Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Lugeja küsib: kõik töötajad allkirjastasid lepingu, mille järgi on palk alates sellest kuust kõrgem. Nüüd aga tahab juhtkond otsuse tühistada, töötajad pole nõus. Kas palka saab ilma töötajaga läbi rääkimata n-ö tagaselja muuta?
Töötasu võib koosneda mitmest tasust ehk peale põhipalga ka lisatasudest – preemiast, lisatöö tasust jms. Lisatasude maksmine jäetakse mõnikord lepingus väga ebamääraseks või ei vormistata seda üldse. Kirjutatakse töölepingusse näiteks nii: võimaluse korral maksab tööandja lisatasu. Selline lause ei kohusta tööandjat tegelikult midagi maksma ja töölepingus pole sellistel sisutühjadel sätetel mingit mõtet.
Küsimusest ei selgu täpselt, millist palgaosa tööandja ühepoolselt vähendada tahab. Kui lisatasu, mille maksmise tingimustes ei ole täpselt kokku lepitud, võib see kõne alla tulla. Põhitöötasu ega kindlalt kokkulepitud lisatasu ei ole tööandjal õigust ilma töötaja nõusolekuta vähendada, kuna töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab töölepingut, sh palgatingimusi, muuta ainult poolte kokkuleppel. Vältimaks n-ö vaikiva nõusoleku andmist, tuleks tööandjale kirjalikult teatada, et töötasu vähendamisega ei olda nõus. Tööandjalt, kes seda siiski teeb, võib töötaja vähem makstud töötasu nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Saada oma tööalane küsimus:
- Üksikasjad
Tööportaali CV Keskuse palgastatistikast selgus, et noorte palgasoov on aastaga kasvanud 8,6 protsenti ning brutopalgasoov on praegu tööturul 818 eurot.
„Erinevad uuringud on meile varem näidanud, et koolinoored sooviksid tööturule sisenedes saadud haridusega teenida rohkemgi või vähemalt Eesti keskmist palgataset. Värske palgaanalüüs toob aga välja, et tööturule sisenemisel muutub ka noorte palgasoov realistlikumaks,“ kommenteerib tulemusi CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
„Teisalt ei ole tööturult kuhugi kadunud ka noored, kes seisavad julgelt oma teadmiste ning ambitsioonide eest ja küsivad keskmisest palgatasemest kõrgemat tasu," lisas ta.
Koguni 23 protsenti noortest küsivad kõrgemat tasu kui kolmanda kvartali keskmine brutopalk. Kõrgema palga küsimisel on julgemad noormehed, kellest koguni 29,2 protsenti sooviksid teenida keskmisest palgast kõrgemat tasu.
"Noored on väga hästi mõistnud, et tööturul läbilöömiseks on neil lisaks teooriale tarvis ka praktilist töökogemust ning ka aasta esimeses pooles läbiviidud uuring näitas, et 90 protsenti koolinoortest proovib enne ülikooli lõpetamist haarata tööturult ka töökogemust, et parandada oma väljavaateid töökoha otsingul ning kindlasti ka palgaläbirääkimistel," märkis Auväärt.
CV Keskuse värbamisosakonna juhi Renita Käsperi sõnul on noortel tunduvalt kõrgemal tasemel ka pehmemad väärtused.
„Uus põlvkond otsib tööturult märkimisväärselt loovamat ning liikuvamat töökohta kui varem. Lisaks on noortele äärmiselt tähtsal kohal ka tööandja kuvand turul,ühised väärtused ning võimalused ettevõtte käekäigul kaasa rääkida," selgitas ta.
Ainult palganumbriga on Käsperi sõnul lähitulevikus noori spetsialiste ülimalt keeruline meelitada ning tööandja peab mõistma, et väheneva tööjõuga riigis on tulevaste spetsialistide nimel konkurents üpriski karm.
"Eesti noortel on väga head võimalused liikuda ka välismaale ning talentide hoidmisel tuleb meil juba täna noorte tööotsijate nimel pingutada," kommenteeris Käsper.
CV Keskuse noorte palgaanalüüs pärineb kuni 23-aastaste tööotsijate poolt sisestatud 8526 palgasoovist.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Alates 1. juulist tuleb töötamise registrisse erandina kanda ka andmed nende isikute kohta, kes tegutsevad äriühingus või FIE juures vabatahtlikkuse alusel selle eest tasu saamata. Sellega seoses on tekkinud ka uut liiki „vabatahtlikud”.
Paraku ei lähe nende „vabatahtlike” tegutsemine eriti kokku sellega, kuidas Siseministeerium ning Maksu- ja tolliamet on seni vabatahtlikku tegevust kirjeldanud. Nii hõlmab „päris” vabatahtlik tegevus kolme peamist tunnust:
* tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
* tegija ei saa rahalist ega materiaalset hüve, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;
* tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.
Paraku on kontrollimise käigus selgunud, et nende uut liiki „vabatahtlike” näol on tegemist inimestega, kelle tööandjad üritavad leida võimalust, kuidas vabatahtliku töö silti kasutades hoiduda ametlikult töötasu maksmisest ja sellega kaasnevast maksude maksmisest.
Vabatahtlikud ise, keda töökohtadel on küsitletud, on väitnud, et neid on tööle võetud vabatahtlikena, andes neile võimaluse tööga tutvuda ja end tulevase töötajana tõestada.
Töötaja sobivuse hindamiseks on aga hoopis seaduslik võimalus — katseaeg, mille jooksul saab tööandja hinnata töötaja tervist, teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi ning töötaja saab otsustada, kas ametikoht ja tööülesanded on talle meelepärased. Katseaeg võib kesta maksimaalselt 4 kuud.
Erinevus vabatahtlikust tööst tuleneb aga sellest, et katseajal on töötaja töölepingulises suhtes ja talle makstakse töö eest tasu.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kas töölepingus võib olla kirjas, et töötasu sisaldab tasu töötamise eest öisel ajal ja riigipühadel?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter: Vastavalt töölepingu seadusele maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00) ning kui tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu.
Pooled võivad töölepingus leppida kokku, et tasu ööajal töötamise eest sisaldub töötasus, kuid sel juhul peab kokkulepitud töötasu olema suurem töötasu alammäärast. Kuna ööajal tehtav töö tuleb täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis juba sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miiniumi, mis ei sisalda öötöö lisatasu komponenti.
Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu. Erinevalt ööajal töötamise tasust, ei näe seadus ette võimalust leppida kokku, et lisatasu riigipühadel töötamise eest sisaldub töötasus. Seega tuleb riigipühadel tehtav töö alati hüvitada lisaks kokkulepitud töötasule.
Pooled võivad leppida kokku, et rahalise hüvitise asemel antakse töötajale täiendavat vaba aega ööajal või riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses. Sel juhul tuleb vaba aeg anda kokkulepitud tööajal ning see tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg.
- Üksikasjad
Kommertstekst
Kasulik.ee
Kui veel mõni aeg tagasi askeldas paljudes söögikohtades ja ehitusobjektidel ringi suur hulk töölisi, kes maksuametnike saabudes väitsid, et teevad ilma lepinguta tasuta proovipäevi, siis töötamise registri rakendumisega sel suvel on need asendunud „vabatahtlikega”.
Sarnaselt proovipäevaga on ka nn vabatahtliku töö üks eesmärkidest hoida kokku tööjõukulusid ning vajadusel lõpetada vabatahtliku tegevus lihtsustatud korras. Töölepinguga tagatud õigused aga vabatahtlike töötajate puhul ei kehti. Mida siis ikkagi teha, kui tööandja soovib töötajat registrisse kanda vabatahtlikuna?
„Kui inimene vormistatakse tööle vabatahtlikuna, kuid tegelikult on nii töö sisu kui -tingimused ikkagi igapäevane töö ja majandustegevus, aga tööandja keeldub seda töösuhteks vormistamast, on inimesel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni,” ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, kelle sõnul on komisjoni ülesandeks vastavalt nõudele tuvastada, kas tegemist on oma olemuselt ja sisult töösuhtega.
Maripuu sõnul ei või vabatahtliku töö otsene eesmärk olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei või reeglina teha ka tööd, mille tegemiseks tavaliselt organisatsioonis kasutatakse palgalist tööjõudu.
Iga töötaja saab e-maksuametis asuvast töötamise registrist kontrollida, kas ja millise töötamisega on tööandja teda registreerinud. Samuti saab peale tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimist jälgida, kas töötaja eest on sotsiaalmaksu tasutud.
Vaata ka Tööeluportaali http://www.tooelu.ee/et/avaleht.
Lehekülg 1022 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee