nad teenivad Eesti keskmist palka, enam töövõimetustoetust ei saa. Praeguste plaanide järgi hakkab töövõimetustoetus kahanema juba alates mediaanpalgast, umbes 600-700 eurost. Need, kelle töötasu jääb allapoole, saavad jätkuvalt ka toetust.

«Neid inimesi, kes on objektiivselt sada protsenti töövõimetud, neid ei hakka keegi tööle sundima – see on mõeldamatu,» kinnitas Rõivas.

«Kui riigi sõnum on, et töövõimetus tahetakse siduda inimese enda aktiivsusega tööle naasta, siis kas ühiskond on valmis, et puudega, erivajadustega inimesi tööle võtta?» küsis Haukanõmm. «Lisaks ei ole kõik puuetega inimesed võimelised avatud tööturule minema ning vaja on kaitstud, toetatud töökohti, mida praegu peaaegu polegi. Mis motiveeriks tööandjaid looma kaitstud töökohti?» arutles ta.

«Tööandjate võimekus nende ideedega kaasa tulla ei kasva päevaga, vaid seda tuleb pikalt kasvatada,» tõdes tööandjate keskliidu jurist Marek Sepp. «Reformiidee on ilus, aga kui töövõimetu või puudega inimene elab piirkonnas, kus töökohti pole ega tulegi?» esitas ta ühe keerulise küsimuse.

Rõivase sõnul selline nimetus nagu töövõimetuspension kaob ning asendub töövõimetustoetusega, mida alates 2015. aasta keskpaigast hakatakse järk-järgult maksma töötukassa kaudu. «Need rahad tulevad pensionikassast, kust neid praegu makstakse ja see summa on kokku samas suurusjärgus, umbes veerand miljonit eurot, mille riigieelarvest aastas pensionikassase puuduoleva summana pensioniteks juurde kanname ehk siis sisuliselt on tegu riigieelarve rahaga,» selgitas Rõivas.

Üleöö ja isegi mitte reformi alguses 2015. aastal ei muutu töövõimetuspensionäride jaoks midagi. Kes juba saavad pensioni, saavad seda ilma lisakohustusteta edasi, kuni nad peaksid minema uuesti töövõimetuspensioni taotlema. Kes nö sisenevad alates 2015. aasta juulist töövõimetussüsteemi, nendega hakkab juba tegelema töötukassa, mis ilmselt töökassaks ümber nimetatakse. Siis on juba uued reeglid.

Anneli Ammas

Tööandjate keskliidu volikogu arutas oma korralisel koosolekul 15. mail sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel olevat töövõimetuskindlustuse reformi ning leidis, et reformi elluviimine ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorraldus ei tohiks suurendada tööandjate kulusid.

Reformiga on tihedalt seotud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Volikogu otsustas toetada tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise avalik-õiguslikku mudelit. Sama seisukohta on toetanud tööandjate keskliidu varasemad volikogud. Tööandjate hinnangul on erakindlustusel põhinev mudel kokkuvõttes kulukam, kuna kindlustusseltsid on kasumit taotlevad ettevõtjad.

«Erakindlustusel põhinev tööõnnetuste kindlustamise mudel ei võimalda tööandjate ega töövõtjate esindajatel kaasa rääkida kindlustuse maksemäärade kujundamisel,» märkis volikogu esimees Jüri Käo.

Sotsiaalministeerium on lubanud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise mudelit arutada reformikava hilisemas etapis, kuid keskliidu hinnangul on oluline tööandjate kindel seisukoht välja öelda võimalikul vara.

PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
16.05.2013

Tööinspektsioon leidis ühepäevase üle-eestilise ehituse sihtkontrolli käigus 196 rikkumist

15. mail korraldas Tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul tegid 22 tööinspektorit kokku 91 kontrolli. Tööinspektorid tuvastasid ehitustel 196 õigusaktide rikkumist, millest 37 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada.

Ligi pooltel juhtudest peatati töö, sest töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid. 18 korral peatati töö, kuna oli oht kõrgustest kukkumiseks või ei kasutatud kaitsemeetmeid kukkumise vältimiseks. Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialisti Indrek Avi sõnul tuleb katuselt kukkumise ohu kõrvaldamiseks piirata katuseääred või anda vastavad isikukaitsevahendid nagu kaitserakmed ja turvaköis. „Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on peavigastuse oht. Muudes kohtades määrab kiivri kandmise kohustuse peatöövõtja,” selgitas Avi.

Sihtkontrolli käigus tuvastati veel nõuetele mittevastavaid redeleid, tõstmise abivahendeid, elektrijuhtmeid ja töövahendeid, millel puudusid kaitsepiirded.

Avi sõnul on jätkuvalt probleemiks liikumisteede ohutus ja olmetingimused. Samas on olmetingimused paranenud võrreldes sügisese ehitusplatside sihtkontrolliga. Kui septembris esines olmetingimuste rikkumisi ligi kolmandikel objektidel, siis seekord 15 ehitusobjektil.

Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus korduvalt nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada.

9 tööandja ehitusplatsil ei tuvastatud ühtegi rikkumist. „Heaks näiteks võib tuua inspektori kogemuse Skanska AS ehitusplatsil, kus enne platsile sisenemist inspektoreid ohutusalaselt juhendati. Sellega tutvustati ohte, mis esinesid konkreetsel ehitusplatsil,“ märkis Avi.

2012. aastal juhtus ehitusvaldkonnas 348 tööõnnetust, millest 3 lõppes surmaga.

Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324