Artiklid
- Üksikasjad
Helen Hoyer, haigekassa ravimispetsialist
Kaili Kupits, haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialist
Riigiportaal eesti.ee on pidevas arengus. Sedamööda, nagu kasvavad kodanike ja ametkondade võimalused-kogemused e-teenuste kasutamisel, lainevad ka valikuvõimalused.
Portaali kaudu saab vaadata näiteks ostetud ja välja ostmata retseptiravimeid, tellida haigekassast Euroopa ravikindlustuskaarti jpm. Kõiki teenuseid saab vaadata aadressil www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule. Siseneda saab ID-kaardi või pangalingi abil.
Retseptid
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Retseptid
Väljakirjutatud retsepte näeb riigiportaalis juba mõnda aega. Siin näeb, millal ja millistele ravimitele on arst retsepti väljastanud, kas ja kui kaua retsept kehtib, milliseid ravimeid on varem ostetud.
Retseptide vaatamise teenust hiljuti uuendati, et patsient saaks täpsemalt retsepti sisuga tutvuda ja vähendada kulutusi ravimitele.
Saab ka vaadata, kas arst on retsepti koostanud toimeainepõhiselt. Toimeainepõhise retsepti puhul on apteekritel kohustus pakkuda kliendile esmalt kõige soodsama hinnaga ravimit. Haigekassa hüvitab retseptiravimeid ainult piirhinnani. Valides piirhinnast kallima ravimi, tuleb ülejäänud osa endal tasuda. Ravimite hindu ja kättesaadavust saab kontrollida aadressidel www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee, aga piirhindu ravimiameti registrist.
Kui arst väljastab retsepti originaalravimile, näeb selles vaates ka arsti põhjendust, miks retsepti ei koostatud toimeainepõhiselt. Apteekri põhjendused valiku kohta on väljal “Apteekri lisaselgitus”. Pärast ravimi ostmist näeb lahtris “Makstud summast välditav osa” seda summat ravimi ostuhinnast, mida oleks piirhinna piiresse jääva soodsama valiku puhul saanud vältida.
Retseptide vaatamise teenus aitab teha teadlikke valikuid ravimite soetamisel ja osaleda koostöös arsti ja apteekriga oma tervist puudutavate otsuste tegemisel.
Teised haigekassa e-teenused on järgmised.
Isiku töövõimetushüvitised
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Isiku töövõimetushüvitised (haigekassa)
- www.eesti.ee à E-teenused à Ettevõtjale à Töökeskkond ja personal à Töövõimetuslehe edastamine haigekassale
Siit saab infot kolme viimase kalendriaasta töövõimetushüvitiste, nt haigus- ja hooldus- või sünnituslehe kohta.
Vaates näeb töövabastuse perioodi ja töövõimetuslehe liiki ja olekut ehk kas arst on selle edastanud, kas haigekassa hüvitab või ei, kas leht on maksmisel või juba makstud, kas konto andmed on korrektsed või puudulikud.
Pärast väljamaksmist lisanduvad hüvitise määr, töövõimetuspäevade ja hüvitatud päevade arv, kalendripäeva ja -aasta keskmine tulu, hüvitise summa ja tulumaks. Samuti hüvitisest summa kinnipidamine kohtutäituri nõude alusel.
Infot saab vaadata hetkest, mil tööandja esitatud töövõimetusleht on sisestatud haigekassa infosüsteemi või tööandja on töövõimetuslehe andmed elektroonselt edastanud. Täpsemat infot saab ka haigekassa infotelefonilt 16363 ja klienditeenindusbüroost.
Arvelduskonto ja isikuandmed haigekassas
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas
Siin saab vaadata-muuta oma pangakonto andmeid ja kontaktandmeid ning rahvastikuregistrist haigekassale edastatud postiaadressi.
NB! Kõik rahaliste hüvitiste väljamaksed teeb haigekassa isiku viimati esitatud kontole.
Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine
Euroopa ravikindlustuskaarti saab tellida endale ja oma alla 19aastasele lapsele. Täiskasvanu kaart kehtib kuni 3, lapsel kuni 5 aastat või 19aastaseks saamiseni. Kaardi saab kätte valitud postiaadressil lihtkirjana või haigekassa klienditeenindusbüroost.
Väljastatud kaardi kohta kuvatakse kaardi number, kehtivusaeg ja kaardi staatus.
Ravikindlustuse ja perearsti info
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Ravikindlustuse ja perearsti info (haigekassa)
Saab vaadata ravikindlustatust ja perearsti andmeid.
Hambaravi hüvitised isikule
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Hambaravi hüvitised isikule
Info hambaravihüvitise maksmise kohta, mida saavad vähemalt 63aastased ravikindlustatud inimesed ning vanadus- ja töövõimetuspensionärid (hüvitis 19,18 eurot), samuti rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning suurenenud hambaraviteenuse vajadusega inimesed (hüvitis 28,77 eurot). Andmeid kuvatakse ainult väljamakstud hüvitiste kohta (alates 2007).
Pärast taotluse esitamist võib hüvitatav summa olla 0, kuid maksimummäärast on taotletav hüvitise summa juba maha lahutatud. Andmed saavad korda pärast hüvitise kandmist pangakontole. Vaates näeb hüvitatavat aastat, hüvitatud summat ja limiidi jääki.
Hambaproteeside hüvitise limiidi kasutus
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Hambaproteeside hüvitise limiidi kasutus
Info vähemalt 63aastaste kindlustatud isikute ning vanadus- ja töövõimetuspensionäride hambaproteesihüvitise kohta. Hüvitise suurus on 255,65 eurot.
Siin näete, kui palju võite veel hüvitist saada ehk hambaproteeside hüvitise limiidi jääki. Siit ei saa teavet hüvitise saamise õiguse ega limiidi kehtivusperioodi kohta. Vaatest ei näe, mis ajast alates hüvitist kasutate või kui kaua on teil võimalik kasutamata summat hüvitamiseks taotleda. Vaates näeb limiidi jääki.
Ravimihüvitised
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Ravimihüvitised (haigekassa)
Kui soodusravimitele on kulunud üle 384 euro kalendriaastas, saab taotleda täiendavat ravimihüvitist. Seda hüvitist arvutatakse ainult soodusretseptide alusel.
Arvesse ei võeta retsepti omaosaluse alusmäära (sotsiaalministri määrusega on kehtestatud omaosaluse alusmäärad 1,27 eurot ühe retsepti kohta 100%, 90% ja 75% soodustuse korral ja 3,19 eurot 50% soodustuse korral) ega ravimite piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda ületavaid summasid.
Vaates näeb ka retseptide kogumaksumust, hüvitamise alussummat, hüvitamisele kuuluvat ja hüvitatud summat. Näidatakse ainult kvartaalselt uuenevaid apteekidelt haigekassale edastatud soodusretseptide andmeid.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kes on öötöötaja?
Vastab Põhja inspektsiooni jurist Kaia Taal:
Öötöötaja on töölepingu seaduse (TLS) § 50 alusel töötaja, kes töötab ööajal, st ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00 vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.
Teisisõnu on öötöötaja nii see töötaja, kes omab pidevat öötöötaja staatust ehk töötab aastaringselt igal nädalal ööajal vähemalt 15 tundi, kui ka töötaja, kes töötab paaril nädalal aastas 15 tundi öösel ehk omab öötöötaja staatust vaid neil nädalatel, mil ta teeb öösel 15 tundi tööd ning teistel nädalatel, kui ta töötab ööajal vähem, ei ole ta öötöötaja. Nädal on siinjuures seitsmepäevane ajavahemik, mis ei pruugi kattuda kalendaarse nädalaga esmaspäevast pühapäevani.
Kui töötaja töötab vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ööajal, on ta öötöötaja alates päevast, kui see kolmandik töötundidest täitub. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest. Kalendaarse aasta järgi on 2014.aastal öötöötaja see, kes on töötanud öötundidel kokku 669 tundi.
Seega sõltub öötöötaja staatus sellest, kas ta töötab ööajal regulaarselt või ebaregulaarselt. Nõnda võib töötaja saada öötöötajaks ka siis, kui ta ei tööta kolme tundi igapäevasest tööajast öösel, kuid on aasta jooksul töötanud vähemalt 1/3 tööajast öösel. Öötöötajaks saab töötaja ka siis, kui ta pole aasta jooksul 1/3 tööajast töötanud öösel, kuid on vähemalt kolm tundi igapäevasest tööajast (15 tundi 5-päevases töönädalas) öösel tööl.
Näiteks töötab töötaja töönädalas kolmel päeval kella 20.00 kuni 8.00. Ööajale langeb tööaega 7 tundi, kuna ajavahemikus kell 22.00-06.00 on töötajal ka tööpäevasisene ühetunnine vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks. Töötajal pole aasta jooksul täitunud 1/3 tööajast töötamist ööajal, kuid töötajal on öötöötaja staatus, sest töönädalas töötab ta 21 tundi ööajal. Järgmises seitsmepäevases ajavahemikus töötab ta kahes öövahetuses kokku vähem kui 15 tundi (7 h+7 h). Öötöötaja staatust tal sel nädalal ei ole ja öötöö piirang ei kehti.
Seadus eristab öötöötajat teistest seetõttu, et pikaajaline öötöö võib kahjustada töötajate tervist ja ohustada töökoha turvalisust. Seetõttu sätestab TLS öötöötajatele tööaja piirangu, mille eesmärk on piirata pikaajalist ja regulaarset ööajal töötamist. Öötöötajale kehtib TLS §-is 50 sätestatud öötöö piirang ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 järgi peab tööandja korraldama talle tervisekontrolli nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud.
TLS § 50 lg 1 sätestab piirangu ja lubab öötöötajal töötada keskmiselt kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, kui töökeskkonna ohutegur või töö iseloom töötaja tervist ei mõjuta. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul (TLS § 50 lg 2). Sama paragrahvi neljas lõige annab võimaluse töösuhte pooltel töölepingus või kollektiivlepingus kokku leppida, et öötöötaja igapäevane tööaeg on kaheksast tunnist pikem (näiteks 11 tundi). Seda juhul, kui tegemist on direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud töö iseloomuga ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Erandi kohaldamisel tuleb arvestada, et öötöötaja tööaeg kokku ei ületaks keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.
- Üksikasjad
Rait Kuuse
sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kavandatav töövõimereform pole Briti reformi koopia
Indrek Tarand kirjutas 31. juulil ilmunud artiklis („Briti töövõimereformi eksperiment olgu meilegi hoiatuseks”), et Eesti kodanikel on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Töötukassa nõukogu tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti.
Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson: "Heameel on, et maksemäära langetamise otsus tuli ühehäälselt ja üle mitme aasta on sotsiaalpartnerid üksmeelsed. Uue maksemääraga suudame katta töövõimereformi vajadused ning jätkata mõistlikus mahus reservide kogumist. Nõukogu vaatas enne otsuse tegemist läbi ka võimalikud kriisistsenaariumid ja võime olla kindlad, et töötuskindlustuse vahenditega saaksime hakkama ka keerulisematel aegadel," teatas töötukassa.
Töötuskindlustusmakse langetamine on kirjas ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppes, mis arvestaski töötuskindlustusmakse langetamisega 2,4 protsendile.
2,4 protsendilise maksemääraga oleks 2015. aastal töötuskindlustuse kogutulud 152,4 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 126 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 33 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2015. aastal töötuskindlustushüvitist saama 16 844 inimest, koondamishüvitist saab 5474 inimest ja maksejõuetushüvitist 1991 inimest.
2015. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 608 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 529 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 581,7 miljonit eurot.
- Üksikasjad
Sülvi Sarapuu
Eesti nägemispuuetega inimeste keskliidu juhatuse liige
Töövõimereform käib, aga vaegnägijate jaoks lahendusi ei ole
Töövõimereformi valguses tuleb esile mitmeid olulisi puudusi Eesti riigi sotsiaal- ja haridussüsteemis.
1950-ndateni tegutses nägemispuudega inimestele käsitöökutseid pakkuv kutsekool ja edasi õpetati välja oskustöölisi tolleaegse pimedate ühingu õppe- ja tootmiskombinaatides, aga kui koitsid 1990-ndad, lõppes kõik. Sinnani oli vähemalt mingi võimalus töötada ja tunda end vajalikuna. Parimad töötajad teenisid kindlasti keskmise palga. Iga nägemispuudega inimene, kellel vähegi oli võimalus, töötas aasta, enne kui sai kätte täispensioni või puude tõttu määratud toetuse. Seejärel hakkas ta iga kuu saama täies ulatuses riiklikku toetust ja tükitöö alusel teenitud palka. Ei siis, Eesti NSV-s, ega ka praegu Põhjamaades pole stimuleeritud puudega inimesi tööle puude tõttu määratud toetuse vähendamise või selle koguni äravõtmisega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 1021 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee