Artiklid
- Üksikasjad
Järgmisest aastast maksab riik vastavalt 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatustele senisest enam II pensionisambasse kõigi nende eest, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata.
Automaatselt ehk ilma avaldust esitamata tõuseb II samba makse osa kuue protsendini neil, kes jätkasid aastatel 2010-2011 makseid ilma, et sellele oleks riigilt neli protsenti lisandunud.
Soovi korral võivad nad esitada avalduse ka kogumispensioni makse enda osa suurendamiseks kahelt kolmele protsendile. Eakamate jaoks, kes tegid juba aastatel 2010 ja 2011 kogumispensioni makseid tavapärases määras (enda osa kaks protsenti + riigi osa neli protsenti), ei muutu kogumispensioni maksed ka järgmisest aastast.
Ülejäänud II pensionisambaga liitunutel tõuseb kogumispensionisse makstav sotsiaalmaksu osa juhul, kui inimene esitab selleks avalduse.
Avalduse esitamise järel suurenevad järgmisest aastast nii avalduse esitanud isiku kogumispensioni makse oma osa (kahelt protsendilt kolmele) kui sellele riigi poolt lisatav sotsiaalmaksu osa (neljalt protsendilt kuuele).
Selline võimalus pandi 2009. aastal sõltuma majanduse 2012 a nominaalkasvust, mis oli mullu 6,6 protsenti ja ületas sellega viie protsendi kriteeriumi.
Kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa tõstmine vähendab II sambaga liitunu I samba pensioniõigusi. Kui maksed II sambasse olid peatunud, omandasid inimesed I samba pensioniõigusi selle võrra rohkem.
Avaldusi võtavad pangad vastu selle aasta 15. maist kuni 15. septembrini. Samal ajavahemikul saab avaldusi esitada ka pensionikeskuse veebilehel, alajaotises „Minu konto“.
Kogumispensioni makse suurendamine aastateks 2014-2017 tuleneb 2009. aastal vastu võetud kogumispensionide seaduse muudatusest. Siis peatas riik ajutiselt sügava majanduslanguse ajaks ja riigi fiskaalse tervise tagamiseks sissemaksed II samba pensionifondidesse 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni ja tegi poole võrra vähendatud makseid 2011. aastal. Tasakaaluks nähti ette kõrgemas määras maksete tegemine 2014–2017 aastaks. Nüüd suurenevadki maksed seadusega ettenähtud korras.
Kohustusliku kogumispensioniga on liitunud pea 640 000 inimest. Inimesi, kelle kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa suureneb järgmisel aastal automaatselt 6 protsendile, on veidi üle 200 000. Pensionikogujaid, kes makseid suurendada ei saa (1954 ja varem sündinud isikud, kes jätkasid 2010. a tavapärases määras maksete tegemist), on pisut üle 15 000. Makse määrade tõstmine ei puuduta ka neid, kes saavad II sambast juba väljamakseid ja on pensioni kogumise lõpetanud.
- Üksikasjad
Tõelisi tegijaid motiveerib eelkõige huvitav töö ja eneseteostus. Seda silmas pidades tuleb talentide ettevõttes hoidmiseks soodustada arenguvõimalusi.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1217080/piret-jamnes-meie-juhtimiskultuuris-on-arenguruumi/
- Üksikasjad
CV Keskuse tegevjuhi Paavo Heili sõnul võib palgatõus riigisektoris tuua palgasurve kogu Eesti majanduskeskkonnale.
«Riigitöötajad on osa Eesti inimkapitalist ja kindlasti ei saa neid lahutada kogu ülejäänud tööturust. Eesti ettevõtete konkurentsivõime jaoks on aga oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu,» ütles Heil Postimehele.
Ta lisas, et kui riigitöötajate palgakasv on suurem kui erasektoris, saavutab riik töötajate värbamisel konkurentsieelise. Erasektor, selleks, et tööjõuturul konkurentsis püsida peab pakkuma sarnase kvalifikatsiooniga inimestele samaväärset palka ja hüvesid.
«Riigisektori poolt «ennetav» palgatõus tähendab palgasurvet kogu Eesti majanduskeskkonnale,» ütles ta.
Heil lisas, et samas peab riik tagama, et meile kõigile vajalikud avalikud teenused saaks kvaliteetselt teostatud ja seetõttu on oluline jälgida erasektori palkasid ning muid pakutavaid hüvesid ja vastavalt olukorrale reageerida, kas palgatõusu või langetamisega.
«Kindlasti on Eestis palju valdkondi, kus riik peab palkasid tõstma, et pakutava teenuse kvaliteet kasvaks. Üheks sellistest valdkondadest on kindlasti haridus. Maksumaksja ja ettevõtjana oleks mul hea meel kui palgatõus riigisektoris tuleks efektiivsema töökorralduse mitte täiendava maksukoormuse arvelt.»
Valitsus kinnitas neljapäeval riigi eelarvestrateegia aastateks 2014-2017, mille kohaselt tõstetakse ka riigisektoris palku. Lahtine on küll veel selle suurus eelolevail aastail. Numbriliselt selgub tuleva aasta palgatõus augustis-septembris.
- Üksikasjad
Lauri Tankler
Järgnevate aastate euroraha peaks aitama tööle saada rohkem haritud inimesi.
Kui paari kuu eest jõudsid Euroopa Liidu riigipead kokkuleppele, kui palju raha hakkab iga liikmesriik saama, siis eile kinnitas Eesti valitsus, kuidas riigile eraldatud 4,1 miljardit eurot järgmise seitsme aasta jooksul valdkondade vahel jaguneb.
Märksõnad on tööhõive, üldharidus, teadus- ja arendustegevus nii ülikoolide kui ka ettevõtete tasandil, energiatõhusus ja inimeste liikuvus. Aga need märksõnad olid tegelikult ka enne eilset teada — juba kaks aastat järjest on struktuurivahendite jaotamist arutatud eri ringkondades, kes kaardistasid Eesti vajadusi. Eile said arengu eri valdkonnad oma eelarveridadele ka konkreetsed arvud (vt kõrvalolevat graafikut). Summad on nii suured, et neid on raske ette kujutada, kuid eile valitsuse heakskiidu saanud riigieelarvestrateegias on need ka detailsemalt lahti kirjutatud.
Kui jätta välja põllumajanduse otsetoetused — see on iseenesestki suur summa — ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmise, siis kõige enam võiks inimestele korda minna küsimus: kuidas saada tööle haritumaid inimesi? Just sellele küsimusele vastamisega peaks tegelema enamik toetatud valdkondi.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
CV Keskuse igakevadise küsitluse tulemusena selgus, et 10 protsenti vastajatest saab ümbrikupalka ning 8 protsenti vastajatest saab osa palgast ümbrikus.
Üle poole, ehk 53 protsendi küsitluses osalejatest vastas, et saavad ametlikku palka. Küsitluses osales sel aastal 1269 vastajat.
Võrreldes eelnevate aastatega on ümbrikupalga maksmise osakaal järjekindlalt vähenenud. Kui 2007.a läbi viidud küsitluses vastasid ligi 25 protsenti, et saavad ümbrikupalka, siis 2010.a oli see näitaja juba 19 protsenti ja 2011. ning 2012. aastal vaid 12 protsenti. Käesoleval aastal on ümbrikupalga saajate osakaal langenud madalaimale, 10 protsendi tasemele.
«Ümbrikupalga osakaalu vähenemine aastast-aastasse näitab inimeste teadlikkuse kasvu ümbrikupalga tegeliku mõju suhtes. Töötajal on õigus saada mitmeid hüvitisi, mille arvestamise aluseks on tema ametlikud sissetulekud: ajutise töövõimetuse hüvitis, puhkusetasu, töökoha kaotamisega seotud hüvitis, vanemahüvitis, pension ning samuti sõltub töötaja sissetulekut tema laenuvõimekus. Inimesed teadvustavad, et tegelikkuses kaasneb ümbrikupalkade maksmisega negatiivne mõju kogu ühiskonnale,» kommenteeris küsitluse tulemusi CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg.
Toimetas: Kalev Aasmäe
Lehekülg 1148 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee