Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Juhan Haravee

Olukorras, kus 40% inimestest elavad napilt palgapäevast palgapäevani, on haiguspäevad karm katsumus. "Haiguse tõttu töölt eemale jäämine paneb pere-eelarvele ikka väga tõsise paugu," ütleb läinud talvel grippi põdenud Teet.

Haiguslehe võtmiseks tuleks enne koguda sääste või elu ära kindlustada

2009. aasta suvel jõustunud korra kohaselt hakatakse kindlustatule haigushüvitist maksma alates neljandast haiguspäevast, viis esimest päeva teeb seda tööandja, hiljem haigekassa. Hüvitise määraks on üldjuhul 70% töötaja keskmisest töötasust. Vanas vääringus suutis kokkuhoiurežiimile lülitunud riik sellega muuks hädavajalikuks kõrvale panna 456 miljonit krooni (30 miljonit eurot).

Kokkuhoiuvajadusi silmas pidanud seadusandja tegi ebapopulaarse otsuse, suutmata prognoosida, mida samm endaga kaasa võib tuua. Kohe pärast muudatuse jõustumist vähenes haiguslehtede arv drastiliselt. Kergemat sorti haigestumised, sealhulgas nakkushaigused,
eelistatakse läbi põdeda töökohal, peaasi, et ei kannataks niigi napp sissetulek. Arstide seisukohalt pole haiguspäevade tasustamise süsteem kindlasti mitte patsiendi huvides, aga ka tööandja vaatevinklist on selline praktika enam kui küsitav.

"Kui gripihaige inimene käib need kolm esimest päeva tööl, siis on ta justkui gripipomm," ütles mõni aeg tagasi televisioonis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Põdemine: pauk pere-eelarvele

Sotsiaalministri Taavi Rõivase sõnul pole haigushüvitiste süsteemi muutmiseks lihtsalt raha.

"Täna on meil tegelikult väga tugev surve tervishoiu eelarvele. Selleks, et tagada kvaliteetset arstiabi, on pigem vaja inimeste ravimiseks raha juurde," eelistab minister keskendumist tagajärgede likvideerimisele, andmata lootust hüvitiste maksmise korra muutumisele.

"Haiguse tõttu töölt eemale jäämine paneb pere-eelarvele ikka väga tõsise paugu," kurdab läinud talvel grippi põdenud Teet (27), "Eriti raskeks teeb asja see, et mul on naine lapsepuhkusel ning pere toitja rollis olen praktiliselt mina üksi. Olenemata sellest, kas olla haigena kodus või saada pikema põdemise puhul 70%, ikka muutub olukord kriitiliseks."

Nurkasurutud noor pereisa Teet otsustas paarinädalase haiguse järel siiki tööle minna ja palus perearsti haiguslehe lõpetada. Kahe päeva pärast oli ta jälle voodis ja nädalaid kestev kodune ravi algas otsast peale – meeleheitlik katse pere finantsolukord jälle otsapeale aidata ei õnnestunud. Lühikese töölkäigu jooksul õnnestus tal aga tahtmatult rivist välja lüüa paar kolleegi.

Pole saladus, et haiguspäevadel väheneva sissetulekuga ei kahane oluliselt pere väljaminekud. Toit, küte, elekter ja muud kulud vajavad maksmist hoolimata sellest, kas tarbija on tööl või haigevoodis. Riikliku kokkuhoiukava raames sündinud haigushüvitiste maksmise kord on aga pöördvõrdelises suhtes elukalliduse kasvuga.

Kitsikuses Teedu pere sai raskel ajal veidi abi oma silmarõõmult, kaheaastaselt tüdrukutirtust.

"Kui juhtub, et minuga samal ajal jääb haigeks ka tütar, on targem endale lapsehooldajana haigusleht vormistada," ütleb Teet.

"Nii sai ka tehtud – asi seaduslik ja leht kehtib juba esimesest päevast ning 80% töötasust on ikka veidi rohkem 70."

SEB: koguge raha või kindlustage

Asjatundjate väitel viib aga kehtivasse haigushüvitiste korda peidetud püstijala põdemise sund sageli raskete tüsistusteni, mis vajavad haiglaravi ja sunnivad inimesi töölt eemal olema kuid.

Üldhaigestumiste puhul soovitavad kaastundlikud raamatupidajad kolleegidel vormistada haigusleht nii, et viiepäevase töönädala korral algaks see soovitatavalt kolmapäevast ja kataks ka järgneva nädalavahetuse. Nii õnnestuvat lahke seadusandja tahtel tõmmata saanud põdejal vähemalt kahe päeva raha 70% ulatuses tagasi saada – laupäeval ja pühapäeval kehtiva haiguslehe alusel makstava hüvitise võrra.

SEB Elukindlustuse andmetel on palgapäevast palgapäevani elavaid töötajaid 40% ja pikem töölt eemalolek kärbib nende sissetulekuid vähemalt 30%.

SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on haiguslehel olemisega tekkinud finantspuudujäägi katmiseks kaks võimalust.

"Üks võimalus on endale eelnevalt koguda kolme kuu sissetuleku suurune rahaline tagavarapuhver. SEB uuringud näitavad, et üle 40% eestimaalastest elavad palgapäevast palgapäevani ning kolme kuu palga suurust summat kõrvale panna on keeruline. Teine võimalus kaitsta end ootamatustest tingitud finantsraskustesse langemise vastu, on sõlmida elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega. Kindlustusseltsilt saadava hüvitisega saab klient keskenduda enda ravimisele ega pea muretsema majanduslike kohustuste katmise pärast," räägib Holst.

Ta toob näiteks 43aastase mehe, kes saab kuus 2012. aasta Eesti keskmist brutopalka 889 eurot ehk netopalgana 711 eurot kuus. Kui mees peaks kukkudes murtud jalaluu tõttu kolmekuusele haiguslehele jääma, kahaneb tema sissetulek sel ajal keskmiselt 471 euroni kuus. Seda on tema tavapärasest sissetulekust 34% vähem. Kui veel arvestada võimalusega, et 40% antud pere eelarvest moodustavad laenu- või liisingumaksed (näiteks keskmiselt 180eurone kodulaenu tagasimakse ning 120eurone liisingumakse), siis võib haiguseaegne sissetulekute vähenemine viia majandusseisu olulise halvenemiseni.

Kui sellel mehel on sõlmitud elukindlustusleping koos õnnetusjuhtumi lisakindlustusega, hüvitaks kindlustusselts talle kuus 360 eurot ja tema sissetulek haiguse ajal oleks 831 eurot.

Pikema töölt äraoleku puhul ei tohi unustada ka aeg-ajalt kalendrisse vaatamist. Seaduses on ette antud piir, kui kaua haigushüvitist saada võib – see on 182 päeva. Tulevase Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari hiljutise kogemuse näitel riigikogus saavat seda kella ka üürikese töölkäimise järel uuesti käivitada.

Kuidas haiguslehega toime tulla

• Ole haige koos lapsega – nii saad raha haiguslehe esimesest päevast ja 80% palgast;

• vormista haigusleht nii, et viiepäevase töönädala korral algaks see soovitatavalt kolmapäevast ja kataks ka järgneva nädalavahetuse. Nii õnnestuvat lahke seadusandja tahtel tõmmatasaanud põdejal vähemalt kahe päeva raha 70% ulatuses tagasi saada – laupäeval ja pühapäeval kehtiva haiguslehe alusel makstava hüvitise võrra;

• kogu eelnevalt kolme kuu sissetuleku suurune rahaline tagavarapuhver;

• sõlmi elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2013

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

«Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui ettevõtte juht (ühtlasi ka omanik) terroriseerib alluvaid idiootlike korraldustega? Mu naine töötas ühes Tallinna firmas, kus ülemus andis alluvatele (mitte ainult minu naisele) korraldusi, kes kellega koos pauside ajal kohvi juua võib, kes kellega tohib suhelda ja kes mitte. Aga jaburduste tipp oli kiri bürooseinal, et sünnipäeva puhul asutuse sees õnnitleda ei tohi. Heaks kiideti luuramine, pealtkuulamine ja kaebamine. Tuleb öelda, et mõned käisid heameelega kaebamas. Kuigi etteheiteid minu naise tööle ei olnud, tuli tal kirjutada lahkumisavaldus. Kuidas saab selliste idiootidega võidelda, kas on selleks olemas seaduslikud võimalused ja kuhu peab nüüdseks juba endine töötaja pöörduma?» küsib venekeelse Postimehe lugeja Aleksander.

Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Paavel.

Töövägivald on töötavate inimeste tööohutusele, vaimsele tervisele ja heaolule mõju avaldav suur, ent üsna varjatud probleem. Kiusamist töökohal tunneme kui tööandjapoolset korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele.

Töökiusamine võib avalduda töötajate suhtlemise piiramises, mõne töötaja ignoreerimises, tööks vajaliku info varjamises, isiku maine kahjustamises avaliku alandamise teel, liigses kontrollis või pidevas põhjendamatus kritiseerimises, samuti otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise või ähvardamise näol.

Sageli jäävad töötajad aga oma murega üksi, eriti siis, töötajaid kiusav tegevjuht on ühtlasi (väike)firma ainuomanik ning siis ka ainuke juhatuse kui kõrgema õiglust jagava organi liige.

Tavapäraselt tuleks oma vahetu tööjuhi või kolleegi ähvarduste jm suhtlemisprobleemide osas esmalt pöördu abi ja nõu saamiseks töötajate usaldusisiku või töökeskkonnavoliniku poole. Kui temast ei ole tuge, tuleks kuhjuvatest pingetest ja psühhoterrorist teatada töökeskkonnaspetsialistile, tegevjuhile või juhatuse liikmetele, tehes seda lisaks suulisele jutule soovitavalt ka kirjalikult, näiteks e-kirjaga. Tööandjalt tuleb nõuda kiusamise, ahistamise või vägivalla lõpetamist ja kahjutasu, mille saamiseks saab pöörduda ka kohtusse.

Kui ülemus või kolleeg töötaja suhte juba kätele peaks voli andma, tuleb kindlasti pöörduda politseisse - isikuvastased kuriteod on kriminaalkorras karistatavad.

Tööandja peab iga kiusamisjuhtumiga tegelema. Kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna turvalisust ja ohutust või tööandja ignoreerib pöördumist, tuleks pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole.

Kui kõik eelnimetatud võimalused on kasutatud, kuid tööandja ei ole midagi ette võtnud probleemide lahendamiseks ja töötajale tundub töö jätkamine siiski võimatu, tuleks oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist. Töötajal oleks võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel. Tööandja on töötajale kohustatud maksma kolme kuu keskmise tasu suuruse hüvitise.

Toimetas: Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2013

• Postimees

«Olen läbi CV-Online-i tööpakkumistele kandideerides saanud eitavaid vastuseid koos põhjendustega, miks minu kandidatuur ei sobi, ent samas jälgides CV statistikat, on näha, et eitava vastuse andnud tööandja ei ole minu CV-d isegi vaadanud. Kuidas see võimalik on?» küsis Tarbija24 lugeja.

Vastab CV-Online-i turundusjuht Heikko Gross.

See iseenesest ei pruugi tähendada, et tööandja ei oleks CV-d vaadanud. CV vaatamiseks on mitmeid võimalusi ja üks neist on süsteemi kaudu kandidaatide CV-d e-maili peale tellimine. E-maili kaudu vaadates ei ole süsteemil võimalik seda kindlaks teha, sest kandideerimisavaldus ja dokumendid lähevad failidena teele.

Toimetas: Piret Lakson, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Justiitsministeerium

Lugeja küsib:
Kui ma töötan turismiettevõttes hobustega, kas tööandja peaks mulle tagama elukindlustuse või midagi taolist? Selleks, et hobustega võistelda, tuleb teha elukindlustus, seega kas mul on ka see kohustus?

Vastab Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) ei ole tööandja kohustatud tegema/tagama töötajale elukindlustust.

Tööandja on TTOS § 13 lg1 p3 alusel kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, milles hinnatakse ohutegureid ja nende mõju töötaja tervisele.

Vastavalt TTOS § 12 lg1 peab tööandja kavandama meetmeid ennetustegevuseks ja rakendama neid terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.