Artiklid
- Üksikasjad
Viljandimaa veidi rohkem kui poole tuhande vanemahüvitise saaja seas on isasid 20, neist omakorda üheksa on viljandlased.
Üheks neist tarmukatest lapsehoolduspuhkusele jäänud meestest on Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja Allan Kährik. Tema sõnul on väga mõnus lapsega kodus olla.
«Kui ette aimata une- ja söögiajad ja neid ennetada, on väga normaalne toimetada,» rääkis ta ning lisas, et varsti tulevad lapsel hambad. «Siis on selge, et paar nädalat on paha aeg ja palavik.»
Aina enam isasid
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Kristel Abeli ütlemist mööda on vanemahüvitise saajate koguhulk Eestis vähenenud, kuid hüvitist saavate isade arv kasvanud.
«Statistikat vaadates võib järeldada küll, et isade vanemahüvitisele jäämine on muutunud populaarsemaks,» nentis ta ja tõi näite, et kui 2012. aasta jaanuaris oli hüvitise saajate seas 996 meest, siis tänavu juulis oli neid 1164. Vahepeal on arv visalt kogukamaks rühkinud.
Allan Kährik rääkis, et nad olid naisega hoolikalt kaalunud, kumb puhkusele jääb. «Selle valiku taga on mitu põhjust,» selgitas ta. Esimese hooga tõi ta välja soovi jälgida lapse kasvamist ning selle, et tal pole varasemast niisugust kogemust. «Lisaks sellele kavatsen puhkuse ajal õppida ning nii on mul palju rohkem aega lugeda ja koos lapsega pilli mängida,» jätkas Kährik.
See aga ei tähenda, et doktorikraadi omandav isa jääks töötamisest täielikult eemale. Õppe korraldusliku poolega ta tegelda ei kavatse, kuid mõnd kursust aastas siiski loeb. «Selleks, et mõned asjad ära teha ja kätt soojas hoida,» põhjendas ta.
Abeli sõnul võib vanemahüvitise saamise ajal töötada, ent kui ühes kuus saadud tulu ületab määra, milleks tänavu on 320 eurot, vähendatakse selle kuu hüvitist. Kui teenitu nimetatud määra ületab, peab lapsevanem sellest sotsiaalkindlustusametile teatama. Kährik ütles, et kuna tal on vähe loenguid, pole tal vaja ametit informeerida.
Ameti teavitamine
Kristel Abel märkis, et kuigi 1. juulist käivitus töötamise register, kust sotsiaalkindlustusamet saab töötamise kohta infot, laekuvad sotsiaalmaksuandmed maksu- ja tolliametist ajalise nihkega. «Nii võib tekkida olukord, kus vanemahüvitise enammakse avastatakse hiljem ning inimene peab tagasi maksma suure summa.»
Inimesel, kes oma kindlat kuupalka teab, soovitas Abel sellest ikkagi kohe ametile teada anda, et niisuguseid olukordi vältida.
Tema sõnul ei maksta vanemahüvitist inimese sissetuleku suurendamiseks, vaid selleks, et eelmise aasta keskmine sissetulek säiliks. Lisaks jõustus käesoleva aasta algul uus vanemahüvitise ümberarvutamise valem, mis peaks motiveerima vanemat hoidma sidet tööturuga.
«Seadusemuudatuse eesmärk on muuta valemit nii, et hüvitise saaja kogusissetulek ei väheneks võrreldes ajaga, mil ta lisatulu pole teeninud.»
Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.
Siim Piirak, reporter
Muutus isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord
- Üksikasjad
1. septembril jõustuvad tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega.
Alates 1. septembrist kaob võimalus maksta töötajale ning juhatuse ja nõukogu liikmetele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata.
Praegu on tööandjal võimalik isikliku sõiduautoga tehtud töösõite töötajale tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt hüvitada kahel viisil. Juhul, kui töösõitude kohta peetakse arvestust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, võib maksuvabalt hüvitist maksta kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Kui nõuetekohast arvestust ei peeta, on lubatud maksta arvestuslikku hüvitist maksuvabalt 64 eurot kuus ühe töötaja ja ühe sõiduauto kohta. Viimatinimetatud võimalust alates 1. septembrist enam pole ja auto töösõitudeks kasutamise maksuvabaks hüvitamiseks tuleb igal juhul pidada sõitude kohta arvestust.
Rahandusministeerium põhjendab muudatuse tegemist järgmiselt: „Praktikas kasutatakse arvestuse pidamiseta makstavat hüvitist sageli maksuvaba palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud. Arvestuse pidamise vajadus suurendab kahtlemata ettevõtjate halduskoormust, kuid ministeeriumi hinnangul on see maksuvabastuse sihipärase kasutamise tagamiseks õigustatud. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kui arvestuslikku hüvitist makstakse üksikute harvade töösõitude kulude katmiseks, ei ole lisanduv koormus ülemäära suur. Samuti tuleb silmas pidada, et arvestuse pidamise reeglid on väga lihtsad – arvestusele ei ole ette nähtud konkreetset vormi ja sisuliselt tähendab see vaid sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbitud kilomeetrite ülesmärkimist (lisaks töötaja nimele ja sõiduki numbrimärgile).
Teise olulise muudatusena suurendatakse alates 1. septembrist sõitude kohta arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvabastuse piirmäära 256 eurolt 335 eurole kuus. Piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast (mil see oli 4000 krooni kuus) ja arvestades kütusehindade vahepealset tõusu ei võimalda enam endises mahu töösõitude hüvitamist. Kui algselt sooviti piirmäära tõsta 300 euroni kuus, siis Kaubanduskoja ettepanekul tõstetakse piirmäära 335 euroni kuus.
Tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda http://www.koda.ee/public/643XII_Tulumaksus_ms_2014.pdf ning seletuskirja näeb http://www.koda.ee/public/643_seletuskiri.pdf.
- Üksikasjad
Tööinspektsioon tuletab meelde, et 20. august on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust ei ole.
Kuigi tööpäeva lühendamist seadus ette ei näe, võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat tingimust ning näha näiteks töökorralduse reeglites ette, et ka 20. augustile eelnev tööpäev on lühendatud.
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitami sõnul on eelneva tööpäeva lühendamine vabatahtlik, aga töötasu osas on kohustuslikud reeglid. «Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavalise või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.»
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamisele ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Siitam lisas, et olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker
- Üksikasjad
Agne Narusk
Töötaja kaotab osaajaga töötades palgas, kuid võidab ajas. Tööandja kaotab rahas ja ajas.
Ainult 10% Eesti töötajaid käib tööl osaajaga, näitavad Eurostati eelmise aasta andmed. Kindlalt on püsinud tendents, et naisi on osalise tööajaga ametis rohkem kui mehi: eelmisel aastal vastavalt 14,2% ja 6,2%. Kokku teeb see 63 000 inimest, üldse oli Eestis 2013. aastal hõivatuid 621 000. Arv on küll kümne aasta tagusega võrreldes suurenenud, kuid teiste riikidega võrreldes siiski vähe. Oma osa on nii poole väiksemal töötasul, mida töötajad poole koha eest saaksid, kui ka tööandjate vastumeelsusel osaajaga tööle palkamise vastu.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse epl.ee, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Läksin juulis 2013 tööle ehitusfirmasse. Kõik oli kuni 31. jaanuarini 2014 korras, palgad sain ilusti kätte ja probleeme ei olnud. Kuid pühapäeval 2. veebruaril tuli sõnum, et homme tööd ei ole ja nii tervel kollektiivil.
Nädal aega järjest saadeti igal õhtul sõnumeid, kuni siis lõpuks öeldi, et hetkel tööd ei ole. Tööleping oli ikkagi endiselt jõus ja ravikindlustus ka olemas.
Vaatasin ka EESTI.EE-st ka, et minu eest on makstud sotsiaalmaksu. 7. mail aga lõpetati minu töölepingu ilma, et ma sellest midagi oleksin teadnud. Sain teada tänu sellele, et käisin arsti juures ja öeldi, et ravikindlustus puudub. Kui helistasin ja küsisin, et sooviksin lõpparvet, siis vastati, et ei ole raha.
Mida ma peaksin tegema sellises olukorras ja mida mul üldse on võimalik tööandjalt nõuda? Kas need kolm kuud, mil tal polnud mulle tööd pakkuda, lähevad ka puhkusearvestuse alla ja kas nende kuude eest mitte ei peaks ka maksma tööandja keskmist palka, kuna temast oli tingitud, et tööd pole? Kas hakkavad ka jooksma mingid intressid ja viivised? Hetkel ei oska ma midagi teha ega kuhugi pöörduda, kuna ei ole teadlik, millised võimalused mul on ja mida ma nõuda saan.
Vastab Kaia Taal, tööinspektor-jurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee:
Töölepingut üles öelda teisele poolele sellest nõutud vormis teavitamata pole võimalik, kuna tahteavaldus jõustub alles selle teisele poolele teatavaks tegemisega. Seega kehtib tööleping edasi, kui tööandja pole ülesütlemisavaldust vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) töötajani toimetanud.
Olukorras, kus tööandja oluliselt enda kohustusi rikub, on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (töölepingu seaduse, TLS § 91 lg 2). Selleks tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) tahteavaldus mõlema poole andmete ja põhjendusega või omakäeliselt allkirjastatud paberkandjal avaldusena edastada tööandjale allkirja vastu või tähitud postiga juriidilisele aadressile. Ka paberkandjal avaldus peab sisaldama põhjendust.
Keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oli valmis tööd tegema, kuid seda ei võimaldatud tööandjast tuleneval põhjusel (TLS § 35), ja teisi nn lõpparve summasid (TLS § 84) on töötajal võimalik tööandjalt nõuda töövaidlusorgani abil. Selleks tuleb pöörduda avaldusega töötamise koha järgse töövaidluskomisjoni või hagiga kohtu poole. Töövaidluskomisjonide kontaktid ja soovitused avalduse koostamiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Aeg, mil töötajat tööga ei kindlustatud, arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva hulka ehk selle aja eest arvestatakse töötajale puhkust.
Töötajal on õigus nõuda viivist maksmata summade eest võlaõigusseaduse § 94 ja § 113 alusel. Sel poolaastal on intress 8,25% aastas. Samuti on õigus nõuda hüvitist tekitatud kahju eest, sh ravikindlustamata jäänud ajal tekitatud kahju eest.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil .
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Lehekülg 1020 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee