Artiklid
- Üksikasjad
Uue aasta algusest jõustusid töölepingu sätted, mille järgi tasutakse isapuhkuse eest isa keskmise töötasu alusel. Suureneb ka lapsepuhkuse tasu ning laste kasvatamise eest hakkab saama pensionilisa.
Tasustatud isapuhkus
Taastatakse isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui oli kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.
Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.
Kümne tööpäeva pikkust isapuhkust on isadel olnud võimalik kasutada 2002. aastast. Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhkuse hüvitise päevamäär 66 krooni (4.25 eurot). Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 oli isal küll õigus saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitatud.
Lapsepuhkuse tasu suureneb
Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Eelmisel aastal oli töötasu alammäär 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.
Kuni 31.12.2012 oli lapsepuhkuse tasu 4.25 eurot päevas.
Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele. Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.
Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
Pensionilisa noorele emale
Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab riik tegema täiendavaid sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
Sissemaksele on õigus Eestis elaval last kasvataval vanemal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal. Sissemakseid tehakse laste eest, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2013. Õigus sissemaksele tekib alates lapse sünnist.
Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Sissemaksete tegemiseks tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus.
Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine kogumispensionide seaduse alusel tehtav sissemakse määr − 1% vanemahüvitiselt. Korraga tehakse sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Isikut, kelle eest sissemakseid tehakse, saab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni vahetada. Selleks tuleb esitada uus avaldus.
Pensionilisa laste kasvatamise eest
1. jaanuaril 2013 jõustub riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.Pensionilisale on õigus:
- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;
- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses. Kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.
Kui lapse kasvatamise aastad arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, siis pensionilisa selle lapse kasvatamise eest ei maksta.
Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepivad isikud kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.
- Üksikasjad
Juhtkiri
www.DELFI.ee
Norras on probleem - kuna vanemad on rikkad ja suudavad lapsi pikalt "rahastada", siis otsivad noored endale pikalt kõige sobivamat tööd. See aga tähendab, et enda jaoks välistatakse suur hulk ameteid, mis usaldatakse võõramaalastele.
Eestis on olukord natuke teine.
Tööandjate keskliit on mures, et kuigi noorte seas on tööpuudus suur ja ka ettevõtjatel oleks noori töötajaid vaja, ei taha noored teatud ametialadele kandideerida.
Tööandjate keskliidu palgauuringust selgus, et noored ei taha teatud töid teha, isegi kui nad on töötud. Ehk tegelikult on ka meil avanemas uksed võõrtööjõule ja just sellepärast, et noored tahavad mugavaid, väga hästi tasustatud ning kiire karjäärilennuga ameteid.
Delfi on kindel, et ambitsioonikus on edukaks eluks vajalik. Aga kui "õige ameti" otsimine võtab aastaid ja vahepeal puudub igasugune töökogemus, siis on ka väga raske leida seda õiget unistste tööd. Noortel tasuks lugeda Eestis ja maailmas tippu jõudnud inimeste elulugusid ning valdavalt on seal kirjas, et alustati lihtsa, vähetasuva, musta ning lootusetu ametiga. Aga just see annab arusaamise sõnast töö ning õpetab mõistma, kui raskelt voolab taskusse enda teenitud raha.
Me ei lükka noori võtma esimest pakutud ametit, aga me soovitame noortel leida tasakaal ambitsioonide ja võimaluste vahel. Kui tiivad kannavad, on alati võimalik leida õige tulevikutee. Lisaks tasub ka arvestada, et õige teeotsa leidmine võib õnnestuda alles teisel, kolmandal või neljandal katsel.
Rääkimata sellest, et õige teeots võib jääda ka leidmata...
Lubamatu on võimendada teadmist, et on ameteid, mis ei vääri tegemist. Praktiliselt kõiki töid saab teha uhkustundega.
Võluvitsa, kuidas noored kiiresti tööle ajada, pole. Vanemad, sõbrad, meedia ja ühiskonnas valitsevad väärtused peaks noore panema mõtlema ning tegutsema. Praegu saame oletada, et eelpool nimetatud tegurid pärsivad noorte avatud mõtlemist. Alati tasub arvestada, et kõik ei saa noorelt miljonäriks. Mõni ei saa kunagi miljonäriks. Aga ühel hetkel pole enam võimalik ka vanematele toetuda.
Mis siis saab?
- Üksikasjad
21. detsembril 2012 allkirjastasid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kollektiivlepingu, millega leppisid kokku töötasu alammäära tõusus alates 01.01.2013. Tegemist on laiendatud kollektiivlepinguga, mis kehtib kõigi töötajate ja tööandjate suhtes.
Sotsiaalministeerium on avaldanud laiendatud kollektiivlepingu tingimused Ametlikes Teadaannetes ning alates 01.01.2013 kehtib uus töötasu alammäär 1.90 eurot tunnis ja ning 320 eurot kuus.
Laiendatud kollektiivlepingu tingimused leiate siit: www.ametlikudteadaanded.ee/index.php.
Töötasu uus alammäär kehtestatakse samas suuruses ka Vabariigi Valitsuse määrusega. Sotsiaalministeerium teeb hetkel tööd selle nimel, et määrus saaks vastu võetud esimesel võimalusel.
- Üksikasjad
Tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit sõlmisid 21. detsembril 2012 kokkuleppe, mille kohaselt kerkis brutopalga alammäär 1. jaanuarist 2013 seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus. Üleriigiline laiendatud kollektiivkokkulepe ilmus ametlikes teadaannetes allkirjastamise päeval. Selles fikseeritud palgatingimused kehtivad kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele töölepingu seaduse tähenduses. Palgaleppe tekstiga on võimalik kollektiivlepingute teadete all tutvuda siin >>
Valitsuse vastav määrus on kooskõlastamisel ja kehtestatakse suure tõenäosusega tagasiulatuvalt valitsuse korralisel istungil 10. jaanuaril. Sotsiaalministeerium väljastas 3. jaanuaril pressiteate töövaldkonna muudatuste kohta, kus seisab, et 1. jaanuarist 2013 on töötasu alammäär 320 eurot senise 290 euro asemel.
Tööandjate keskliidu volikogu otsustas 19. detsembril oma korralisel koosolekul vastu võtta ametiühingute keskliidu ettepaneku tõsta 2013. aastal alampalk 320 eurole kuus. Kui 2011. aastal tõusis alampalk 12 euro võrra ehk 4,3%, siis nüüd 10,3%. Vt ka keskliidu 19.12.2012 pressiteadet Tööandjad tõstavad alampalga 320 eurole
IRL-i esimees Urmas Reinsalu pidas miinimumpalga tõusu väga positiivseks signaaliks.
"See otsus, mis puudutab alampalga tõusu järgmisel aastal summas 30 eurot, on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aasta," lausus 20. detsembril valitsuse pressikonverentsil kaitseminister Reinsalu, kes oli peaministri ülesannetes.
Reinsalu tuletas meelde, et palgakasvu on oodata ka alampalgast enam teenivatel inimestel, sest rahandusministeerium prognoosib tulevaks aastaks 5,6%-list nominaalpalga kasvu.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus Reinsaluga ja luges alampalga tõusust välja signaali, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas.
Ta lisas, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna ühe olulise probleemina kõrget tööpuudust, siis praeguseks on see kaks ja pool korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga.
FOTO: Postimees/E24
- Üksikasjad
Autor: Tööinspektsiooni töötervishoiu-tööinspektor Sirje Kremm
Enamikus töökohtades esineb tehislikult tekitatud optilist kiirgust, mida omakorda jaotatakse laser- ja mittekoherentseks kiirguseks. Laserkiire puhul on tõenäosus kiiritust saada väike, aga selle tagajärjed võivad olla tõsised. Mittekoherentse allika puhul seevastu on tõenäosus kiiritada saada suur, aga tagajärjed on kergemad.
Tavapärase arusaama kohaselt eksisteerib laserkiirgus üksiku lainepikkuse kiirena. Töötaja võib asetseda kiirele väga lähedal, aga see ei avalda tema tervisele mingisugust kahjulikku mõju. Kui aga töötaja astub otse kiire teel, võib ta hetkega ületada lubatud kiirguse piirväärtuse.
Mittekoherentse kiirguse puhul on vähem tõenäoline, et optiline kiirgus esineb hästi kollimeeritud kiirena ning kiirituse tase suureneb selle allikale lähenedes. Optiline kiirgus neeldub keha väliskihtidesse ja avaldab seega bioloogilist mõju peamiselt nahale ja silmadele, kuigi võib esineda mõju kogu organismile.
Erinevate lainepikkuste mõju on erinev olenevalt sellest, milline naha või silma osa kiirgust endasse imab, ja asjakohase interaktsiooni tüübist: ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud. Laserkiirgus võib avaldada lisamõju, mis seisneb selles, et kude neelab väga kiiresti energiat ning see ohustab eriti silmi, mille lääts võib keskenduda laserkiirele.
Optilise kiirguse mõju: akuutne ja krooniline
Bioloogilised mõjud võib laias laastus jagada akuutseteks (kiirelt esinevad) ja kroonilisteks (esinevad pikaajalise ja korduva pika aja jooksul toimunud kokkupuute tulemusena).
Üldiselt esineb akuutne mõju vaid juhul, kui kokkupuute piirväärtus ületatakse ja see on tavaliselt erinevate inimeste puhul erinev. Suurem osa kokkupuute piirväärtusi tugineb akuutsete mõjude piirväärtuste uuringutele ning need on tuletatud nimetatud piirväärtuste statistilise kaalutlemise teel. Seega ei tähenda kiirgusega kokkupuutumise piirväärtuse ületamine tingimata tervisekahjustust. Tervistkahjustava mõju oht kasvab koos kokkupuute taseme suurenemise ja piirväärtuse ületamisega.
Enamik mõjudest esineb tervete töötavate täiskasvanute seas ulatuses, mis ületab oluliselt direktiiviga kehtestatud piirväärtused. Isikutele, kes on ülimalt valgustundlikud, võib aga osaks saada kahjulik mõju ka allpool kokkupuute piirväärtust. Kroonilistel mõjudel ei ole sageli piirväärtust, millest allpool neid enam ei esine. Seetõttu ei saa selliste mõjude esinemise riski nullini viia.
Kui töökohas esineb tehislikku optilist kiirgust, mis võib tõenäoliselt ületada kokkupuute piirväärtuse, tuleb töötajaid sellest teavitada ja neid vastavalt koolitada. Nõutud koolituse taseme kindlaksmääramisel peaks tööandja arvesse võtma töötajate pädevust ja teadlikkust tehisliku optilise kiirguse riskidest, kehtivaid riskianalüüse ja abinõusid terviseriskide ennetamiseks ning tööandja võimalust kasutada riskijuhtimisel välist ekspertiisi.
Kokkupuudet optilise kiirgusega saab vähendada
Tehislikult tekitatud optilist kiirgust kohtab enamikus töökohtades. Sealhulgas rohkem näiteks järgmistel aladel:
• kuumtöötlemine, näiteks klaasi ja metalli töötlemine, kus ahjudest kiirgub infrapunakiirgust;
• kunst ja meelelahutus, kus artiste ja modelle võivad otse valgustada laikvalgustid, efektvalgustid, stuudiovälgud ja välklambid;
• politsei ja tollitöötajad, kes kontrollivad esemeid pakendit avamata, mis võib hõlmata ultraviolettkiirguse kasutamist fluorestseeruvate värvainete avastamiseks;
• ravi, mille käigus arstid ja patsiendid võivad puutuda kokku operatsioonisaali töövalgustusega ning optilise kiirguse kasutamisega ravi eesmärgil;
• tsehhid ja laod, spordisaalid, kus suurte ruumide valgustamiseks kasutatakse võimsat üldvalgustust;
• keevitamist hõlmav metallitöötlus.
Kokkupuudet optilise kiirgusega tuleks võimalikul määral vähendada füüsiliste kaitsemeetmete, näiteks juhtimisseadmete abil. Isikukaitsevahendeid peaks kasutama ainult juhul, kui juhtimisseadmeid ja haldusmeetmeid ei saa kasutada või need on puudulikud. Isikukaitsevahendite eesmärgiks on vähendada optilist kiirgust tasemeni, mis ei põhjusta sellega kokku puutuval inimesel tervisekahjustusi.
Optilisest kiirgusest tingitud vigastused ei pruugi ilmneda kokkupuute ajal. Olgu märgitud, et kokkupuute piirväärtused sõltuvad lainepikkusest ja seega võib isikukaitsevahendite tagatava kaitse ulatus sõltuda samuti lainepikkusest. Eriti ohtlik on naha kokkupuude optilise kiirgusega madalamal kui 400 nm juures, mis võib suurendada nahavähi riski.
Lisainfot leiab tehisliku optilise kiirguse direktiivi 2006/25/EÜ mittesiduvast juhendist, kus on põhjalikult selgitatud, kus me võime ohtudega kokku puutuda, missugune on toime tervisele ja missuguseid kaitsemeetmeid on võimalik rakendada.
Kõrvallood artikli juurde:
Valik isikukaitsevahendeid
Silmakaitsmed: turvaprillid, kaitseprillid, näokaitse, visiir. Silmakaitsmed peaksid võimaldama töötajal näha tööpiirkonnas kõike, aga kärpima optilist kiirgust lubatud tasemeni.
Kaitseriietus ja kindad: optilise kiirguse allikad võivad endast kujutada tuleohtu ja vajalik võib olla kaitseriietuse kandmine. UV-kiirgust väljastavad seadmed võivad ohustada nahka ning nahk peaks olema kaetud sobiva kaitseriietuse ja kinnastega. Kindaid peab kandma kemikaalide või bioloogiliste mõjuritega töötamisel.
Hingamisteede kaitsevahendid: töötlemise käigus võib tekkida mürgine ja ohtlik aur või tolm. Hädaolukorras võib olla vajalik kasutada hingamisteede kaitsevahendeid.
Kõrvakaitsmed: mõne tööstusliku kasutusala tekitatud müra võib olla ohtlik.
Silmade ja naha tervisekahjustuste loetelu, sõltuvalt kiirguse lainepikkusest nanomeetrites
100 – 280 UV-C: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, erüteem, nahavähk
280 – 315 UV-B: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, erüteem, elastoos (fotovananemine), nahavähk
315 – 400 UV-A: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus, erüteem, elastoos (fotovananemine), pigmendi kohene tumenemine, nahavähk
380 – 780 Nähtav: valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus (sinine valgus), võrkkesta põletus, põletus
780 – 1400 IR-A: kae, võrkkesta põletus, põletus
1400 – 3000 IR-B: kae, põletus
3000 – 106 IR-C: sarvkesta põletus, põletus
Lehekülg 1144 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee